UUDISED

MAALEHT: Eesti müüb odava kala välja ja ostab kallima sisse

Allikas: Maaleht, Heli Raamets 17. jaanuar 2013. a

Lõviosa Eestis püütud kalast müüakse välis­maale ning eestimaalas­te toidulauale tuuakse asemele kaks korda kallimat kraami. Eesti vetest püütakse ligi 80 000 tonni kala aastas, kuid enamik sellest veetakse välja. Eesti ini­mesed söövad heal juhul ära 15 000 tonni kala ehk 10,5 kg inimese kohta, kusjuures priske osa sellest on importkala. Mullu toodi sisse üle 40 000 tonni kala ja kalatooteid. "Niisugune fenomen on selgi­tatav sellega, et osa imporditud kalast saab Eestis lisandväärtuse ja seejärel eksporditakse," selgi­tab põllumajandusministeeriu­mi kalamajandusosakonna ju­hataja Ain Soome Maablogis, li­sades, et sisse ostetakse kallimat kala, kui siit eksporditakse. Üle 90% Eestis püütavast ka­last moodustab kilu ja räim, mil­lest põhiosa müüakse Venemaa­le ja Ukrainasse. Kilu ja räim on aga odavamad kui sisse toodav punane kala - lõhe ja forell. "Meie keti näitel võib öelda, et kliendid eelistavad punast. Valge kala moodustas mullu vaid ka­heksa protsenti kogu värske kala müügist," ütleb Selveri avalike suhete juht Annika Vilu. Mullu Selverites müüdud val­gest kalast moodustas kodumai­ne 56% ja punasest oli eestimai­ne 21%. Konkurentsitult kõige roh­kem armastatakse jahutatud lõ­het - seda osteti Selveritest üle 300 tonni. Värsket jahutatud räi­me osteti vaid veidi üle viie ton­ni. Kodumaiste kalade esireas on forell, räim, lest ja karpkala. Piiri taha lihtsam müüa Eesti Konjunktuuriinstituudi uu­ringust selgus, et mida suurem pood, seda parem kalatoodete valik. Kusjuures väiksemates ja ka maapoodides värsket kala ei pakutagi. Turgudel oli värske kala, seal­hulgas Eesti vetest püütu valik kõige laiem ja hinnad tundu­valt soodsamad kui poodides. Eriti kehtis see Eesti vete kala­de kohta, mis kauplustes suhte­liselt kallid (koha, ahven, haug, angerjas, tursk). Lõhel ja forellil olid hinnava­hed kaupluse ja turu vahel väiksemad. "Kodumaist kvaliteetkala on lettidele keeruline lei­da, sest paljud meie kalamehed ei suuda tagada külmaahelat, mis on eelduseks super- ja hüpermarketite lettidele pääsemi­seks," nendib Vilu. Peipsi ääres kala püüdmise ja töötlemisega tegeleva OÜ La­tikas juhataja Margus Narusing väidab aga, et kohalikesse poekettidesse on tunduvalt keeruli­sem kala müüa kui Lätti. Nemad müüvadki pea poo­le oma kaubast Riiga, peami­selt Rimi ketti. "Seal on lihtsam asju ajada kui Eestis," põhjen­dab mees. Kodumaal jõuab müüki kol­mandik OÜ Latika saagist - oma kauplusse Mehikoormas ja Tar­tu, Põlva ning Räpina Konsumitesse. Lisaks viiakse marinaa­dis ja suitsukala tellimuste alu­sel otse sööjatele nii Tartusse kui nüüd ka Tallinna. Selle töö jaoks on neil kaks bussi, millest üks on eurotoetuste abil ostetud. Sügisel on plaan euroraha abil veel üks buss soetada, et kaubaringe laiendada. Lisaks räimele ja kilule müüakse ka suur osa Eesti sise­veekogudest püütud ahvenast fi­leena Euroopasse. "Saksamaal, Šveitsis ja Prant­susmaal makstakse ahvenafi­lee eest väga head hinda, nii et need, kellel fileerimisvõimalused olemas, saadavad kala ära," ütleb kala töötlemise ja müügiga tegeleva M.V.Wool omanik ja ju­hataja Mati Vetevool. M.V.Wool on mageveekala lausa Soomest sisse toonud, kuna seda Eestis ei jätku. Peamiselt toovad nad sis­se siiski forelli ja lõhet, millest osa müüakse pärast soolamist ja suitsutamist taas piiri taha. Kolm neljandikku punasest importkalast läheb aga siinsele tu­rule ja on ostjate poolt kohali­kust kalast eelistatum. "Ega Eesti haug ei ole oda­vam kui Norra lõhe ja ka kva­liteet on lõhel parem," märgib Vetevool. Pealegi oli lõhe va­nasti valgest kalast mituküm­mend korda kallim, ja kui nüüd on hind võrdne või odavam, siis süüaksegi seda. "Kui tahame õpetada oma lapsi kala sööma, siis peab neile suhu jõudma ilma luudeta kala," toob mees välja veel ühe punase kala plussi. Kui lõhe ja forell on lastele suupäraseks muutunud, küll nad siis jõuavad ka kohaliku haugi, ahvena ja kohani. "Me müüsime lõppenud aas­tal varasemast kolm-neli korda rohkem kohalikku kala," nen­dib Mati Vetevool. "Eesti kala oli lihtsalt rohkem kättesaadav." Nemad saavad kohaliku kala Võrtsjärve ääres ja Pärnu kan­dis tegutsevatelt kokkuostjatelt ning töötlevad siis seda. Näiteks osade liikide puhul tuleb kalu enne müüki saatmist vähemalt ööpäevaks —18 kraadi juures külmutada, et hukkuksid võimalikud parasiidid. Enamasti jõuab aga veest välja tõmmatud kala järgmisel päeval juba roogituna poelettidele. Kala säilitamis-ja transporditingimuste tagamisele on kaasa aidanud kalandusvaldkonnale mõeldud eurotoetused. Ikka need seadused jalus! MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu on üks kahek­sast Eesti kalanduse tegevusgrupist. Just lõppes neil järjekordne taotluste vastuvõtt ja see oli ar­vatust rohkearvulisem. "Külmutusautod ja külm­kambrid on popimad asjad, mil­le jaoks toetust küsitakse," rää­gib tegevjuht Kersti Oja Peipsi kalurite soovidest. Sarnane on olukord ka Võrtsjärve ääres. Erich Saaremaa soetas aasta eest toetuse abil jahutusseadmetega kaubiku. "Soovitan seda kõi­gile kalameestele," on ta rahul. Varem juhtus, et kuumal päe­val oli kala 7 km kauguselt Võrts­järvelt koju jõudmise ajaks hal­vaks läinud, nüüd aga on kvali­teet ja hoiustamistingimused ta­gatud. Lisaks on kaubikuga hea saaki Võrru kalapoodi ja ka laatadele müüki viia. Hinge ajab täis vaid see, et kui Euroopa Liit toetab otseturustust, et tarbijad saaksid või­malikult odavalt kala kätte, siis Eesti riik loobib oma seadustega kaluritele kaikaid kodaratesse. Näiteks ei tohi eraisikule öö­päevas rohkem kui 19.20 euro eest värsket kala müüa. Lisaks ei tohi kalur üle 100 kg päevas värsket kala inimeste­le müüa. "Selleks et kohalik kala jõuaks rohkem siinsete inimeste toidulauale, tuleb alustada Eesti seaduste muutmisest," on mees veendunud. Kalurite oma poekett Põllumajandusministeeriumis ringleb mitmeid mõtteid, kuidas kala lühemat teed mööda sööja­teni jõuaks. Praegu uuritakse kalandusgruppide kaudu kalurite arva­must internetiportaali kohta, kust inimesed saaksid infot, kus ja millal värsket kala või ka kala­tooteid müügiks pakutakse. Lisaks plaanitakse kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome sõnul kaasa aidata nii kala väikekäitlemisele, logisti­kale (väikesed külmutusega au­tod) kui turustamisele (mobiil­sed müügikohad, toitlustusette­võtted). Tahetakse toetada ka seda, et kalandusgruppidesse koondu­nud kalurid saaksid saaki ühi­selt turustada. Peipsi kalurid mõlgutavadki mõtet teha ühiselt kalapoodide kett, mis kataks järve lähedusse jäävad suuremad linnad nagu Tartu, Jõgeva, Jõhvi ja Narva. Ranna lähedal süüakse rohkem kala ■ Kalatarbimises on suuri piirkondlikke erinevusi - rannalähedastes piirkondades süüakse kala keskmisest palju rohkem. ■ Piirkondlikult tarbitakse kala kõige rohkem seal, kus ollakse värskele lähemal: Hiiumaal, Saaremaal, Harjumaal (sh Tallinnas), Pärnumaal, Jõgevamaal. ■ Kala ostavad suurema sissetuleku ja kõrgema kulutuste tase­mega inimesed, väiksem on tarbimine lastega peredes. Samas eelistavad kala ja kalatooteid eelkõige pensionärid. ■ Mitte-eestlased peavad kalast mõnevõrra rohkem lugu kui eestlased. Allikas: 2011. aasta kala ja kalatoodete turu uuring Telli Maalehe paberleht http://www.tellimine.ee/ajalehed/maaleht