Aastatel 2007-2013 kaasajastati Euroopa Kalandusfondi toel 37 kalasadamat ja lossimiskohta üle Eesti, sh siseveekogude Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve ning Võrtsjärve äärsed sadamad ja lossimiskohad. Mõned objektid on tänaseks veel töös. Ligi 26 miljoni euro suurusest eelarvest kaasajastati Põllumajandusministeeriumi andmetel väikesadamaid ja lossimiskohti ühtekokku 8 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Kalandusfondi meetme raames maksti läbi kaheksa kohaliku kalanduspiir-konna toetusi kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamiseks, kalandustoodete töötlemise ja otseturustamise, kalandusega seotud turismi ja rannakülade taaselustamise ning majandustegevuste mitmekesistamise projektidele ja koolitustegevuseks. Meetme kogu-eelarve aastateks 2007-2013 oli 25,7 miljonit eurot.
2013. aasta sügisel valmisid Läänemaal Virtsu ja Puise kalasadamad. Kolmes etapis ehitatud Virtsu kalasadamast valmis oktoobris kolmas etapp, viimase tööna paigaldasid ehitusmehed pollarid paatide kinnitamiseks. Kokku on kolm etappi läinud maksma 580 000 eurot. Plaanis on veel kaks etappi, mis nõuavad ligi 480 000 eurot.
Oktoobris sai punkti Puise sadama kolmes etapis toimunud ja 602 000 eurot maksma läinud ehitustöö. Sadam on saanud uued kaid ja muulid, süvendatud faarvaatri, ujuvsillad, teed ja platsid. Sadamasse paigaldati kraana ja aspel kalavõrgu maalekerimiseks.
Lääne-Virumaal Eisma sadamas ehitati uued kaid ja muulid, süvendan' akvatoorium ja sissesõidutee, lahendati vee ja elektrivarustus. Kokku läksid tööd maksma ligi 480 000 eurot. Sadamasse loodi 25 paadi-kohta, teenindatakse kutselisi kalureid ja külalisaluseid. Uuendatud sadam alustab tööd 01. mail 2014. aastal. Lisaks kalandusele arendatakse ranna-püügiga seotud turismi ja osutatakse väikelaevadele hooldus- ning remonditeenust.
Kaasajastamist ootavad veel paljud sadamad ja lossimiskohad. Mitmed projektid on veel praegugi töös. Eesti kalandus-piirkondade strateegiad näevad ette kokku 74 kalasadama ja los-simiskoha uuendamise vajaduse - seega hetkeseisuga on pool eesmärgist täidetud.
Kuna meede on kalanduse arendamise ja jätkusuutlikkuse seisukohalt osutunud sedavõrd oluliseks, leidis Põllumajandusministeeriumi kalanduse ekspertkomisjon, et meedet on vajalik kindlasti jätkata järgmiselgi rahastamisperioodil.
Aastateks 2014-2020 on kalanduspiirkondade esindajatega ühiselt seatud prioriteetide seas nii kalasadamate ja lo®simiskohtade areng kui ranna-piirkondade majanduse mitmekesistamine. Samuti on olulised meetmed, mis soodustavad kalale lisandväärtuse andmist ning ühis- ja otseturustusL Uudse tegevusena plaanitakse toetada kalade koelmualade taastamist. Uuel rahastamisperioodil kannab kalandusfond nime Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMFF).
Kindlasti tasub tulevase rahastusperioodi jaoks juba praegu eeltöödega alustada - planeeringud, projelrteerimine, tegevuskavad, tasuvusanalüüsid, projekti kirjutamine jmt. Meet-me taotlusvooru avanemisel saab siis koheselt projekti sisse anda ning jääda ootama positiivset otsust. |