Mõneski Eestimaa paigas tekkib olukordi, kus kalapüügi lühema või pikemaajalise piiramise puhul ei saa kutselised kalurid püüda kala, mis tõttu peatub tootmine ka kohalikes kalatööstustes, mõjudes sellest tulenevate tagajärgedega ka töötajatele.
Seda teemat ja mitmeid teisigi kalandus-ringkondades olulisi küsimusi ja arvamusi kommenteeris usutluses Kalurilehele Eesti Vabariigi põllumajandusmimisteeriumi kalama-janduse osakonna juhataja Ain Soome, kes on töötanud varasemalt keskkonnaministeeriumi osakonna juhatajana, olles seega mitmekülgne kalandusspetsialist oma arvamusega. Intervjueerimisel tugines ajakirjanik ka ka-landusringkondades kuuldud arvamustele ja seisukohtadele.
„Kui kaua olete tänaseks töötanud põllumajandusministeeriumi kalamajanduseosakonna juhatajana ja millised on olulisemad probleemid, millele on tulnud lahendusi otsida?"
"Töötan põllumajandusministeeriumi kalamajandus-osakonna juhatajana alates septembrist 2012. Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna üheks suureks väljakutseks on Euroopa Kalandusfondi toetuste eesmärgipärane suunamine kalandussektori arengusse ja jätkusuutlikkuse tagamisse. Lahenduste leidmine toetuste andmisega esilekerkivatele probleemidele on ka minu töös üheks väljakutseks."
„Kutseliste kalurite jaoks on üheks olulisemaks teemaks püügiajad ja piirangud ja nende pikkused. Mõistagi on peab arvestama kalavarude, kudemisaegade ja muudegi tingimustega, kuid aeg-ajalt kostub kurtmist, et tagasihoidlikud püügivõimalused ei kindlusta kaluritele pidevat tööd ja samuti kalatööstustele. On see teema teile tuttav ja kuivõrd on võimalik saavutada kompromissi kalurite huvide ja kalavarude säästliku kasutamise vahel?"
"Kalavarude kaitse ja kasutamise vahel kompromisside otsimine on mulle väga tuttav sellest ajast kui ma töötasin veel keskkonnaministeeriumis kalavarude osakonnas perioodil 1998-2012. Kalavarude kaitsemeetmete kehtestamine on keskkonnaministeeriumi pädevuses, kes seejuures püüab võimalusel leida selliseid lahendusi, mis arvestab ka kalurkonna ettepanekuid."
„Kui reaalseks võib üldse pidada aastaringse kalapüügi lubamist, kuid erinevate püügivahen-ditega? Kas teemakohaseid ettepanekuid on ka ministeeriumile laekunud?"
"See, kas kalapüük võib toimuda aastaringselt või on vajalikud teatud ajalised piirangud sõltub otseselt kalavarude olukorrast piirkonnas ja püügiintensiivsusest. Kui küsimus puudutab Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve, süs püügiintensiivsus on neil järvedel väga suur ja seetõttu ka püügiperiood erinevate püügivahenditega on ajaliste piirangutega piiratud. Kuna erinevatel isikutel on püügiöigus erinevate püügivahenditega, siis ettepanekud kalurkonnalt, milliste püügivahenditega tuleks püüki rohkem või vähem piirata, on samuti väga erinevad. Aastaringne püügi lubamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kõikide püügivahenditega ei ole võimalik juba seetõttu, et suure püügisurve all olevate kalaliikide kudemisajal tuleb anda neile varudele looduslikuks taastootmiseks kudemisajal rahu."
"Kuivõrd erinevad on püügiaegade ja püügivahendite kindlaksmääramisega seonduvad probleemid merel, Peipsi järvel ja teistel siseveekogudel?"
"Iga piirkond on selles suh tes oma spetsiifiliste erisus tega ja seetõttu ka erinevad probleemid ja lahendused".
"Kas viimasel ajal on tulemas muudatusi ja ümberkorraldusi ühe või teise püügivahendi ka sutamise osas. Kas näiteks mõ ne püügivahendiga püüdmise aeg võib pikeneda või võidakse mõni püügivahendi kasutami ne hoopiski keelustada?"
"Need küsimused on Kesk konnaministeeriumi päde vuses, mistõttu ei ole minul põllumajandusministeeriumi ametnikuna nendes küsimus tes volitust riiklikul tasemel seisukohti välja öelda".
"Kalandusringkondadest on teada seisukohti nii mutniku ehk põhjanooda kasutamise poolt kui ka vastu. Milline on teie arvamus selles küsimuses?"
"Saan selles küsimuses väl jendada ainult oma isiklikku seisukohta. Kuna tegemist on peenesilmalise püügivahen diga, millega püügil kaasneb suures koguses kalade noor-järkude väljapüüki, kes ei ole veel kordagi jõudnud kude-da, mistõttu mina isiklikult toetan selektiivsemate püügi vahendite kasutamist, kus on võimalik kaaspüügina püütud kalade noorjärke eluvõimelisena vabastada."
„Kui suurt probleemi kalava rudele põhjustavad teie arvates võrgud, mida rahvakeeli kutsu takse "hiina võrkudeks"
„Minu arvates ei põhjusta kalavarudele probleeme mit te nn „hiina võrgud" ise, vaid probleemid tulenevad ikkagi nendest kaluritest, kes neid võrke seoses nende madala hinnaga ei suvatse püügilt ära võtta või kasutavad neid ebaseaduslikuks püügiks lu batust suurema arvu võrkudega."
„Kui sageli olete viimasel ajal kohtunud kalandusinimestega? Millised kohtumised on meel-dejäädavamad, missuguseid probleeme on tõstatatud ja ette panekuid tehtud?"
"Kohtun kalandusinimes tega oma igapäevase töö käi gus pidevalt. Meeldejäävamad on sellised kohtumised, kus kalurkond on ka ise valmis probleemidele konstruktiiv seid lahendusi otsima. Paraku aga tihti vaatab iga huvigrupp asja ainult omast huvist läh tuvalt ja ettepanekud kipuvad alati olema ainult oma isiklik ku kasu silmas pidades, arves tamata teiste huvidega"
„Milline on põllumajandus ministeeriumil kalanduspoltii tika osas koostöö Riigikogu ja Keskkonnaministeeriumiga?"
"Saan öelda, et see koos töö on igati konstruktiivne ja hea."
«Milliseid uudiseid oleks põllumajandusministeeriumil kut selistele kaluritele oodata 2014 aastal?"
«Põllumajandusministee riumi poolt saame öelda, et seoses Euroopa Liidu uue fi-nantsperioodi 2014-2020 määruste vastuvõtmise venimisega Euroopa Liidu ins titutsioonides, saab ilmselt 2014. aasta olema ettevalmis tav aasta uue finantsperioodi toetusmeetmete avamiseks alates 2015. aastast. Seega tu lemas on ülemineku aastaga, mil tuleb meil kalurite esinda jatega teha tihedat koostööd toetusmeetmete valimiseks ja tingimuste väljatöötamiseks." |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles