UUDISED

HIIU LEHT: Väikesadamas teeb kõike kapten

Allikas: Hiiu leht, Helja Kaptein 21. juuni 2013. a

20 aastat on Orjaku sadamal silma peal hoidnud sadama kap­ten Aivar Kääramees (49). 1993. aastast, kui AS Hiiu Kalur oma jahtklubi Dago Kärdlasse kolis, on Orjaku sadama toimimise eest hea seisnud Aivar Kääramees. "Olen kasvanud mere ääres ja kuna mul parasjagu polnud tööd, siis võtsin pakkumise vastu," meenutas Kääramees tööleasumist. Ametinimetuse järgi on ta sadama kapten, kes vastutab navigatsiooni ja ohutu mere­sõidu eest sadama akvatoo­riumis. "Tegelikult vastutan kõige eest, mis siin on," ütles Kääramees. Väikesadamas nagu Orjaku tuleb kaptenil teha kõiki töid: koristada, ehitada-parandada ja aluseid vastu võtta. Isegi kaptenimütsi pole aega sillalaudu kinni lüües või aiaääri trimmerdades peas kanda. "Uhke on vaid kapteni nimetus," naeris Kääramees. Samas nõuab sadamakap­teni amet väikelaevajuhi dip­lomit ja paberitööd on ka parasjagu. Töö paistab aknast kätte Sadam on kapteni kodule lähedal ja kui purjekas tuleb, on see ka koduaknast paista. "Olen harjunudki hommikul tõustes esmalt merele vaata­ma," ütles Kääramees. Tööle tulles teeb ta sadamas esmalt tavalise tiiru, et vaada­ta, kas alused ikka on korrali­kult kai külge kinnitatud. Tor­mise ilmaga tuleb hoolsamalt jälgida, et ootamatusi ette ei tuleks. "Sadam tagab küll turvalisuse, aga laeva kapten peab oma aluse otsad ikka ise kindlalt kai külge kinnitama," märkis kapten. Ja meenutas, kuidas mullu keeras äikese ajal tormituul ühe purjeka kaiga risti ja seda andis siis kaldalt auto abil trossidega õigesse kohta tagasi sikuta­da. Õnneks pole midagi hullu Kääramehe tööaastate jooksul sadamas juhtunudki. Suvi on sadamas tihe, aga talvel jääb aega jääalust püükigi harrastada. Viimasel paa­ril aastal on kala tagasi tulnud, ahven, haug, lest, siig, kiiska kõige rohkem. "Nii palju siiga kui selle talve jooksul pole ma saanudki," ütles Kääramees. Tööpäeva pikkus oleneb aastaajast. Suvel hommikul kaheksast vahel õhtul kella kümneni. Vahel, kui kalame­hed külma ilmaga merelt tule­vad, ootab ta paadi randumise ära, sest läbikülmunud mehed tahavad kaldal kohe sauna saada. Sadamast lahkuva aluse meeskond võib talle öelda, kuhu ja kui kauaks läheb, kuid see on ainult soovituslik. Ko­halikud kalurid annavad talle ikka oma plaanidest teada. Küll on ta põhiliselt enda tarbeks aastate jooksul kirja pannud kõik sadamas toi­muva. Seda paksu mustade kaantega kladet on tal nüüd endalgi hea sirvida ning uu­dishimulikele täpseid arve ja nimesid meelde tuletada. Kalurite kodusadam Orjaku sadamasse on pikk sissesõit ja sadam asub n-ö nurga taga, lahesopi sees. Laht ise on rahulik, aga sada­ma sissesõiduala rahusid täis. Kaluripaatide jaoks pole see õnneks probleem, sest need on madala süvisega. Sadamat kasutavadki enim kohalikud kalurid, aga ka huvi-sõitjad ja purjetajad, mullu sõlmis kapten lepingud 33 paadiomanikuga. Kääramehe andmetel on Orjaku Hiiu saare üks suuremaid kohalike aluste sadamaid. Kevadest sügiseni on sa­damas pidevalt nii kohalike inimeste kalapaate aga ka purjekaid ja kaatreid, mis külaliskai külge kinnitatud. "Seda hirmu, et sadam suvel tühi oleks, küll ei ole," kinnitab Kääramees. Vasakpoolne 36 m pikkune betoonkai ongi külalistele mõeldud. Selle äärde saab silduda kuni 32 m pikkune laev Suuremad alused, mis siin seisnud, on mõned vanadest laevadest ümber tehtud purje­kad, purjekas Iiris, mis seisab praegu Sõru sadamas ja liini­laev Vardo, mille pikkus 27 m. Ajal, mil sadam oli Hiiu Kaluri käsutuses, seisid siin veel suu­remadki kaubalaevad. Kolmepoolne tugi sadamale Algaastail oli sadamahoone armetus seisus, vald hakkas seda remontima 2003. aastal, ehitades esmalt tualett- ja duširuumid. Eraettevõtjana ehitas Kääramees Meretamme OÜ alt ise teisele korruse­le toad ööbijatele ja esimesele korrusele baari. "Käina valla tugi on tugev, kõik vallavanemad on toe­tanud sadama arendamist," kiitis Kääramees, kes kapte­nina on valla palgal. Praegu on sadamahoones olemas kõik vajalik väsinud ränduri jaoks: kuum saun, soe söök ja toad, kust avaneb miljonivaade kogu sadamale. Viimasel kolmel aastal on sadam saanud täiesti uue ilme. Ehitati uus kai, mustkatte said sadama platsid, Euroopa kalandusfondi toetu­sega rajati kalakai ja kalurite olmeruumid. Kavas on veel piirdeaia ja septitanki ehitus, kuhu laevad saavad tühjen­dada reoveetanki. Orjaku külaselts on erinevate fondide toel sadama kõrvale püsti pannud infomaja ja ehitab praegu saalimaja. Sadam on kujunenud külakeskuseks, kus rahvas saab koos käia. MTÜ Hiiukala tegevjuht Lia Rosenberg nimetab Or­jaku sadama väljaehitamist õnnestunud ühistöö näiteks, kus ühte objekti arendavad koos eraettevõtjad, külaselts ja vald. Ka korraldab Hiiukala Orjakus Tuulekala festivali ja sadamakapten on seejuures üks peo tugisammas. "Alati abivalmis ja oskab kõige pare­mini korraldada kohapealseid asju," kiitis Rosenberg ka kaptenit. Orjaku sadam on kodusada­maks ka Hiiu purjelaeva seltsi alustele ja kohapealseteks as­jaajamisteks on sadamakap­teni abi ikka tarvis. Seltsi juht Indrek Rätsep, kes parasjagu oma purjekat tuli üle vaata­ma, rääkis, et Orjaku on hea ja turvaline koht, kus aluseid hoida. Samuti on see hea kant purjetamiseks. Orjaku sadam 58° 47,3"N 22° 46,4"E Külalissadam jahtidele koos väikese kalasadama osaga, 15 poikinnitusega sildumiskohta. Sügavus 3,5 m, alustele süvisega kuni 2,7 m. 1994 ehitati sadamasse praamiramp, järgmisel aas­tal hakkas käima praam Saaremaale Triigi sadamas­se. Sõrule kolis liinisadam 1998. aastal. Enne Teist maailmasõda oli sadam kasutusel nii kauba-kui reisisadamana. 1912 alustati sadama ehi­tamist Tsaari-Venemaa me­rejõudude miinilaevastiku baasiks, kuid sõja puhkemi­seks jõuti valmis vaid kaks kividest kaitsemuuli. Kasutusel kalapüügikohana juba 17. sajandil. Allikas: Orjaku sadama koduleht