
Naiste ettevõtluskonverents tõi Tallinnasse kokku ettevõtjad, investorid, teadlased ja ettevõtluskeskkonna kujundajad, et arutada, millised on naiste ettevõtluse arengusuunad ning kuidas kasvatada Eesti majandust olukorras, kus edu sõltub üha enam innovatsioonist, rahvusvahelisest koostööst, aga eelkõige inimeste ettevõtlikkusest.
Konverentsi läbivaks sõnumiks oli: naiste ettevõtluse toetamine ei ole üksnes võrdõiguslikkuse küsimus vaid pigem oluline võimalus tugevdada Eesti majanduse konkurentsivõimet.
Konverentsi peakorraldaja oli Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus. Konverentsi veebilehelt leiab videosalvestused ja pildigalerii.
Eesti vajab kasvavaid ettevõtteid

Mitmed esinejad rõhutasid, et Eesti naisettevõtluse suurim väljakutse ei ole ettevõtete loomine vaid nende kasvatamine. Naised alustavad ettevõtlusega aktiivselt ning Eesti paistab selles osas rahvusvaheliselt silma. Probleem tekib sageli järgmisel arenguetapil, kui ettevõte peab laienema, palkama töötajaid või kaasama investeeringuid ja eksportima. Just selles faasis väheneb naiste osakaal ettevõtluses märgatavalt.
Ettevõtluse keskmes ei nähta mitte niivõrd ärimudelit või tehnoloogiat - vaid inimest. Eduka ettevõtte aluseks peetakse ettevõtja enda õppimisvõimet, valmisolekut muutustega kohaneda ja julgust võtta vastutust. Lisaks tuleks ühiskonnas ka ebaõnnestumist käsitleda mitte läbikukkumisena vaid pigem õppimiskogemusena.
Innovatsioon ja tehisintellekt määravad tuleviku
Aruteludes kõlas korduvalt, et Eesti majanduse järgmine arenguhüpe peab tulema suurema lisandväärtuse loomisest. Selleks on vajalik investeerida innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse, digitaliseerimisse ning tehisintellekti kasutuselevõttu.
Riigi eesmärk on toetada ettevõtteid, kes arendavad uusi tehnoloogiaid, automatiseerivad protsesse ning loovad rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi tooteid ja teenuseid. Samuti on oluline parandada kapitali kättesaadavust ning vähendada ettevõtjate halduskoormust ja bürokraatiat.
Kasuta Euroopa võimalusi julgemalt

Konverentsi teises pooles keskenduti Euroopa Liidu pakutavatele võimalustele. Kristel Oitmaa Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse Brüsseli esindusest rõhutas, et Euroopa ei peaks Eesti ettevõtjale olema kauge institutsioon, vaid loomulik osa tema turust ja kasvukeskkonnast. Tema sõnul jäävad paljud võimalused kasutamata mitte puuduvate programmide vaid liialt hilise reageerimise tõttu. Edu saavutavad ettevõtted, kes jälgivad arenguid varakult, loovad rahvusvahelisi partnerlussuhteid ning mõtlevad toetustest, laenudest ja investeeringutest tervikliku arenguplaanina.
Olulise mõttena toodi välja, et Euroopa toetused ei ole loodud üksiku ettevõtte rahamure lahendamiseks. Edukamad on need projektid, mis aitavad lahendada mõnda laiemat Euroopa väljakutset, olgu selleks konkurentsivõime, rohepööre, julgeolek või digitaliseerimine.
Investeeritakse inimestesse

Investorite paneeldiskussioonis jõuti järeldusele, et hea idee üksi ei taga edu. Investeerimisotsuste tegemisel hinnatakse eelkõige ettevõtjaid ja meeskonda tervikuna, nende oskusi, koostöövõimet ning valmisolekut õppida ja areneda. Kindlasti ei pea olema kiire kasv iga ettevõtte eesmärk, sh ei vaja kõik ettevõtted riskikapitali. Edu võib tähendada ka väikest, aga stabiilset ja kasumlikku ettevõtet, mis loob väärtust omanikele, klientidele ja lähikogukonnale.
Aruteludes puudutati ka naiste ligipääsu kapitalile. Kuigi olukord on viimastel aastatel paranenud, näitavad uuringud endiselt, et naised kaasavad investeeringuid keskmiselt vähem ning investorite ootused võivad neile olla meestest erinevad. Lahendusena nähti nii teadlikkuse suurendamist kui ka naiste osaluse kasvatamist investorite endi seas.
Kogukond kui ettevõtluse jõud
Konverentsi üks inspireerivamaid teemasid oli kogukondade roll ettevõtluses. Seda näitas hästi Laura Rübergi ja Kertu Salumetsa tutvustatud eestlastest naisettevõtjate võrgustik Soomes. Mõne aastaga on sellest kasvanud ligi tuhande liikmega kogukond, mis pakub ettevõtjatele kontakte, koostöövõimalusi, teadmisi ja moraalset tuge.
Nende kogemus näitab, et ettevõtluses ei sünni olulised läbimurded toetuste või reklaami kaudu, vaid inimestevahelistest suhetest. Üks soovitus võib viia järgmise kliendini, üks koostöö järgmise projektini ning üks põgus kohtumine täiesti uute võimalusteni.
Kogukond, usaldus ja koostöö kerkisid esile kogu päeva vältel. Mida tugevam on ettevõtjat ümbritsev võrgustik, seda suurem on ka tema võime kasvada ja keeruliste olukordadega toime tulla.
Kokkuvõtteks
Konverentsi keskne sõnum oli, et Eesti majanduse tulevik sõltub inimeste ettevõtlikkusest, innovatsioonivõimest ja koostööoskusest. Naised alustavad ettevõtlusega julgelt, kuid vajavad rohkem tuge just kasvufaasis, kus ettevõttest saab tööandja, eksportija ja innovatsiooni looja. Selleks on vaja paremat ligipääsu kapitalile, tugevamaid võrgustikke, rahvusvahelist koostööd ning julgust kasutada Euroopa võimalusi. Sama oluline on toetav keskkond, mis annab ettevõtjale kindluse katsetada, eksida ja uuesti proovida. Ettevõtluse tegelik jõud sünnib inimestest ning nende võimest koos tegutseda.
Lisainfo 12.11.26 konverentsi ning ka eelnevate konverentside kohta (sh salvestused).
Autor: K.Petrutis, METK maaeluvõrgustiku teenistus