Eha Paas

Leader konverents „Leader – kas organisatsioon või projekt?“ Pärnu,15.-16. november 2007

---

Seltsid kaasaja ja teenuste pakkujana

Eha Paas, Eesti Külaliikumine Kodukant

kodukant@kodukant.ee

Leader programmi üks olulisemaid põhimõtteid on alt – ülespoole tulenev initsiatiiv ja erinevate sihtgruppide, sektorite kaasamine piirkonna arendamisel.

Eestis käivitus Leader programm 2006. aastal, mil avanes pilootmeede. Kuid põhimõte erinevate gruppide kaasamine ja alt-poolt tuleneva initsiatiivi rakendamine piirkonna arendamisel on toiminud kohalikul tasandil nii seltside kui külaliikumise kaudu juba üle kümne aasta.

Meil on täna ligi tuhatkond külaseltsi, üle tuhande külavanema, kes ellu kutsutud just kohalikul initsiatiivil.

Võrreldes muu Euroopaga on need arvud kindlasti üks meie trumpe, enamikes teistes riikides taoline tugev kohalik algatus enne Leader programmi puudus. Nüüd on väga oluline, et juba olemasolevad kaasajad, külaliikumine ja Leader tegevusgrupid oskaksid saavutatud ja tehtut kasutada ning luua läbi Leader programmi uut taset piirkonna arendamisel.

Kui külaliikumise alguses on olnud peamine eesmärk inimeste kaasamisel oma kodukoha elu korraldamisse siis alates 2005. aastast on üha rohkem hakanud seltsid otsima võimalusi nii seltsi paremaks majandamiseks kui ka piirkonnas vajalike toodete-teenuste tagamiseks.

Euroopa Liidu Külade investeeringute meetme käivitumine on aidanud seltsidel korda teha (või ehitada) külamajad, soetada vajalik inventar.

Tänaseks on Eestis külaseltside hallata üle 250 külamaja, millest väga paljud on kujunemas multifunktsionaalseteks teenusekeskusteks. Just Leader programmi kaudu on võimalik nimetatud teenusekeskusi arendada ja tagada keskustest kaugemal jäävates piirkondades vajalikud teenused.

Millised võiksid olla need teenused. Eelkõige peab see tulema kohalikest vajadustest kuid üldisemalt võime öelda, et seltsid suudavad pakkuda kohtade:

• kultuuriteenust (ürituste korraldamine, teater, rahvatraditsioonide tähistamine)

• teenused lastele (laste päevahoid, lasteringid, laagrid jne.)

• sotsiaalteenused (eakate päevahooldus, eakatele suunatud ringid, ühisüritused, eakate transpordi korraldamine jne.)

• olmeteenused (juuksur, saun, puude lõhkumine, haljastus, kingsepp jne.)

• toitlustus – kohalik kohvik, ürituste toitlustamine;

• täiskasvanute täiendõpe – kursuste koolituste pakkumine, projekti kirjutamise nõustamine jne.

• avalik interneti punkt, informatsiooni korraldamine.

Külamajades on kindlasti võimalik rentida ruume, miks mitte pakkuda koostööd Eesti Postile sideteenuste osutamiseks külamajas, luua kohalikele väikeettevõtjatele ettevõtlusinkubaator jne.

Miks seda kõike saab ja tasub teha läbi seltside – sest seltsid saavad olla paindlikud, nad on motiveeritud ning teavad kohalike olusid kõige paremini ning nad toovad teenuste osutamisse ka vabatahtliku panuse.

Mitte, et seltsid võiksid ja peaksid teenuseid pakkuma tasuta aga kogu maja haldamisse seltsi kaudu panustatakse ka palju vabatahtliku tööd. Kindlasti võimaldab teenustepakkumine ka tööd kohalikele inimestele, kes täna tööta või peavad käima tööl kodunt kaugel.

Avalikud teenused, kas nende pakkumist peaks rahastatama Leader programmist?

Kindlasti ei peaks riigi poolt omavalitsustele delegeeritud teenuseid hakkama pakkuma nüüd Leader rahast, kuid kui selts pakub neile teenustele võimaluse luua lisaväärtust: näiteks külas memmele-taadile puude lõhkumist, toidu koju toomist ja koristamist, siis sellised tegevused peaksid kindlasti leidma toetust.

Vaata Word dokument