UUDISED

POSTIMEES (erileht): Eesti - Euroopa kalanduse logistikakeskus?

Allikas: Postimees, Rain Uusen 23. august 2013. a

KALANDUS. Eesti Kalapüügiühistu uus külmhoone asub Pärnumaal Audru vallas Lemmetsa külas. Asukoht on valitud strateegiliselt, et eri paigust püütud kilu ja räim jõuaks töötlemistsehhi väikseimate kuludega ning sealt külmutatult kiiresti laia maailma. 2005. aastal kalapüügiühistut looma asudes ei tekkinud se­ni konkurentidena tegutsenud traalifirmade vahel ühist keelt päevapealt, meenutab ühis-.tu juht Mart Undrest. Kalan­duses on taasiseseisvunud rii­gis toimunud palju reforme ja tehnoloogilisi uuendusi - koos­töös püügi ja toorme töötlemi­se korraldamine ning müügitöö oli sellest veel sammuke edasi. «Oma äriinfo tuli ju kon­kurentidele avalikuks teha, se­da ühiselt laua taga arutada,» selgitab Undrest ühistu sünnitusvalusid ja praegusest erine­vat ärikultuuri, kuid lisab kohe, et kaheksa tegutsemisaastaga on kõik ühistu liikmed saanud ühistöö vajalikkusest paremini aru ning neid on ka premeeri­tud - koostöö on viinud stabiil­sema ja kasumlikuma igapäeva­eluni aasta läbi. Ühistu liikmetele kuulub 48 protsenti Eesti ajaloolisest kilu ja 43 protsenti räime püügiõigusest Läänemerel. Selle­le lisandub Pärnu rannakaluri-te iga-aastane räime väljapüük 5000-7000 tonni ulatuses, mil­lest neljandik töödeldakse ühis­tu 4232 m2 suuruses külmhoo­nes 20 töölise kaasabil. Tööjõukulusid aitab ühis­tul kokku hoida 2011. aasta ke­vadel valminud külmhoones paiknev modernne ja täisauto­maatne liin, mis töötleb, pakendab ja külmutab ööpäevas ku­ni kakssada tonni kala. Kokku suudab uus külmhoone ladusta­da 3200 tonni külmutatud ka­la, mida müüakse aasta jooksul turunõudluse kohaselt, eelkõi­ge eksportturgudele. Nii ühistut looma kui ka külmhoonet projekteerima asu­des oli skeptikuid palju. Nüüd­seks koondab Eesti Kalapüügi­ühistu aga viit Eestis tegutse­vat traalifirmat - AS Hiiu Ka­lur, OÜ Kaabeltau, OÜ Kesk­punkt, OÜ Monistico ja Saa­re Kalapüügi OÜ - ning Pärnu rannakalureid ühendava Pärnu Rannakalurid TÜ. Koostöös teenindatakse Eesti tarbijate kõrval selliseid peamisi sihtturge nagu Ukrai­na, Venemaa, Läti ja Valgeve­ne, kus suurem osa Eesti vetest püütud kilust ja räimest val­misproduktideks töödeldakse ning süüakse. Erinevad kvoodisüsteemid Kalapüügiühistu eelmise aas­ta auditeeritud kasum oli üle poole miljoni euro. Kasumi ja stabiilsuseni on kalatööstus jõudnud tänu sellele, et pika aja jooksul on lugu peetud tea­duslikest püügisoovitustest ja uuringutulemustest, veel­gi enam on aga edu mõjuta­nud muutused töökorralduses - püügi ja töötlemise optimee­rimine efektiivsemaks, vähem kulukaks tervikprotsessiks. Kui iseseisvumise järel oli igaüks iseenda eest väljas ja merel käis kokku üle kahesaja püügilaeva, siis praegu püüab Eesti vetes kala 30-35 lae­va, mis on aga toonastest mo­dernsemad - inimtööjõudu va­jatakse seega ühe laeva kohta vähem, püügivõimsus on aga oluliselt suurem. Eesti Kalapüügiühistu sei­sab just kalurite endi huvi­de, õiguste ja turupotentsiaali avamise eest, sest traalifirma­de kaudu on ühistu liikmeteks otseselt või kaudsemalt pea 150 kalurit. Nii ollakse ka poliitika­te kujundamisel võrdväärseks partneriks ministeeriumidele ja töögruppidele Eestis ja Eu­roopas, aga ka kokkuostjatele-klientidele üle ilma. Hea koostöö traalifirmade vahel ja individuaalsete kvoo­tide kasutuselevõtt Eestis on Undresti sõnul muutnud kala­püügiühistu niivõrd konkurent­sivõimeliseks, et üle on ostetud kalapüügilaevu ka näiteks Soo­mest. «Soomes kehtib seni veel «olümpiasüsteem» - 1. jaanua­ril lähevad püügikvoodid lah­ti ja kes ees, see mees,» selgi­tab ühistujuht kvoodisüsteemi­de erinevust. «Eestis kehtivad individuaalsed püügikvoodid võimaldavad traalifirmal oma tööd aasta peale paremini ära jagada ja turunõudlusele seega paremini reageerida.» Näiteks eelmisel aastal ja­gus Soome lahes kilupüügiks kvooti üle 24-meetristele lae­vadele vaid kolmeks nädalaks, räimepüük lõppes Põhjalahes aga juuli keskel - ülejäänud osa aastast olid kalamehed tööta, muutudes haavatavaks efek­tiivsemalt majandavate kala­tööstuste ees. Kalaturu logistikakeskus «Valisime kohta külmhoo­nele väga hoolega,» selgitab Undrest - hoolimata sellest, et siinsetest bürooruumidest õue vaadates merd ei paista, võimaldab külmhoone asu­koht Lemmetsa külas teenin­dada nii kalureid kui kliente efektiivsemalt. «Meil püütak­se kala väga erinevatest kohta­dest,» selgitab ta, et vahel võe­takse kala Soome lahest, va­hel Saaremaa ja Hiiumaa lähis­telt, rannakalurid toovad kala ka Pärnumaa ranniku lähedalt, osa kalast tuleb aga sootuks Läti piiri lähistelt. «Mereäär­ne asukoht poleks külmhoo­nele seega eeliseid teiste ees andnud.» Lemmetsas asub Eesti Kala­püügiühistu külmhoone ja töötlemistsehh aga eri kalapüügi-kohtadest võrdsetel kaugustel ning siit on ka edasi sihtturgudele lihtne pääseda, kuna ligi­pääs autodele on hea - vältida saab linnaliiklust või näiteks praamiühendusi, mis logistiliselt kulutaks klientidel trans­pordile terve lisapäeva. Pärnu lähedus annab aga eelise tööjõu osas. «Pärnu lin­nas ja maakonnas on paljudel juba ajalooliselt kalandus ve­res,» selgitab Undrest, et kuigi kvalifitseeritud tööjõudu pole siingi lihtne leida, on külmhoo­ne asukohast lähtudes see siis­ki lihtsam kui mujal. Kokkuvõtteks ütleb Und­rest, et kalapüügiühistu ja Ees­ti kalandussektor tervikuna on teinud mitmeid õigeid valikuid ning vaadanud õigel ajal ava­tud silmadega otsa ka problee­midele, mis on teinud võimali­kuks elujõulise tööstuse. Kalatööstuse uue külmhoo­ne tuulevarju kerkib peagi kala­kasvanduse uus hoone, mis pa­neb aluse uuele ajajärgule kahe eri kalatööstuse koostöös. Mit­med europrojektid on Eesti Ka­lapüügiühistu sundinud oma­moodi läbirääkimistele ja koos: tööle ka teiste kalapüügiühistu- tega - see kõik tsementeerib tu­gevat vundamenti eesmärkide saavutamiseks uue kalandus-strateegia raames. «Eestist võiks saada kalan­duse omamoodi logistikakeskus, kus töödeldaks rohkem ka teis­te riikide lipu all sõitvate laevade püütud kala,» unistab Undrest, et nii jääks siia rohkem töökoh­ti, teenistust ja maksutulu. • Tootjaorganisatsioon Eesti Kalapüügiühistu loodi 2005. aastal, • 2011 aasta kevadet valminud uue külmhoone kogu in­vesteering jääb suurusjärku 6 miljonit eurot. 3,5 miljo­nit sellest saadi Euroopa Kalandusfondist. • Ühistu liikmetele kuulub 12 kalatraalerit, Pärnu ranna-kaluritel on aluseid üle 160. « ühistu liikmetele kuulub ka kolm traalerit Soomes. Liikmete püügivõimalused ja laevastik tagavad külm­hoone varustatuse toormega. allikas: Mart Undrest, Eesti Kalapüügiühistu MADIS REINUP MESi juhatuse liige Maaelu Edendamise Siht­asutus on 1997. aastast ala­tes taganud 86 kalanduse, kalakasvatuse, kalapüügi ja kalatöötlemisega seotud projekti - tänu 17 miljoni euro suurusele garantiile on pangad andnud 28 miljonit eurot laene. Euroopa Kalandusfondist rahastatavate finantskorraldusvahendite rakendaja on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Laen vesiviljelusega tegelevatele ettevõte­tele on kaasfinantseering ettevõttele, keda krediidi­või finantseerimisasutus on valmis finantseerima osali­selt või piiratud mahus. Laenu sihtotstarve on in­vesteeringud vesiviljelus-kasvandusse või selle töötlemisüksusse, vesiviljelus-toodete kvaliteedi tõstmi­sega seotud tegevused ning tootearendus. Maksimaalne laenusum­ma ühe projekti kohta on kuni 500 000 eurot. Laenu-perioodi pikkus on kun\ kümme aastat, maksepuh-kus kõige rohkem viis aas­tat. VesiviljeluseJe mõeldud finantskorraldusvahendite maht on kokku neli miljonit eurot.