EDASIST EHITUST TAKISTAB PLANEERINGU PUUDUMINE
Parematel aegadel külastab Tilgu sadamat ligemale 40 veesõidukit ööpäevas.
• Tilgu sadam asub Rannamõisa paeranniku jalamil, Tallinnast 12 kilomeetri kaugusel.
• Sadam rajati Peeter I valitsemise ajal ning ühes Naissaarega oli selle peamine eesmärk Tallinna sõjasadama kaitsmine.
• Endise Tilgu sõjasadama kaitsemuulid lõhuti 1950. aastatel.
• Ajaloolise Tilgu sadama territooriumil tegutsev Otemarina jahtklubi loodi 2008. aasta detsembris.
• Sadamat saab kasutada igaüks. Pääs territooriumile ja tehnika hoiustamine üheks päevaks maksab 10 eurot.
• Juba 31. augustil korraldab Otemarina Jahtklubi esmakordselt Tilgu Regati Optimistklassi jahtidele.
• Lisainformatsiooni jahtklubi tegemistest leiab aadressilt www.omyc.ee.
■ Tahet täis meremehed on pika ajalooga väikesadama töös hoidmise taas käsile võtnud ning juba viiendat aastat ootab Tilgu kõiki, kel on merele asja.
Ilmandu külla viiv sõidutee on vaatamisväärsus omaette. Lehtmetsa vahele laotud asfaldi ääres võib kohata küll vanu suvilaid ja suursuguseid uusehitisi, kuid arhitektuuripärleist kaunim on pankrannikult Soome lahele avanev mere vaade.
"Me ootame pikisilmi detailplaneeringut."
Aastaid väikesadama ülalpidamise ja rannaküla idee säilitamisega tegelenud sadamakapteni Aarne Mandre leiab kala-võrkude juurest. Kuigi lestasaak oli sel laupäeval pea olematu, jäi ahvenat võrkudesse parasjagu. Tööga hõivatud kapteniga saab jutule üksnes tingimusel, et tegelikkuses pea tund aega väldanud kohtumine kestab vaid mõned minutid.
Mõistev suhtumine
Kuigi võiks arvata, et väikesadama kasutajad on eelkõige harrastuskalurid ja purjesportlased, on Tilgu sadam avatud kõikidele veesõidukitele. "Mina olen seda meelt, et sõita peavad saama kõik - nii jetid, purjekad kui ka kalapaadid," on Aarne Mandre veendunud.
Kuuldavasti oli esimestel aastatel pisikeste jetidega probleeme. Kuna külaelanikke häiris nende vali mootorimüra, siis jõuti asjaga nii kaugele, et Mandre soovitas kohalikel tellida müra-mõõtja ning normide ületamise korral keelanuks ta jettide kasutamise. Õnneks lahenes olukord spetsiaalsete poide paigaldamisega, millest alates tohib väledate masinatega sõita. Kogenud sadamakapteni sõnul ei sega jetid nüüd enam kedagi. "Ega ma ei saanukski öelda kaugelt saabunud inimesele, et enam siin sõita ei tohi," ütleb ta.
Detailplaneeringu ootus
Tänaseks on Tilgu sadamasse ehitatud kalurite puhkeruum, valvehoone, õpperuum ning elling, kus saab parandada paate ja hoiustada varustust. Betoon-plokkidega on tugevdatud muuli ning pea iga päev puhastatakse mereranda adrust.
Suuremate ehitustöödega nii
TEAVE
Väärika ajalooga sadam
pea aga alustada ei saa. "Me ootame pikisilmi detailplaneeringut ja alles siis, kui see kinnitatud saab, saame üldse edasi rääkida," selgitab Mandre, kelle sõnul pole ilma kehtiva planeeringuta võimalik taotleda ka toetusrahasid.
Harku valla abivallavanem Erik Sandla sõnul on detailplaneeringu menetlemine veninud, kuna sadama planeerimine pole lihtne. Nüüdseks on eelmise planeerija asemele leitud uus ning Sandla avaldab lootust, et 29. augustil toimuval volikogu istungil võetakse pikale veninud detailplaneering viimaks vastu.
Aarne Mandre jääb äraootavale seisukohale. Ta loodab, et sadama suurim mure leiab lõpuks ometi lahenduse, sest lisaks hobikorras sõitjatele kasutavad Tilgu sadamat ka noor-sportlased, kellele on kindlasti vaja paremaid tingimusi.
ARVAMUS
ERIK SANDLA
abivallavanem
Harku vallale on Tilgu sadam üks tähtsamaid arenduspiirkondi ja me toetame selle arengut igati. Vallas on mitmeid merendusest huvitatud seltskondi: rannakalurid, vabal ajal ajalooliste aluste ehitusega tegelev paadiselts, erinevate alustega sõitvad merehuvilised ja noorte purjetamiskool. Nüüd ja edaspidi on neil kõigil võimalus sadamas koos tegutseda.
Selle sadama näol on tulevikus tegu ühe tähtsama valda tutvustava kohaga nii oma inimestele kui ka külalistele. |