UUDISED

PAAT: Uuenenud Koguva sadam üllatab mitmekülgsusega

Allikas: Paat, Jaano-Martin Ots 16. märts 2013. a

2012. aastal taasavati Muhumaal Koguva sadam. Enam mit­te kohalike kalapaatide randumiskohana, vaid tänapäevase mitmefunktsioonilise sadamana. Rekonstrueerimistöid toe­tasid nii EAS piirkondade konkurentsivõime tõstmise prog­ramm kui Kala-Pria. Tulemuseks igati vägev sadam, mille taastamise ja taasavamise valis ajakirja Paat kolleegium Ees­ti meresõidu 2012. aasta meheteoks. Tänu tegijatele ja soo­vitus kõigile Väinameres seilajatele: minge ja vaadake järgi.   Koguva vana uus sadam, mille kaid ma­hutavad kuni 25 alust, taasavati pidu­likult 2012. aasta juunis. Sadamasse võivad siseneda kuni kahemeetrise süvisega paadid-laevad, kuid igaks juhuks tasub enne ka veeseisu kontrollida - lihtsaim viis on võt­ta internetist number ja sadamasse helistada. „Meie sissesõidutee ja sadamabassein on sügavamad kui Väikse väina laevatee ja meie taha nüüd suuremate laevade sisenemine ei jää," kinnitab sadama omaniku, MTÃœ Ankur juhatuse liige Ragnar Põllu. Tema sõnul on kai äärde sõitnud ka 2,5 meetrise süvisega purjelaev. "95 protsenti Eesti vetes sõitva­test väikealustest saavad meie sadamasse sisse," usub Põllu. Ragnar jutustab, et üsna varsti pärast sadama avamist, 2012. aasta juulis käis sadamas sees Hiiu Purjelaeva Selt­si eskaader. Hiidlaste paate sai sadam sai nii täis, et alused seisid poordiga poordis kolmes reas. ..Mõistlikult paigutades võtame sisse 20-25 alust, aga kui hiidlased tulid, oli lisaks 10 oma paadile sees ka 30 külalist ja väga hull ei olnud", meenutab Põllu. Ju siis mahub häid hiidlasi ühte sadamasse üksjagu.   Sadama taastamisloost meenutab Rag­nar: „MTÃœ Ankur lõid Koguva mehed aastal 2005, mõte oli sadam korda teha, aga esi­mese hooga finantseeringut ei leitud. 2008. aastal liitusin ettevõtmisega mina, kuna olin sadama kõrval paikneva endise kalatööstuse kinnistute omanik. Sadam on MTÃœ oma, olen MTÃœ-s juhatuse liige, teised seltsi liikmed on kohalikud kutselised kalurid ja turismiettevõtjad. Sadama taastamise üldisem eesmärk on arendada Koguva turismitegevust, Koguva on Muhu turismiatraktsioon nagunii, ainult et merevärav oli seni lagunenud. Koguva sadam ongi selles mõttes erandlik projekt, et saime lisaks PRIA kalanduspiirkondade säästva arengu meetmele erandkorras EAS-i ka käest turismi arendamiseks mõeldud raha. Koguval on igal hooajal külastajaid kümneid tuhan­deid, seda ainuüksi Koguva muuseumi piletimüüginumbrite järgi. Kui palju inimesi siin aga aasta jooksul üldse käib, on raske kokku lugeda. Seepärast usume, et sadama lisatee­nused saavad järjest populaarsemaks ning sadam pakub meelelahutust ja lisavõimalu­si ka maad mööda saabuvatele turistidele. Sadamas tegutseb juba paadilaenutus, saab minna merematkadele Kõinastule või minna kohalike kaluritega võrgule kaasa. Olemas on ka laste mänguväljak, kohvik ja loomulikult WC, pesemiskoht ja paadikuur. Kui Koguvas tegevust alustasime, oli sa­dama seis nii kehv, et kevadel esimest kor­da välja minnes võtsid kalapaadid kõva hoo sisse ja sõitsid täisgaasiga läbi muda, nii sai kanali jälle läbitavaks. Nüüdseks on sadama sissesõidukanalit süvendatud 300 meetri ulatuses, süvendatud on ka akvatoorium. Ehi­tasime juurde 2 kaid ning hooaja alguses tä­histame sissesõidutee ka 4 paari toodritega."   Sissesõit Koguvale on lihtne: Väikse väi­na laevateelt, mis viib Orissaare sadamasse, tuleb õigel hetkel põhja poole pöörata. 2012 tuli pööramiskoha tabamiseks jälgida Kogu­va sadamaehitiste katuseid, kuid sel aastal on Koguva mehed lubanud ka pöörupoi sisse panna. Sadam on sees ka uues lootsiraamatus, aga kaartidele veel pole jõudnud. Põllu kinnitusel MTÃœ Ankur Koguva sada­mat väga palju suuremaks ei tahagi ajada. Juhukülaline satub Koguvale harva, Väina­merest ainult läbi sõitvad matkajad peatuvad rohkem Suure väina sadamates. Kes juba meile tuleb, teeb seda teadlikult ja lähiaasta­tel seepärast väga suurt välisturistide mas­si karta ei ole. See-eest on meil juba käinud päris palju eestimaalastest paadimehi ning loodame selle seltskonna kasvu. Meie kohalik kuldne kolmnurk on Orjaku-Sõru-Koguva. Kui Sõelas uus sadam valmis saab, siis paraneb kohalik merematkakeskkond veelgi ja lisaks senistele püsikundedele Haapsalust võiksid saabuma hakata ka Tallinna ja Pärnu mere-matkajad," julgustab Põllu ka omamaiseid paadimehi Väikse väina külastamisele mõt­lema. Peale tankimise on Koguvas täna kõik sadamateenused saadaval: WC, pesemisvõi­malused, kohvik mõrrakuuris, kalandusmuuseum, slipp. Majutuskohta sadamas veel ei ole, aga Koguva külas leidub erinevaid ööma­ju piisavalt. Oma majutushoone ehitamisega sadama omanikud just tegelevad. Ka kuulsa Muhu Uisu ehitajad on kohe sadamanurga juures oma platsi võtnud, aga otsest seost uisumeestel sadamaga ei ole. Mõnikord ko­guni küsitakse sadamast, et kas ja millal uisk valmis ka hakkab saama. Siis peab sadam se­letama, et see on teine seltskond, teine selts. Aga küll ta kunagi saab ja siis on Koguva sa­dam ka uisule hädavajalikuks ankrupaigaks. 2012. aasta sügisel kerkis Koguvale ka paadikuur mõõtmetega 20 x 9 meetrit. Seal on MTÃœ-I Ankur plaanis hakata eksponeeri­ma vanu kalapaate, lisaks tuleb sinna vähe tõsisem toitlustus ja ürituste korraldamise võimalus. Põllu kinnitusel jääb Koguva turismisadamaks, kuid ka kohalikel kalameestel on seal paadikohad. Eelmisel kehval suvel käis vaatamata halvale ilmale Koguvas 70 külalisalust ja neist suur osa oli Haapsalust. „Mida rohkem meile paate eksleb, seda tore­dam see elu siin on," julgustab Põllu kõiki paa­dimehi kurssi Koguva poole võtma. Ragnar Põllu on ka ise aktiivne paadimees. Niisama lõbusõidu paadiks on tal Bella 621, li­saks on Ragnar ka kutseline kalur, kel olemas ka kalapaadid, püünised ja püügiõigused. Koos Koguva meestega on asutatud ka kala-püügiettevõte, mille laevastiku jaoks Koguva sadam on kodusadamaks.