Maaelu toimib linnadest mitmel viisil erinevalt ning seadustel, programmidel ja muudel riigi sekkumistel võib olla maa- ja linnapiirkondadele väga erinev mõju. Seadusandlust ja poliitikaid kavandades on seetõttu oluline küsida, kuidas mõjutab kavandatav muudatus maapiirkondi ning sealsete sihtrühmade võimalusi võrreldes linnapiirkondadega.
13.–14. jaanuaril käisime koos Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Tartumaa Omavalitsuste Liidu ning Peipsiääre ja Luunja valla esindajatega projekti “Coop4RuralGov” õppereisil Soome põllumajandus- ja metsandusministeeriumis, kus tutvusime Soome maaelupoliitika ökosüsteemi ning rural proofingu (maaelu mõjude hindamise) praktilise rakendamisega. Fookuses olid Soome head praktikad maaelu vaate lõimimisel poliitikakujundusse.
Ettekanded avasid, kuidas Soome arvestab piirkondlikke ja territoriaalseid erinevusi mõjuhindamistes: käsitleti metoodika kujunemist, valitsemismudelit ning koordineerimist ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste vahel. Eraldi rõhutati maaelu mõõtme süsteemset lõimimist riiklikku juhtimisse ja mõjude hindamise raamistikku.
Rural proofingu arendamine ja rakendamine sai Soomes alguse 2000. aastate keskel, 2022. aastal valmis Soome põllumajandus- ja metsandusministeeriumi ning maaelupoliitika nõukogu koostöös maaelu mõjude hindamise juhend, mis on alates 2025. aastast kättesaadav ka inglise keeles.
Soome maaelupoliitikat tervikuna iseloomustab tugev valdkondadeülene koostöö ministeeriumide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste vahel ning sihipäraselt arendatud tööriistad ja kaasamismeetodid poliitikate maaeluga seotud mõjude hindamiseks.
Ettekannetes käsitleti mitut konkreetset rural proofingu rakendusnäidet, mis aitavad metoodikat paremini mõista, sh seda, millised on rakendamise võimalused ja piirangud praktikas: elektroonilise heaoluaruande eelhindamine; saarestikuseaduse (Saaristolaki) uuendamise protsess; EL-i looduse taastamise määruse ning Soome looduse taastamise kava; maaelu transpordimõjude hindamine; rural proofing omavalitsuse tasandil.
Soome praktika keskse õppetunnina võib välja tuua, et maaelu mõjude hindamine toimib kõige paremini siis, kui see ühendab andmepõhisuse, valdkondadeülese koostöö ja kaasamise. Maaelu mõjusid saab hinnata eraldi protsessina või siduda teiste mõjuhindamistega. Üheks selle tugevuseks on ka võime tuvastada ka ahelmõjusid, näiteks kuidas üks teenusekorralduse muudatus võib mõjutada teisi teenuseid, liikuvust, kulusid või varustuskindlust.
Samuti on oluline mõista, et maapiirkonnad ei ole ühtne tervik. Soome näite põhjal eristatakse eri tüüpi maapiirkondi, nagu hajaasustusega maapiirkonnad, tuumikmaapiirkonnad, piirkondlikud keskused ning linnalähedased maapiirkonnad. Selline lähenemine aitab poliitika mõju täpsemalt hinnata, sest erinevat tüüpi piirkondade vajadused ja riskid ei ole samad.
Seminaril toodi esile nii maaelu mõjude hindamise tugevused kui ka rakendusväljakutsed. Tugevustena rõhutati, et rural proofing on kohandatav, tõstab teadlikkust maaelu küsimustest, annab sisendi strateegiate ja programmide arendamiseks ning osaluslik protsess parandab koostööd osapoolte vahel, toetades maaelu arvestavat ja arendavat poliitikakujundamist. Väljakutsetena märgiti, et maaeluga seotud mõjude hindamine on paljuski vabatahtlik, protsess võib olla ressursimahukas ning edu eeldab selget eestvedajat ja metoodika tundmist. Lisaks konkureerib rural proofing paljude teiste mõjuhindamistega. Samas on Soomes metoodika arendus järjepidev, maaelupoliitika nõukogu pakub tuge ning kasvab ka rakenduspraktika.
Kokkuvõtteks kinnitas Soome kogemus, et rural proofing ei ole formaalsus, vaid praktiline juhtimis- ja mõtlemisraamistik, mis aitab poliitikaid kujundada nii, et need arvestaksid ka maapiirkondade erisusi võrreldes linnapiirkondadega. Väärtuslik on Soome lähenemise süsteemsus: selged rollid ja koostööstruktuurid, andmete ja kaasamise ühendamine ning maapiirkondade mitmekesisuse teadlik arvestamine – et otsuseid ei tehtaks abstraktse “maapiirkondade” kohta. Õppereisi kaasrahastas Euroopa Liit Interregi Euroopa programmi projektist “Coop4RuralGov”, mille eesmärk on parandada piirkondlikku ja riigiülest juhtimist läbi maaeluga arvestamise, hinnates õigusloome mõju maa-, ranna- ja mägipiirkondadele sihiga tagada elanikele võrdsed võimalused.
Seminaril esinesid ettekannetega: Soome põllumajandus- ja metsandusministeeriumi nõunik ja maaelu nõukogu peasekretär Antonia Husberg, NordEvali tegevjuht Sari Rannanpää; Tarja Lukkari Kajaani rakenduskõrgkoolist, Soome Soome Loodusvarakeskuse (LUKE) professor Hilkka Vihinen, Heli Siirilä Vaasa ülikoolist ja Taina Väre Soome linnade ja valdade liidust.
Fotol Eesti grupp: Liis Palumets, Eedi Sepp, Aare Kasemets (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Sven Tobreluts (TOL), Taivo Tali (Peipsiääre vald), Kalle Toomet (ELVL), Kristi Jõesaar (TOL), Annika Pajumaa-Murov (Luunja vald), Piibe Koemets (Peipsiääre vald), Triin Kallas (Eesti Leader Liit). |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles