LEADER-tegevusrühmade strateegiaid saab rahastada mitmest allikast, mitte ainult Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Sellist lähenemist nimetatakse kogukonna juhitud kohalikuks arenguks ehk CLLD-ks (lühend tuleb inglise keelest: Community Led Local Development). Kui strateegia elluviimiseks kasutatakse rohkem kui ühte fondi, räägitakse multifondi kasutamisest.
Multifondi võimalust hakati laiemalt kasutama perioodil 2014–2020, mil seda rakendati 15 Euroopa Liidu liikmesriigis, neist üheksas üleriigiliselt ja kuues regiooniti.
Käimasoleval eelarveperioodil (2021–2027) kasutavad seda lähenemist kümme liikmesriiki, nende seas ka Eesti. Mõned riigid, kes varem multifondi kasutasid, on sellest loobunud – peamiselt seetõttu, et menetlemine on keeruline.
Eestis rakendatakse LEADER-lähenemist Sotsiaalfondi (ESF+) kaudu hoolduse meetmena. Sotsiaalfondile on lisatud „+“, kuna see ühendab nüüd neli varasemat eraldiseisvat fondi.
Multifonde kasutavad kümme riiki: Austria, Bulgaaria, Eesti, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia ja Tšehhi. Fondide kasutamist saab näha allolevalt skeemilt.
Sotsiaalfondi kasutamine Eestis
26. märtsil 2025. a toimus aruteluseminar, kus osalesid Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Sotsiaalministeeriumi LEADER kohalike tegevusrühmade esindajad. Sotsiaalfondi meede „Kogukonna juhitud kohalik areng. Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine ja inimväärikuse tagamine, sh vaesuse vähendamine ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine rakendamine" rakendub ajavahemikul 2024-2029. Meetme sihtrühm on vanemaealised elanikud ja erivajadusega elanikud, kes on vanemad kui 16, ning omastehooldajad.
Taotlusvoorude ajad ja tingimused võivad piirkonniti erineda, sest need lähtuvad kohaliku LEADER-strateegia eesmärkidest. Toetust saab taotleda kindla sihtgrupi tegevusteks. Abikõlblikud ei ole investeeringuprojektid ning tegevused ei tohi kattuda omavalitsuse ülesannetega.
Sotsiaalfondi meetme Eesti eelarve on 7,1 miljonit eurot, millest 5 miljonit (70%) tuleb Euroopa Sotsiaalfondist ja 2,1 miljonit (30%) Eesti riigieelarvest. Selle raames saab ellu viia kuni 1184 miniprojekti, mille ühikuhind on kuni 6029 eurot. Projektide rakendamine toimub Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu.
Esimesed 16 taotlusvooru avati 2024. a oktoobris ning aasta lõpuks oli ellu viimiseks välja valitud 99 miniprojekti. Esimesed projektid on juba elluviidud ja väljamaksedki tehtud.
Esimesed positiivsed kogemused
Esimesed kogemused: mõne tegevusrühma jaoks oli huvi oodatust suurem ja mõne jaoks oodatust väiksem. Igal juhul oli uue fondi võimaluste kasutamine tulemuslik, sest esmakordselt sai teha projekte, mis varem ei olnud LEADERist abikõlblikud. Oma esimesi väärtuslikke kogemusi jagasid Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, Raplamaa Partnerluskogu, Hiidlaste Koostöökogu, Saarte Koostöökogu ja Kodukant Läänemaa. Kuna uude süsteemi sisseelamine on alati keeruline, siis arutati rakendamise kitsaskohti ja abikõlblikkuse teemasid koos RTK ja Sotsiaalministeeriumiga.
Esitatud projektide teemad ja valdkonnad olid mitmekesised:
- eakatele sobivate tegevusvõimaluste ja sotsiaalse suhtlemise võimaldamine;
- sihtrühma kuuluvate elanike vaimse tervise toetamine;
- ühiskondliku aktiivsuse tõstmine;
- õppepäevad omastehooldajatele või eakatele;
- eakate ja erivajadustega inimeste üritused, muuseumite külastused, huvitavad kohtumised, treeningud, jms
LEADER tegevusrühmad on uue fondi avamiseks piirkonnas palju eeltööd teinud: suhelnud sihtgruppidega ja kaardistanud piirkonna vajadusi, nõustanud potentsiaalseid taotlejaid enne kui ka pärast taotluse esitamist. Enamus tegevusrühmi on tööle palganud eraldi nõustaja.
Kuigi töö on olnud mahukas, on rõõm tulemustest suur. Projektid toetavad eakate ja erivajadustega inimeste ning nende omaste paremat kaasatust kogukonda ja pakuvad neile vajalikke teadmisi ja tuge. Kui seminar algas mõningase ettevaatlikkusega, siis päeva lõpuks olid osalejad väga positiivselt meelestatud. Jagatud kogemused näitasid, et Sotsiaalfondi käivitamine on olnud edukas. Nüüd jääb üle soovida projektijuhtidele jõudu ja edu nende elluviimisel.
Rohkem infot LEADER infopäeva ettekannetele leiate >>> lingilt
Euroopa üks edukamaid on multifondide rakendajaid on Tšehhi
Kui perioodil 2014-2020 kasutasid Tšehhis 27 LEADER tegevusrühma kombinatsiooni Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja Sotsiaalfond (ESF), siis käesoleval perioodil (2021-2027) võeti kasutusele nii Regionaalfond (ERDF) kui Sotsiaalfond (ESF+). Multofonde kasutatavate tegevusrühmade arv tõusis 151.
Tšehhi on aktiivne oma kogemuste tutvustamisel ja tegi seda ka 2025. aasta aprilli alguses Prahas toimunud rahvusvahelisel konverentsil „CLLD – edukad kogukonnad – võimalus ühiseks tulevikuks 28+“ (CLLD – Prosperous Communities – Opportunity for a Shared Future 28+). Konverents oli suunatud eelkõige Tšehhi kohalike tegevusrühmade esindajatele. Arutati senist tegevust ja koguti sisendit uueks programmiperioodiks, mis algab 2028. aastal.
Sotsiaalfondi kasutamise eripärad Tšehhis võrreldes Eestiga:
- Tšehhis on kasutusel rohkem valdkondi ja suurem eelarve
- Toetatakse ka investeeringuid: rahastatud on hoolekandeasutusi, eakate ja puuetega inimeste keskusi – nii remonti, sisustust kui tegevusi. Kohandatud on haljasalasid ja hooneid, et need oleksid ligipääsetavamad.
- Miniprojektivoore nn pehmetele tegevustele eraldi ei korraldata, nende rahastamine on otsustatud tegevusrühma strateegias.
- Paljud projektid on seotud Ukraina põgenikega – pakutud on nii ainelist abi, nõustamist kui avatud päevakeskusi.
- Tegeletakse Roma kogukonna kaasamisega.
- Tööturumeetmete raames korraldatakse kursusi töötutele ja pagulastele.
- Toetust saavad ka päästeüksused – nii tehnika soetamiseks kui koolitusteks.
- Võrreldes Eestiga ei jälgita nii rangelt omavalitsuste ülesannetega kattuvuse vältimist.
- Tegevusrühmadevahelist koostööd ja ühisprojekte on vähem.
Tšehhi on jätkuvalt CLLD-lähenemisest innustunud ja soovib ka edaspidi kasutada multifondide võimalusi. Oodatakse huviga uue perioodi suundumusi ning ollakse valmis oma kogemusi edasi jagama. Eriti väärtustatakse CLLD eeliseid, nagu suutlikkuse suurendamine, strateegiline planeerimine ja kohalik koordineerimine. Tulevikult oodatakse jätkuvat panust erinevate valdkondade arengusse – põlvkondadevahelise mõistmise suurendamist, riskiperede vajaduste arvestamist ning innovatsiooni toetamist kohalikul tasandil.
Rohkem infot ettekannetele leiate tšehhikeelselt >>> lingilt
Kokkuvõtte koostas: Ave Bremse, METK maaeluvõrgustiku spetsialist
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles