Küllike Altenberg

Leader konverents „Leader – kas organisatsioon või projekt?“ Pärnu,15.-16. november 2007

---

LEADER ja noorsootöö

Küllike Altenberg,

Noorteühing Eesti 4H kyllike@eesti4h.ee

Austatud konverentsil osalejad,

„See on kogemus, mida ei saa minult keegi võtta!”

”See on parim, mis minu elus on juhtunud!”

„Sellel päeval algas minu elus uus etapp!”

Nii on Eesti 4H noored väljendanud oma tundeid ja emotsioone osaledes organisatsiooni erinevatel üritustel. Kas pole tore?

Mis on see, mis annab noorele hea enesetunde, rahulolu ning sellise teadmise?

Loomulikult kõik see, mida ta ise soovib teha, mis talle meeldib, mis on tema vaba tahe. Seetõttu julgen väita, et noortele meeldib osaleda ja teha noorsootööd.

Mis on noorsootöö?

„ Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda.” (Väljavõte Noorsootöö seadusest § 3. punkt 1)

Kahjuks aga tekitab antud sõna „noorsootöö“ erinevaid arvamusi ja arusaamu.

Mõned meist arvavad, et kui noored käivad koolis tegutsevates huviringides või huvikoolides, siis noorsootöö vaid sellega piirdubki. Huvikoolid tegutsevad noorsootöö formaalsemas osas, pakkudes noortele õppekava alusel huviharidust. Toetatakse kooli õppekava eesmärkide saavutamist, mis põhinevad tunnivälistel tegevustel ja seda korraldavad koolide huvijuhid ning koolide õpilasomavalitsused. Kas see on siis noorsootöö?

Julgen siiski mainida, et huvikoolis või -ringis omandatakse huviharidus, kuna tegutsetakse õppekava alusel. Noorsootööd aga vastupidiselt pole võimalik teostada õppekava alusel.

Teadaolevalt põhineb noorsootöö noorte omaalgatusel, tegevusi tehakse NOORTE JAOKS JA KOOS NOORTEGA.

Hetkel on vastavalt Noorsootöö Seadusele kohalike omavalitsuste üheks ülesandeks noorsootöö korraldamine. Mida selline korraldamine eeldab?

Iga omavalitus määrab noorsootöö prioriteedid. Kui kohalikus omavalitsuses tegutseb huvikool, koolis tegutseb huvijuht, avatud on spordikompleks, siis kas see on piisav?

Ühe suurima maanoorte organisatsiooni esindajana julgen väita, et see ei rahulda kõiki noori. Noored vajavad enam erinevaid ja uusi võimalusi tegutsemiseks võimalikult oma elukoha lähedal. Üheks võimaluseks on rikastada seda maastikku tegutsedes erinevates noorteorganisatsioonides. Olen suhelnud paljude erinevate organisatsioonide juhtidega (ELO, Skaudid, Gaidid, Noorkotkad, Kodutütred jt.). Meie kõigi ühiseks mureks on südametunnistusega professionaalsete täiskasvanute noorteliidrite vähesus.

Kohtame sageli olukorda, kus noorsootöö noortega toimub vaid suurlinnades ja suuremates asulates, külastades noortekeskuseid või noortetubasid. Maapiirkondades elavatel noortel kohati need võimalused puuduvad. Osaletakse näiteks kooli huviringides või käiakse maakonna muusikakoolis.

Kuid kõik see, mida noor tahaks ise teha ja enda huvides oma kodukohas, on alles lapsekingades. Noorte jaoks on perspektiivid maal väga ähmased ja nukrad ning edasise enesetäiendamise võimalused minimaalsed.

Maal elavad perekonnad ei tegele tänapäeval tihtipeale enam loomakasvatusega, seega noortel puuduvad konkreetsed tööd ja kohustused, mis hoiaks neid kodukohas. Vanemate töökohtade paiknemine äärelinnades eemaldab noori oma vanematest ja üha enam peavad noored oma aega iseseisvalt sisustama. Siit tuleneb probleem, et vähegi ettevõtlikumad maanoored lähevad ära linnadesse ja enamus maale jäänud noori lihtsalt oleskleb. Üha nooremaid inimesi kohtame suitsetamas, pruukimas alkoholi ning narkootilisi aineid. Sellised pahed leiavad kiire tee noorte ellu.

Tänapäeval peetakse maal elavaid noori erivajadustega noorteks.

Noorteks, kellel liikumine ühistranspordiga on piiratud, kelle vanemate rahakott ei võimalda neil aktiivselt osaleda erinevate ringide töödes jne. Noore täiskasvanuks saamine on raske, kuid samas tänapäeva ühiskonnas kiire.

Üheks võimaluseks, kuidas motiveerida noori leidmaks oma koht kohalikus kogukonnas, on tõsta nende aktiivsust. Kui toetada noorte omaalgatust ja tegevusi, siis suudame me luua järjepidevuse ning noorte püsima jäämise kodukohas. Noored on avatud ja valmis avastama maailma, nad teavad kust on pärit nende juured ning kuhu nad alati on tagasi oodatud.

Meie eesmärgiks on nüüd ja praegu anda noortele uusi võimalusi ja teostamise väljundeid oma kodukohas. Kohalikul omavalitsusel on võimalus suunata kodukohas oma noorte ettevõtmisi ja samas kasutada nii väärtuslikku ressurssi, nagu seda on noored.

Me peame oma ühiskonnas jõudma ühel päeval selleni, et NOORED EI OLE PROBLEEM VAID VÄLJAKUTSE.

Noorsootöö kodukohas peaks toimida niivõrd hästi, et ealiselt sellest väljakasvanud noored tahaksid ise hakata kord noorsootööd tegema. Nad näevad, et noortega tegelemine pole mitte vaev, vaid vastupidi kasulik nii noortele kui ka täiskasvanutele. Ehk suudame nõnda luua enda ümber turvalise ja stabiilse keskkonna kui aitame noorel läbi tema enda valikute leida õiged tõekspidamised.

Ma julgen väita, et iga noorsootöötaja on päästnud tänavalt vähemalt ühe noore. See tähendab, et riik, mis toetab noori ja inimesi, kes töötavad noortega, peab üha vähem raha kulutama AIDS`i ennetamiseks, raviks ning narkovõõrutuseks.

Tänan tähelepanu eest.

Vaata Word dokument