Eile lõppes Puise sadama kolmes etapis käinud ja 602 000 eurot maksma läinud ehitus.
Sadama ehitus algas 2011, kõigepealt tehti kaid, seejärel muulid ja kõige lõpuks süvendati faarvaater ujuvbageriga; tehti ujuvsillad, teed ja platsid; paigaldati kraana ja aspel kalavõrgu maalekerimiseks.
Peatöövõtja oli Haapsalu firma Resteh, kes kaasas ka teisi firmasid. Näiteks pumpas Lihula Maaparandus sadamabasseini kaks korda veest tühjaks ja tegi muid töid.
Euroopa kalandusfondi rannakalanduse programmi kaudu tuli kolme etapi peale kokku üle 442 000 euro toetust.Vald lisas 160 000 eurot.
Läänemaa rannakalanduse seltsi tegevjuhi Margus Medelli sõnul on seltsi kaudu Euroopa raha viimase nelja aasta jooksul investeeritud 5 Läänemaa sadamasse: Puise, Virtsu, Topu, Österby ja Dirhami. Neist Puise on kõige kallim.
Vald annab sadama Puise külaseltsi kätte, selts hakkab sadamat majandama. Vallale püsikulu ei jää. Külaseltsis tegelevad kalanduse poolega Taavi Suitsberg ja Ott Liivlaid. „Puise sadama slipp on Läänemaa parim, õige kalle ja sügavus," kiitis Suitsberg.
„Tühje paadikohti enam ei ole," ütles Schmidt. Sadamas on paadikohti 15 ringis.
„Lindilõikamist ja valimis-üritust ei tule," ütles Toomas Schmidt. „Ehitaja on oma töö valmis saanud ja annab üle. Siis saame PRIA-le teatada, et nad tuleksid meie tööd ja dokumente hindama."
Vallavalitsus tahab aasta lõpuks kogu PRIA toetuse kätte saada, et uuel vallavalitsusel poleks vaja võlgadega tegelda ega raha oodata.
Varem on vald aidanud üles ehitada Kiideva sadama ja andnud selle samuti Kiideva küla-seltsi majandada. Puise kõrval on Kiideva siiski väike lautri-koht, võrdles Schmidt. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles