Uuringud

Valdkonnad

Projekti eestvedaja

Märksõna

Expand row	Title	Valdkonnad	Aasta
	Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2022. aastal	Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Toiduohutus ja tervis	2022
Projekti eestvedaja Eesti Konjuktuuriinstituut Valdkonnad Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Toiduohutus ja tervis Projektijuht Albert Hansa Kirjeldus Siseturg on Eesti toiduainetööstusele olnud läbi aegade peamine müügikoht. Ostueelistuste uuringud on näidanud, et Eesti tarbija eelistab küll kodumaist toitu, kuid olenevalt tootegrupist tuleb tootjatel vähem või rohkem konkureerida ka importtoodanguga. 2022. aastal läbi viidud uuringus „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ (uuring sai valmis 2022. aasta detsembris) märkis kodumaise toidu eelistust 61% tarbijatest. Samas kodumaise toidukauba eelistamine langes võrreldes 2020. aastaga 13 protsendipunkti. Tarbija eelistusi korrigeerib alati tugevalt tegelikult pakutav sortiment ja hind ning konkreetne ostuotsus sünnib sageli alles kaupluses.
	Pritsimislahuse kõrvalekallet vältivate erifunktsioonidega taimekaitseseadmete ja tavaseadmete võrdlus	Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Taimekasvatus	2022
Projekti eestvedaja Eesti Taimekasvatuse Instituut Valdkonnad Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Taimekasvatus Projektijuht Raivo Vettik Kirjeldus Projektitulemuste lühikokkuvõte: Uurimistöö tulemusena selgus, et ka kõigi soodsate tingimuste kokkulangemisel võib sihtkohta jõuda vähem kui pool pritsimisvedelikust. Pritsimiskadusid mõjutavatest teguritest on olulisemad piiskade suurus, tuule kiirus ja õhu temperatuur ning suhteline niiskus. Pritsimiskadude vähendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi – nende kasutamine vajab häid teadmisi. Keskkonna saastumise ja kadude vähendamine pritsimisel sõltub oluliselt inimfaktorist: oskuslik ja vastutustundlik töömees suudab saada ka kehvema masinaga hea tulemuse ja vastupidi.
	Põllumajandusühistute juhtimismudeli mõju	Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Ühistegevus	2022
Projekti eestvedaja Eesti Maaülikool Valdkonnad Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Ühistegevus Projektijuht Rando Värnik Kirjeldus Projekti eesmärk oli analüüsida, kuidas mõjutab ühistu valitsemismudeli valik ühistu juhtimisvõimekust ning põllumajandustootja positsiooni toidutarneahelas. Ühistu liikmetele kuuluva kontrolli- ja juhtimisõiguse rakendamine ehk valitsemisprotsess määrab selle juhtimisvõimekuse ning seeläbi organisatsiooni kestlikkuse ja ühistu positsiooni toidutarneahelas. Eesti põllumajandusühistute suhteliselt nõrk positsioon toidutarneahelas ongi seotud puudujääkidega ühistute valitsemises.
	Eesti toidusektori ekspordivõimekus	Maaettevõtlus ja finantsmajandus	2021
Projekti eestvedaja Eesti Konjuktuuriinstituut Valdkonnad Maaettevõtlus ja finantsmajandus Projektijuht Marje Josing Kirjeldus Uuringus kaardistati Eesti toidusektori ekspordi areng aastatel 2015–2020 ning Eesti toidutööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime.
	Toidukaupade hinnamarginaalid	Maaettevõtlus ja finantsmajandus	2021
Projekti eestvedaja Eesti Konjuktuuriinstituut Valdkonnad Maaettevõtlus ja finantsmajandus Projektijuht Marje Josing Kirjeldus Aastatel 2017–2021 analüüsiti kaks korda aastas piimatoodete (joogipiim, juust, või, kodujuust), lihatoodete (hakkliha), teraviljatoodete (nisujahu), munade ja köögivilja (kartul, porgand) jaehinna jagunemist tarneahela erinevate osapoolte vahel. EKI jätkas metoodika edasiarendust ning lisas võrdlusse ka mahetooted. See võimaldas hinnata mahekaupade hinnastamist ja nende konkurentsipositsiooni võrreldes tavakaupadega. Kaardistati Eesti toidusektori tarneahela kaubanduses formeeruvad (jaehinnad) tulude jaotus ja trendid selles jaotuses tarneahela osapoolte vahel läbi erinevate konjunktuuritsüklite.
	Mahetoodangu eksport ja Euroopa Liidu riikidesse turustamine	Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Maheloomakasvatus, Mahetaimekasvatus	2020
Projekti eestvedaja Eesti Konjuktuuriinstituut Valdkonnad Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Maheloomakasvatus, Mahetaimekasvatus Projektijuht Piret Hein Kirjeldus Uuring annab ülevaate Eesti mahetoodangu turustamisest Euroopa Liidu riikidesse ja ekspordist väljapoole Euroopa Liitu 2019. aastal. Uuring võrdleb saadud tulemusi ka 2017. aasta tulemustega. Analüüsis on välja toodud andmed loomsete toodete (sh elusloomad, liha, liha- ja piimatooted, mesi) ja taimsete toodete (sh tera- ja kaunvili, marjad, puuviljad, köögiviljad ja nendest valmistatud tooted, joogid) kohta, vaadeldud on vastavate käivete ja piirkondade osakaalude muutumisi.
	Eesti põllumajandusühistute juhtimismudeli mõju ühistu juhtimisvõimekusele ning põllumajandustootja positsioonile toidutarneahel…	Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Ühistegevus	2020
Projekti eestvedaja Eesti Maaülikool Valdkonnad Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Ühistegevus Projektijuht Rando Värnik Kirjeldus Põllumajanduspoliitika osakonna hinnang: Uuringu eesmärk oli analüüsida, kuidas mõjutab ühistu valitsemismudeli valik ühistu juhtimisvõimekust ning põllumajandustootja positsiooni toidutarneahelas. Uurimistöö tulemusi kasutatakse nii ühistegevuse arendamisele suunatud poliitikameetmete kujundamiseks kui ka ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi edendamiseks.
	Turuarendustoetuse abil ellu viidud tegevuste mõju nendes osalenud ettevõtjate müügitulemustele	Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Toetuste taotlemine	2019
Projekti eestvedaja Eesti Maaülikool Valdkonnad Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Toetuste taotlemine Projektijuht Jüri Lillemets, Ants-Hannes Viira Kirjeldus Projekti eesmärk oli analüüsida Eesti riigi eelarvest rahastatava meetme „Turuarendustoetus“ abil ellu viidud tegevuste mõju nendes osalenud ettevõtetele. Turuarendustoetuse tegevuste eesmärk on suurendada teadlikkust põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete omadustest, parandada nende turustusvõimalusi ja suurendada põllumajandustoodete tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtete konkurentsivõimet. Turuarendustoetuse kasutamise ning selle abil ellu viidud tegevuste mõju analüüs on vajalik, kuna järjest enam on vaja leida Eesti põllumajandustoodetele ja nendest töödeldud toodetele uusi turge, kuhu eksportida ning turuarendustoetus on üks riigi poolt pakutavatest meetmetest, mille abil uutele turgudele siseneda.
	Majanduslik analüüs – ohtlike taimekahjustajate poolt tekitatud kahjude hindamine	Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Taimekasvatus	2017
Projekti eestvedaja Eesti Maaülikool Valdkonnad Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Taimekasvatus Projektijuht Ivar Sibul Kirjeldus Uuringu põhieesmärk oli kahe suurt majanduslikku ja keskkonnakahju põhjustava kahjustaja – aasia siku (Anoplophora glabripennis) ja männi-laguussi (Bursaphelenchus xylophilus) näitel hinnata, invasiivsete taimekahjustajate võimalikku tekitatavat majanduslikku kahju nii riigile, eraettevõtlusele kui ka keskkonnale. Samuti koostati uuringu käigus metoodika näidiskahjustajate potentsiaalse majandusliku kahju suuruse rahalise väärtuse hindamiseks, võttes aluseks kahjustajate peremeestaimede (leht- ja okaspuude) rahalise väärtuse.
	Toidukaupade positsioon	Maaettevõtlus ja finantsmajandus	2017
Projekti eestvedaja Eesti Konjuktuuriinstituut Valdkonnad Maaettevõtlus ja finantsmajandus Projektijuht Marje Josing, Aet vanamölder jt Kirjeldus Vahearuanded (Eesti Konjunktuuriinstituudi perioodilised aruanded):
	Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2016. aastal	Maaettevõtlus ja finantsmajandus	2016
Projekti eestvedaja Eesti Konjuktuuriinstituut Valdkonnad Maaettevõtlus ja finantsmajandus Projektijuht Piret Hein Kirjeldus Siseturg on Eesti toiduainetööstusele olnud läbi aegade peamine müügikoht. Ostueelistuste uuringud on näidanud, et Eesti tarbija eelistab küll kodumaist toitu (2016. aastal kaks kolmandiku tarbijatest) kuid olenevalt tootegrupist tuleb tootjatel vähem või rohkem konkureerida ka importtoodanguga. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eesti toidukaupade positsioon siseturul, nii kauplustes pakutavate toodete sortimendi nimetuste osas kui ka osakaaluna kaupluste käibes. Uuriti ka kodumaiste ja importkaupade hinnatasemete erinevust. Uuringu tulemusi võrreldi 2010. aastaga, mis võimaldab hinnata Eesti toodangu konkurentsipositsiooni muutumist.
	Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud	Maaettevõtlus ja finantsmajandus	2016
Projekti eestvedaja Eesti Konjuktuuriinstituut Valdkonnad Maaettevõtlus ja finantsmajandus Projektijuht Piret Hein Kirjeldus Elanikud ostavad toidukaupu vähemalt kaks korda nädalas või sagedamini. Igapäevased toidukaubaostud tehakse peamiselt suurtest toidukauplustest ja väärtustatakse kodumaist toitu. Kodumaist toidukaupa eelistab osta 74% elanikest, mis on sama tase kui kümme aastat tagasi. Kodumaine toidukaup on elanike hinnangul värske, usaldusväärne, harjumuspärase maitsega, tervislik ja püsiva kvaliteediga. Soovikohast toidukaupa ostetakse pere rahalisi võimalusi arvestades piirangutega. Kui soovikohast toidukaupa pole müügil, siis elanikud ei tea võimalusest oma soovide kohta tootjatele või kauplustele märku anda. Eesti elanike toidulaual on sagedamini leib, köögiviljad, puuviljad, marjad, munad, juust, kartul, hapukoor, toiduõli, kohupiim, kodujuust, joogipiim ja või. Toidu äraviskamist esineb kolmes peres neljast, tüüpiliselt visatakse toitu ära harva ja peamiselt hallituse, riknemise või säilivusaja ületamise tõttu. Mahetoit tähendab elanikele eelkõige ise kasvatatud puhast toitu ja alles seejärel tunnustatud mahetootjate toodetud toitu. Kuigi mahetoitu peetakse kalliks, on ta tervislik ja ostmise sagedus on suurenenud. Mahetoidu ostmist mõjutavad enim inimeste rahalised võimalused.
	Eesti innovatsioonipoliitika	Biomajandus, Maaettevõtlus ja finantsmajandus	2016
Valdkonnad Biomajandus, Maaettevõtlus ja finantsmajandus Kirjeldus OECD taustaraport „Eesti innovatsioonipoliitika ja põllumajandusvaldkonna innovatsioonisüsteem“ hindab põllumajandussektori tootlikkust ja jätkusuutlikkust, rõhutades vajadust tihedama koostöö järele teadusasutuste ja ettevõtete vahel. Raport toob esile vajaduse stabiilsema teadusrahastuse ja ettevõtete suurema panuse järele innovatsiooni, et tõsta sektori lisandväärtust.
	Mahedana müüdud toodangu osakaal mahepõllumajandustoodete toodangust Eestis 2014. aastal	Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Maheloomakasvatus, Mahetaimekasvatus	2015
Projekti eestvedaja Eesti Konjuktuuriinstituut Valdkonnad Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Maheloomakasvatus, Mahetaimekasvatus Projektijuht Piret Hein, Pille Vahtramäe, Lia Lepane, Mati Reiman, Viivika Savina, Ingrid Niklus Kirjeldus Projekti raames selgitati välja millise osa Eestis mahedana kasvatatud põllumajandussaadustest kasutati mahedana ning milline osa müüdud mahetoodangust müüdi mahedana. Arvutati välja potentsiaalne mahepõllumajandustoodangu müügikäive ning hinnati tegelikku mahedale viidatud toodangu müügikäivet. Viidi läbi kodumaiste mahetoidukaupade ja –jookide sortimendi- ja jaehinnavaatlus. Võrreldi muutusi ajas.
	Eelanalüüs ja ettepaneku koostamine projekti „Huumusbilansi kalkulaatori edasiarendus ja taimetoitainete bilansikalkulaatori are…	Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Muld	2015
Projekti eestvedaja Eesti Maaülikool Valdkonnad Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Muld Projektijuht Alar Astover Kirjeldus Projektitulemus: Toiteelementide ja huumuse/süsiniku voogude ning bilansside arvestamine on üha olulisem nii rahvusvaheliste kokkulepete täitmisel kui ka põllumajandustootmise kestlikkuse tagamisel ja konkurentsivõime suurendamisel. Nende arvutuste teostamiseks on vajadus on kohalikesse tingimustesse kohandatud abivahendite järele.
	Algoritmi koostamine niitmise kontrolli läbiviimiseks Sentinel 1 andmete baasil	Maaettevõtlus ja finantsmajandus	2015
Projekti eestvedaja Tartu Observatoorium Valdkonnad Maaettevõtlus ja finantsmajandus Projektijuht Kaupo Voormansik Kirjeldus 2015. aasta vegetatsiooniperioodil viidi Rannu ja Kambja testaladel Sentinel-1 aegridadega läbi välitöödega toetatud eksperiment. Leiti kolm Sentinel-1 põhist parameetrit, millel on arvestatav potentsiaal niitmise tuvastamise algoritmis rakendamiseks.
	Karusloomakasvatuse uuring	Loomakasvatus, Maaettevõtlus ja finantsmajandus	2015
Projekti eestvedaja Eesti Maaülikool Valdkonnad Loomakasvatus, Maaettevõtlus ja finantsmajandus Projektijuht Peep Piirsalu, Mati Mõtte, David Arney, Irje Nutt, Liia Taaler Kirjeldus Uuringuga selgitatakse välja karusloomakasvatuse sektori majanduslik olukord aastatel 2000–2014. Kui palju on Eestis karusloomakasvatusega seotud ettevõtteid, milline on ettevõtete struktuur? Milliseid karusloomi peetakse (rebased, mingid jne)? Milline on töötajate arv ja vanuseline struktuur? Karusloomakasvatusettevõtete investeeringud ja maakasutus aastatel 2000–2014. Karusloomakasvatusettevõtete kasumlikkus (sh mida ja kui palju turustatakse ja millisele turule). Karusloomakasvatuse osatähtsus riigi SKP-s ja ekspordis.
	Maaparandussüsteemi täiendava vee juhtimisel maaparandushoiukulude jaotuse metoodika väljatöötamine	Keskkond, Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Metsandus, Ühistegevus	2015
Projekti eestvedaja Eesti Maaülikool Valdkonnad Keskkond, Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Metsandus, Ühistegevus Projektijuht Toomas Tamm Kirjeldus Projektitulemuste lühikokkuvõte:Maaparanduseesvoolu täiendava vee juhtimisel peab kooskõlastaja kontrollima olemasoleva sängi ristlõike ja sellel olevate rajatiste (truubis sillad jm) läbilaskevõime piisavust. See eeldab võrreldavaid andmeid lisavee koguste kohta.

Uuringud

Leia kiirelt