Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnajuhataja Kaire Martin ütles usutluses Kalurilehele oma arvamuse kompromissileidmise võimaluste kohta kalavarude arvukuse ja taastoomise vajaduse ja kalurite majanduslike huvide vahel.
Eestimaa üks juhtivaid kalandustegelasi rääkis ka püügikeelu kehtestamise spetsiifikast, kalandusalasest koostööst keskkonna - ja põllumajandusministeeriumi vahel ja muudestki kalandusringkondadele olulistest valdkondadest. Martini sõnul on praegu teoksil ka kalapüügiseaduse ja sellega seotud aktide muutmine
Kalapüügiseaduses on kalapüük määratletud tegevusena, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude, jõevähi, kreveti ning teiste peajalgsete hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. Kas keskkonnaministeeriumil on andmeid, kui palju selle tegevusalaga Eestis üldse tegeleb nii kutselisi kalureid kui ka harrastuspüüdjaid ja kui stabiiline nende arv on ?
"Kutselisi kalureid on hinnnanguliselt üle 3000. Nende arv on varieeruv. Peipsi äärsete kalurite arv kõigub 350 - 400 vahel.
Harrastuspüüdjate hulk on kordades suurem. Viimase uuringu järgi on neid Eestis ligikaudu 306 000. Viimaste aastega on huvikalastajate hulk kasvanud üle 10 000 võrra, mis näitab valdonna kasvavat populaarsust. Uuringu tulemustest selgub ka, et üle 15-aastastest ja vanematest elanikest on viimasel aastal harrastuskalapüügiga kokku puutunud 28 protsenti. See näitab selgelt meie looduse armastust."
Kalandusettevõtjate - nii firmade kui ka FIE-de eesmärgiks on saada sissetulekut, teenida kasumit, maksta palgad, investeerida. Kui keeruline on leida selles osas kompromissi keskkonnaministeeriumiga, kelle kohustuseks on tagada kalavarude arvukus ja taastootmine - kuivõrd on võimalik selles ettevõtmises arvestada kalurite soovidega?
"Keskkonnaministeeriumis vaadatakse tegevusele laiemalt ning otsitakse tasakaalu bioloogilise, majandusliku ja sotsiaalsete huvide vahel, pidades silmas, et pikas perspektiivis kalavaru ohtu ei satuks. Üldiselt konsulteeritakse kaluritega ja selgitatakse kalavarude kaitse põhimõtteid ning kaasatakse konsultatsioonidesse ka kalurite esindajad. Kokkulepped ei ole alati kerged tulema. Tihti on kalurite huvi seotud lühiajalise kasuga. Meie roll on aga säilitada kalapüük ka tulevikus ning leida lahendus erinevate huvide ja huvigruppide vahel. Kindlasti tuleb aga märkida, et ka kalurite hulgas on hakatud oluliselt rohkem tulevikule mõtlema."
Aeg-ajalt tuleb kudemisperioodi tõttu või mõnel muul põhjusel ära keelata ühe või teise kalaliigi püük. Millised püügikeelud on põhjustanud tänavu suuremaid vastukajasid erinevates Eesti veekogudes püüdvate kalurite poolt?
"Kalavarude kaitsega seotud püügikeelud on kalapüügieeskirjas paigas, need on aasta aastalt ühesugused. Sellised keeluajad on paigas pikka aega ja nendega teatakse arvestada. Sel aastal ei ole suuri probleeme nendega seoses meieni jõudnud. Täiendavalt kehtestati näiteks Liivi lahele traal-püügikeeld räime püügil. Midagi täiesti uut sel aastal ei kehtestatud, erilisi probleeme nendega ka ei esinenud. Põllumajandusminister sulgeb püügi kalaliigile või püügivahendile kvoodi ammendumisel. Sel aastal suleti latika, koha ja ahvena püük Peipsi-, Lämmi-ja Pihkva järvel ning merel räimepüük kastmõrdadega osades maakondades."
Mitu päeva enne püügi keelustamist peab kalureid sellest tegevusest teavitama ja kas see on reguleeritud mõne seadusega?
"Kui rääkida täiendavatest püügi kitsendustest, mitte tavapärastest püügikeeldusest, mis on kalapüügieeskirjas, siis seda reguleerib kalapüügiseaduse § 19. Kalavarude ohustatuse korral on keskkonnaministril õigus kalavarude kaitseks meetmeid võtta. Seda on võimalik teha nii keskkonnaministri määruse kui ka käskkirjaga. Eriti kiireloomulised kaitsemeetmed kehtestatakse käskkirjaga. Põllumajandusministril on samuti õigus kalapüük peatada, kui kalakvoo-dist on ammendunud 90%. Kui püügipiirangud (keelud) kehtestatakse ministri käskkirjaga, siis hakkab see kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist. Sellistel puhkudel teavitatakse reeglina eelnevalt kalapüügisektori esindajaid. Kui kaitsemeetmed ehk keelud kehtestatakse keskkonnaministri määrusega, siis sellisel puhul on kogu õigusakti vastu võtmise protsess pikem. Eelnõu saadetakse ka kalurite esindustele eelnevalt arvamuse avaldamiseks. Olgu protseduur milline tahes, kalurite esindus-organisatsioonid on sinna kaasatud."
Hiljuti peatas põllumajandusminister oma käskkirjaga kalapüügi Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel. Kindlasti oli peatamine kooskõlas ka keskkonnaministeeriumi seisukohtadega kalavarude hoidmise ja taastamise suhtes, millistega täpsemalt?
"Kalapüük peatati järvedel latika, koha ja ka ahvena kvootide ammendumisega. Tõepoolest oli see kooskõlas ka meie seisukohtadega. Järvedel toimub segapüük, ühe liigi kvoodi ammendumine puudutab ka teiste liikide püüki. Oluline on jälgida, et ühe liigi kvoodi sulgemine ei põhjustaks täiendavat survet kalavarudele tagasiheite näol. Kui ühe kalahigi püük peatatakse, siis reeglina püütakse seda süski kaaspüügina teiste kalaliikide püügil."
Missuguste kalade arvukusega on Eestis üldse kõige suuremad probleemid Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel, Võrst-järvel ja teistes veekogudes ja missugused on plaanid kalavarude taastootmiseks?
"Kui rääkida merest, siis suurim probleem on kindlasti lõhega. Lõhevarude kaitseks on vajalik koostöö erinevate poliitikate vahel - vee-, energia ja kalan-duspoliitika. Määraval kohal varude taastamisel on juurdepääs kudealadele ja elupaikadele ehk siis paisudega seotud probleemid. Selles suunas on viimastel aastatel ka töötatud, rajatud ku-depaiku ning avatud rändeteid. Looduslike asurkondade toetuseks jätkatakse ka asustamisega ehk taastootmisega. Sel aastal asustati esmakordselt Pärnu jõkke lõhe noorkalu (ca 63 000 samasuvist isendit), et tulevikus kui paisuprobleem on lahenduse leidnud, ka seal varu taastada. Taastootmine puudutab lähitulevikus lõhe ja angerja asustamist.
Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel on probleemid külma-veeliste kaladega - siig, rääbis ja tint. Röövkalade arvukus on rahuldav (koha, ahven). Ka latika ja haugivarud on heas seisus. Võrtsjärves on kohalikud varud heas seisus. Angerja saagikus ja arvukus on langenud, see on aga seotud teiste põhjustega. Angerjas teatavasti ise siseveekogudesse Narva hüdroelektrijaama tõttu ei pääse, mistõttu seda saab püüda vaid tänu asustamisele. Võrreldes varasemate aastatega on angerja asustamismahud langenud seoses angerjavaru vähenemise ja sellest põhjustatud hinnatõusuga. Angerja probleem on oluliselt sügavam, kogu maailmas on selle liigi arvukus oluliselt langenud. Euroopa Liidus on välja töötatud angerja taastuskava, mille mõju on veel vara hinnata, kuid esialgselt võib öelda, et varudele see oodatud mõju veel avaldanud ei ole. Kavas on jätkata ka angerja asustamist nii Võrtsjärve kui teistesse angerjaveekogudesse."
Kuivõrd on juba teada info järgmisel aastal kehtestamisele tulevate püügikeeldude kohta?
"Tavapärased kudeaegsed püügikeelud on kehtestatud kalapüügieeskirjas, neid ei ole plaanis muuta. Lisaks on plaanis kehtestada samuti tavapärane kevadine traalpüügikeeld Liivi lahel räime kaitseks ning sügisene lõhejõgede suudmeala keeld. Need mõlemad on aastaid varem kehtinud. Midagi uut selles pole. Praegu analüüsitakse meetmete kehtestamist ahvena kaitseks."
Kuidas kalurid saaksid kalavarude taastootmisele ise kaasa aidata ja võib see neile ka tuleviku perspektiivis majanduslikku kasu tuua?
"Kui rääkida taastootmisest asustamise mõttes, siis seda tuleks teha riikliku kalakasvatusliku taastootmise programmi alusel, lähtudes üldriiklikest põhimõtetest. Üldine suund on, et kalavaru taastootmiseks tuleks luua soodsad eeltingimused, et need suudaks end ise taastoota ja säilitada. Asustamist on mõistlik teha loodusliku populatsiooni toetuseks. Soodsate tingimuste all peame silmas avatud rändeteid (k.a suudmealad) ja kudealasid. Siin saavad kalurid abiks olla küll. Ranna-piirkondade areng võiks endas sisaldada ka looduslike veekogude parandamist, kus aja jooksul on olukord ebasoodsaks muutunud."
Kas keskkonnaministeeriumisse on viimasel ajal tulnud erinevate kalurite organisatsioonide ettepanekuid ja mida need käsitlevad?
„Saame pidevalt kalurite ettepanekuid erinevate õigusaktide kohta. Uuritakse mida erinevate sätete all silmas on peetud ja tehakse ettepanekuid õigusaktide muutmiseks. Eelkõige puudutavad need kalapüügi tingimusi. Neid on tõesti väga erinevaid, mistõttu on keeruline neid kõiki siinkohal üles lugeda."
Kas praegu on keskkonnaministeeriumis ettevalmistamisel ka uusi seaduseelnõusid, mis reguleerivad kalapüüki?
"Praegu on meil käsil kalapüügiseaduse muutmine ja koos sellega lähevad muutmisele ka kõik alamaktid. Seadus saab uue kuue, muutus seisneb peamiselt õigusakti korrastamises. See on üks enim muudetud õigusakte, mis on teinud selle kasutamise ebasõbralikuks ja keeruliseks. Uut seadust on kindlasti lihtsam kasutada, kuigi alguses nõuab paragrahvide leidmine kindlasti harjumist. Kuna seaduse paragrahvid muutuvad, siis vajab see ka kõikide alamaktide muutmist. Sellega ka praegu tegeleme. Kalapüügiseaduse vastu võtmine on aga pikk protsess, seadus on kooskõlastusringilt saabunud ja ootab nüüd justiitsministeeriumisse saatmist. Pärast seda vajab veel Riigikogus vastu võtmist. Ka siia oleme kalurite esindajad kaasanud."
Novembril algab Eesti ja Vene Föderatsiooni valitsuskomisjonide vaheliste kalandusläbi-rääkimiste järjekordne voor. Kuidas kulgevad selleks ettevalmistused, milline kalaliik on raskemas seisus ehk millele on oodata piirangut?
"Tõepoolest 11.-15. novembril toimuvad Eesti ja Vene Föderatsiooni kalandusläbirääkimised Pärnus. Varude kohta on veel vara hinnangut anda, teadlased annavad ülevaate varude seisust ja järgmise aasta püügisoovirustest oktoobri lõpus." |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles