1. märtsil toimus Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas infopäev “Teadlik noor põllumajanduses”, kus tutvustati taastava põllumajanduse põhimõtteid ning seonduvaid praktikaid. Samuti oli päevakorras loodushoid ning jäätmekäitlus.
Infopäeva eesmärgiks oli tulevastele põllumeestele näidata toidutootmise võimalusi veidi läbi teise pilgu. Mõte infopäeva korraldamiseks tekkis PM-20 õpilastel Siim Arusalul ja Oliver Nuut´il ning nende õpetajal Kristjan Reinol. Mõte infopäeva korraldamisest oli päevakorras juba eelmisel aastal, kuid tol hetkel puudusid vajalikud teadmised ning täpsem väljavaade sündmuse korraldamisest, mistõttu ei osatud veel teemat tundvat inimest rääkima kutsuda. Olles veidi uurinud ja infopäevadel/seminaridel käinud, kujunes parem pilt taastavast põllumajandusest ning välja kerkisid ka täpsemad teemad ning valdkonnainimesed, kes oskasid teemast rääkida.
Taastava põllumajanduse teema on endiselt põllumajandusvaldkonnas väga aktuaalne ning selle aasta jaanuaris pakkuski Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajanduse juhtõpetaja Aive Kuppvälja, et võiks ürituse korraldada.
Infopäeva korraldamine
Algsest korraldamisest võtsid osa kõik neli: Oliver, Kristjan, Aive ja Siim.
Infopäeva teemade selgumisel, sai hakata ühendust võtma potentsiaalsete lektoritega, kes võiksid üritusele rääkima tulla. Mõtteid, keda kutsuda oli palju ning sellega probleeme ei tekkinud. Samuti oli oluline, et esinejad päris tühjade kätega koju ei läheks, mistõttu olid valmis pandud ka meenekotid ning selle eest kandis hoolt meie kooli projektijuht MerjeMölter. Peale infopäeva üldise korralduse paika saamist, oli vaja üle vaadata veel helitehnika pool, millega aitas meie kooli noortejuht Vadim Albrant. Hilisem infopäeva korraldus ehk päeva juhtimine oli puhtalt õpilaste Oliveri ja Siimu õlul.
Päeva esimene pool
Infopäeva sisuks oli seitse erinevat teemat, millest rääkisid kuus esinejat. Päeva esimese esitluse kandis ette Airi Külvet, kes rääkis üldiselt taastava põllumajanduse olemusest ning tõi näiteid oma ettevõtte baasil. Airi teema valisime just esimeseks, kuna mõtestas lahti ürituse eesmärgi. Teiseks esinejaks oli kutsutud oma ettevõttega Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas tegutsev Jaan Ahlberg, kes enda praktiliste kogemuste ja ettevõtte näitel rääkis otsekülvist ning vahekultuuride kasvatamisest. Esimese päeva poole lõpetas oma teemaga MarianNummert, kes on tuntud kui permakultuuri disainerina. Mariani teemaks oli rääkida mullast ning selles toimuvatest protsessidest.
Ennelõunase päeva poole ettekannetes jäi kõigi esinejate puhul kõige paremini kõlama see, kui tähtis peaks iga põllumehe jaoks olema tema muld. See on igati õige, sest kui ei ole head ja tervetmulda, siis pole selles mullas võimalik kasvatada kvaliteetset toitu.
Päeva teine pool
Peale lõunat ehk päeva teist poolt jätkas samuti Marian ning sealt juba teemaga, mida paljud talle omistavad. Teemaks oli permakultuur, mis räägib taimekoosluste kasvatamisest viisil, mis jäljendab looduslikke ökosüsteeme. Marianilt võttis järje üle Markko Mäll NutriLoopist, kelle ettekande sisuks oli ringbiomajandusning kestlik toit. Tähendab see lihtsalt öeldes seda, et kõik, mis viiakse põllult ära, tuleb sinna ka tagasi viia ehk peab tekkima toitainete ringlus, et mullad ei vaesuks ning oleks ühtlane toitainete ajotus. Siit joonistus ka välja see, mis on NutriLoopi missioon . Ürituse eelviimase esinejana astus aula ette kanakasvataja Gustav Kotkas. Tema teema oli eelnevate esinejate omadest küll veidi spetsiifilisem, kuid mitte vähemtähtis. Gustav tutvustav kanakasvatust, järgides taastava põllumajanduse põhimõtteid. Ka siin ei jäänud mängust välja praktilised näited ja kogemused. Viimasena astus lavale JKHK kooli enda õpetaja ja agronoom Karl Aru, kes esines oma ettekandega taastuvate energiaallikate rakendamisest põllumajanduses. Õppereisil Hispaanias projekti Energy4Farming raames kogutud teadmiste (E4F õppenädal aprillis, E4F õppenädal mais) põhjal tuli juttu tuule-, päikese-, puiduhakke- ning toidujäätmetest energia tootmisest ja sellest, kuidas majandis toimub erinevate tootmisüksuste vahel energiaringlus, mis omakorda tagab ettevõtte iseseisva toimimise.
Infopäeva kokkuvõte
Üldiselt võib öelda, et üritus edenes hästi. Tundus, et rahule jäid nii esinejad kui ka osalejad. Päevale andis hea alguse kindlasti Oliver Nuut´i avakõne, mis pani kuulajaid mõtlema ees seisvate väljakutsete üle põllumajanduses ja ühiskonnas laiemalt ning võis ehk isegi küsimusi tekitada, kuid nendele küsimustele sai igaüks vastuse infopäeva jooksul.
Tihti on uusi tõekspidamisi või mõtteid raske aktsepteerida. Puudutab see eriti neid, kes mõne kindla alaga on pool- või isegi terve oma elu tegelenud. Neil on välja kujunenud omad kindlad teadmised ja arusaamad, millest kinni hoitakse. See konflikt puudutab kindlasti ka nõndanimetatud Taastavat põllumajandust. Selle idee sisu ütleb, et toitu saab kasvatada ilma tehisliku keemiata, taimekaitsevahendite ning sünteetiliste väetisteta. Sünteetiliste taimekaitsevahendite laiem kasutus tekkis peale teist maailmasõda, kui oli vaja toitu toota palju ning kiiresti. Sünteetiline taimekaitse andis võimekuse toita maailma. Seesama murekoht on reaalne ka tänapäeval, sest rahvaarv muudkui kasvab. Siiski unustame, et iga asi saab ükskord otsa, nagu nafta ja metallid maapõuest. Sama võib öelda ka mulla kohta. On tõsiasi, et Eestis on reeglina viljakad ja terved mullad, kuid me ei taha ju astuda näiteks Ameerika jälgedes, kus mõnes piirkonnas on mulla orgaaniline osa lihtsalt minema kantud nii saagi kui ka erosiooni koosmõjul.
Põllumees võiks veidi rohkem töötada koos loodusega, mitte selle vastu. Suured otsused, mis puudutavad eluks vajalikku valdkonda, nagu seda on toidutootmine, tuleb hoolikalt läbi mõelda kaaludes erinevaid tegureid tasa ning mõistusega . Mulla harimist ning väetiste ja taimekaitse kasutamist ei saa ja ei tohigi päeva pealt lõpetada. Mida põllumees aga teha saab, on see, et leida viis, kuidas nende kasutamist vähendada saaks. Nõnda on meil ehk võimalik toota toitu veel puhtamalt ja loodust säästvamalt. See tähendab ühtlasi ka seda, et põllumeest, kes kasutab keemiat ja mullaharimist, ei tohi kuidagi kritiseerida, vaid tuleb suunata ja harida, kuidas saaks teisiti.
Infopäeva korraldajad tänavad kõiki esinejaid ning kuulajaid!
Allikas: Järvamaa Rakenduslik Kõrgkolledž (JKHK)
Autor: PM-20 õpilane Siim Arusalu
Toimetanud: Karmen Ibus
