UUDISED

PEIPIS RANNIK: Ahvena ja uhhaa järele tulge Peipsile!

Allikas: Peipsi Rannik, Fjodor Maspanov 19. jaanuar 2012. a

Kalastusturism on Peipsi piirkon­na majanduse üks perspektiivsemaid arengusuundi. Mitte juhuslikult ei pööra sellele suurt tähelepanu MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arenda­jate Kogu (PKAK). Kalastusturismi arendamisega seotud projekte toeta­vad rahaliselt Euroopa Kalandusfond (EKF) ja PRIA. Ajaleht Peipsirannik/ Чудское побережье pöörab sellele suurt tähelepanu, avaldades ma­terjale kalastusturismiga vastavalt PKAK strateegiale tegelevate firma­de ja eraettevõtjate kohta. Täna too­me ära Peipsimaa tuntud ettevõtjate ja aktiivsete PKAK liikmete Margus Narusingi ja Aivo Kähri arvamused. Margus Narusing, Meeksi vallavo­likogu esimees, OÜ Latikas juhatuse esimees, MTÜ Mehikoorma Arenda­jate Selts juhatuse liige: "Suurel järvel, Peipsil, on muidugi rohkem võimalusi harrastuskalapüü­giks kui Lämmijärvel. Meie järvel on aga omad eelised: siin algab talvine harrastuskalapüügi hooaeg varem kui kusagil mujal. Esmajärjekorras saabu­vad kalurid Eestist ja Lätist meie Läm­mijärvele. Seejärel, jääkatte tugevnedes Peipsil, liiguvad nad muidugi sinna. Lämmijärv on rahulikum ka suvel, lainetus on madalam. Siin on veel üks eripära: riigipiirini on ainult 700-800 meetrit. Vaja on olla väga tähelepanelik, et mitte osutuda piiririkkujaks. Siiski, kui rääkida avameelselt, ei ole meie piirkond mitte kuigi hästi valmis kaluritest turistide vastuvõtuks. See kõik on alles arengujärgus. Kes tahab restoranides ja hotellides luksuslikult aega veeta, sõidab Räpinasse. Seal on kõike, ka kalastamas käia saab sealt. Väikevaldades on see küsimus seni lahendamata. Meeksi vallas Mehikoormal on praegu kaks projektifondidest toetatud majutuskohta. Sel talvel nad alles alustavad oma tegevust, muidugi, kui ilm ja jääolud lubavad. Mehikoormal on sadam, kai on raja­tud valla projektiga. Olemas on hoone, mida saab renoveerida külalistemajaks, omanik on andnud remondiloa. Val­la projektiga on rajatud ujuvkai. Selle tegemisest võttis aktiivselt osa Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov. Nüüd otsustas meie vallavalitsus edasi liiku­da, juba on valmis sadama heakorraprojekt. Nende ülesannete lahendamiseks on loodud MTÜ Mehikoorma Arenda­jate Selts. Kui selle etapi lõpetame, lii­gume edasi - alustame autoparkla raja­mist siia saabuvate kalurite sõidukitele. Praegu ei jätku raha kõige teostamiseks korraga. Järgmiseks hooajaks teeme turismiprojekti - külalistemaja. On ka mõte teha valmis autoremonditöökoda. Meie vallas pole ju ühtki kohta, kus võiks kas või autorehvi vahetada. Seda olukorras, mil siia saabub küllaltki pal­ju rahvast, eriti kalastushooajal. Tege­vuse mitmekesistamise raames võivad seda toetada PRIA ja EAS. Mehikoormal on ilusaid paiku ja kalastuskohti, püütakse latikat. Nii et tulge ja nautige kalapüüki! Loomuli­kult alates sellest päevast, kui saadakse piirivalvuritelt jäälemineku luba." Aivo Kähr, Kalameister OÜ: "Kalastusturism ei ole kutseliste ka­lurite põhitegevus. Siiski oleme sellele hakanud viimasel ajal rohkesti tähele­panu pöörama. Leian, et on väga tähtis, kui peetakse silmas kalastamist, kus inimene püüab kala hobina oma lõ­buks, mitte raha teenimiseks. Kui „tu-rist" läheb kalastama nagu raha teeni­ma, on see täiesti teine asi, see on juba töö. Seaduse järgi ei ole inimesel õigus müüa harrastustegevusena püütud kala. Kuid seda on väga raske kontrollida ja jälgida. Kindlasti ei ole see turism. Sel­line keeld eksisteerib kogu maailmas, harrastuskalapüük ise on väga rangelt reglementeeritud. Kui laseksime kõiki seda tööna tegema, jäävad kalurid tööta - kala lihtsalt ei jätkuks. Kalapüügiga elatist teenida on õigus kutselisel kalu­ril, kuid seadused on sellised, et kalur püüab piiratud ajavahemikel, „turist" ehk harrastaja aga võib püüda pidevalt. On vaja arvestada, et praegusajal on harrastajatel väga hea varustus - uued õnged, püünised, kiirkaatrid, kajaloo-did, navigaatorid. Tänased harrastuskalurid suudavad välja püüda palju kala. Järv aga pole ju lõputu, seda nii vee-kui ka kalahulga poolest. Seejuures määratakse ahvena püügikvoot ainult kutselistele kaluritele. Täna ei tea keegi täpselt, kui palju harrastuskalurid välja püüavad. Minu meelest on harrastuska­lapüük ennekõike puhkus ja meelela­hutus. Aidata aga saavad neid inimesi kutselised kalurid: viia järvele nii talvel kui ka suvel, näidata kätte kalastuskohad, samuti tutvustada soovijatele tööd mutnikuga ja kalavõrkudega. Vaja on eristada kalapüüki lõbu pä­rast ja kalapüüki elatise teenimiseks. Siiski ei tohi unustada, et turistid ja hobikalurid on meie juurde saabuvad ini­mesed, kes jäävad ööbima, külastavad kauplusi. Kui anda välja mingi keelav seadus, on see eelkõige löök ettevõtluse pihta Peipsi ääres. Sellest kannatavad mitte ainult kalurid, vaid ka külastus-majade, kaupluste jne omanikud. Ja kes ütles, et kõik tulevad siia raha teenima? Võimalik et kellelgi õnnestub püüda 10-20 kilogrammi kala. Peami­selt aga on harrastajate püügikogused väga väikesed. Meie lätlastest külaliste kohta räägitakse legende, ja nende seas on tõesti n-ö ässasid. Paljud aga on juba õnnelikud ja rahul, kui püüavad kas või ühe kala. Sellised on enamuses. Nii et on vaja teha kõik selleks, et inimesed siia tuleksid, võtta nad vastu nii ööma­ja, müügipunktide kui ka parklatega. Meil on vähe tsiviliseeritud ööbimispaiku. Eelmisel aastal hukkusid kaks Läti kalameest järve kaldal oma autos ööbimise ajal vingugaasi sisse hinga­tes... Puhkamiseks võib olla erinevaid va­riante, kuid see küsimus on lahendama­ta, selliseid kohti on vähe. Mulle tun­dub, et kohalik rannaelanik võiks luua selliseid väikseid külalismaju mõne inimese vastuvõtuks, kohandada sel­leks oma eramu. Kohalikud omavalit­sused ei tohiks sellist tegevust segada, vaid peaksid inimesi aitama. Peame aru saama, et harrastuskalurid toovad meie ettevõtjatele, tervele piirkonnale tulu. Kui me siia harrastuskalureid ei luba, siis unustavad inimesed, mis on ahven või uhhaa. Unustaksime kohaliku kala. Oma kala saadame välismaale, ise aga sööme Hiina kala. Turisti jaoks on olu­line saada muljeid, proovida kohaliku omapäraga toitu. On vaja püüda selle poole, et panna inimesed huvituma meie juurde tulemisest. Et nad saaksid võrrelda: "Vaat, uhhaa on Kallastel pa­rim" või: "Varnjal praetakse latikat kõi­kidest paremini." Vaja on, et inimesed tegeleksid sellise eraettevõtlusega. Nii et vaja on arendada külastusturismi. Praegu arendab meie firma projektirahade eest Varnja sadamat. Sinna tuleb Euroopa nõuetele vastav kalavastuvõtupunkt. Kuid see sadam on ette nähtud kutselistele kaluritele. Harrastajatele tahame sinnasamasse Varna sadama kõrvale rajada eraldiseisva platsi turis­tide ja harrastuskalurite paigutamiseks. Loomulikult, seda kõike Euroopa Kalandusfondi (EKF) ja PRIA toel. Meie firmal on juba teatav kalastus­turismi kogemus olemas. Ühiselt koos firmade Pootsman ja Aarde Villa oleme tegelenud väikese koguse turistidega Tallinnast, Tartust ja Haapsalust. Võt­sime endaga järvele inimesi kaasa ja näitasime reaalset kaluritööd. Talvel oleme toimetanud kalastajaid püügikohta. On inimesi, kes tahavad näha kutseliste kalurite tööd. Me näitame neile elusat kala mõrdades. Inimesed saavad ise kala sorteerida, vette lasta, võivad kaasa osta värsket eluskala. Tu­ristide kaasavõtmine kalapüügipaati ei ole keelatud, ja meie võime pakkuda soovijatele seda romantikat."