UUDISED

KALASTAJA: Eesti kalatoodete eksport ja uued välisturud

Allikas: Kalastaja; Alar Mikk 18. detsember 2013. a

75% Eestis toodetud kalatoodetest ja kalast läheb ekspordiks. Eesti ekspordib oma tooteid 58 riiki, kalakaubandussuhted on sõlmitud kokku 67 riigiga. Peamised ekspordimaad on Venemaa, Ukraina, Holland ja Šveits. Venemaa on oma lõputu tu­ruga olnud kala ekspordiriik juba tsaariajast Küll aga on selle suurriigi turule müüma pääse­mine seotud raskustega. Oktoobris külastasid Eestit Venemaa veterinaar- ja füto-sanitaarameti esindajad. Külas­käigu tulemusena peatati kahe kalaettevõtte (Geirom ja Saare Fishexport) eksport Vene­maale, sh Valgevene ja Kasahs­tani turgudele. Inspektorite sõ­nutsi ei olnud nende ettevõtete puhul võimalik kindlaks teha tooraine ja lõpptoote tegelikku päritolu. Nende väitel võis too­dete alustooraine tulla ettevõte­test, mis ei ole Venemaa poolt tunnustatud ettevõtete nime­kirjas või millele on kehtestatud ajutised piirangud. Piirangu saa­nud kalandusettevõtete too­dangu näol oli tegemist krevet­tide ja punase kalaga. Eesti Kala-liidu juhi Vahur Noormägi sõnul on antud juhtum seotud otse­selt Venemaa siseturu kaitse­ga, sest tema sõnul on kogu toorme päritolu tuvastatav. Te­gemist ei ole Venemaa esime­se kalatooteid puudutava eks-pordipiiranguga. Juba varase­malt on Eesti lõhe ekspordile piiranguid peale pandud, viida­takse tootes sisalduvate lubam­atute ainete kõrgele konsisten­tsile. Venemaal tegeleb lõhe müügiga 5 ettevõtet, mis kõik omavad vastavat sertifikaati. Idanaaber kontrollib rangelt oma turgu ja seetõttu esitatak­se teinekord ka ebamõistlikke piiranguid, et mõjutada ja takis­tada kalatoodete eksporti, kas siis majanduslikel, või ka polii­tilistel põhjustel. Aga Venemaa pole ainus turg, kuhu kala turustada. On veel mitmeid riike, kus kala on rahva tõeline lemmik. Augusti lõpus külastas Eesti Kalaliit 15 kohaliku kalaettevõttega Jaapa­nis toimuvat, Japan Internatio­nal Seafood & Technology Ex­po" messi, eesmärgiga tutvus- tada Eesti kalatooteid ja leida edasimüüjaid. Eesti messibok­si esinduse juurde kuulus ka ko­halik superstaar Baruto, kes aitas jaapanlastele muuhulgas sprotte presenteerida. Kõigil külastajatel oli võimalus peale sprottide maitsmist ka oma maitsehinnang tahvlile kirja pannakolmeskategoorias-vä-ga hea, hea ja halb. Sprottide maitse jaapanlastele meeldis, enamik pani oma hinnanguks hea. Lisaks pakuti maitsta suit­su- ja soolalõhet - maitse-eelis-tustes hakkasid silma mustrid, kus vanemad inimesed sõid mahedat ja kerge soolsusega kala, nooremad pigem suitsu-semat ja tugevama soolsusega kala. Idee Jaapanisse minna tek­kis Eesti Kalaliidu juhi Valdur Noormägi sõnutsi juba kaks aastat tagasi, sest jaapanlased on teadupärast suured kalasöö-jad. Sellel kevadel saadi Brüs­seli messilt kontaktid ja jõutigi idee teostuseni. Jaapanis on tooraine puudus ning kilu ja räi­me baasil tehtud toodang on sealkandis uudne. Üheks ees­märgiks oleks Eesti värske kilu külmutatud toorainena jaapan­lastele maha müüa. Norrast näi­teks viiakse Tokyosse päevas kaks lennukitäit kala. Ka hind, mida kala eest saareriigis maks­takse, on igati tasuv. Messil saa­vutati mitmeid kontakte, sügi­sel külastasid jaapanlased juba Eesti ettevõtjaid ja esimesed saadetised on Jaapanisse teele saadetud. Kalakonservide val­mistaja Voka KT viib konserve sprotid õlis ja tomatis, Spratfil suitsutatud ja soolatud lõhetoo-teid ning täiesti uudse tootena tulevikus kalanahkadest teh­tud õli, M.V. Wool suitsutatud ja soolatud lõhetooteid, samuti külmutatud lõhefileed, Japs peab läbirääkimisi marineeri­tud heeringast valmistatud eri­nevates kastmetes toodete osas. Messilt alguse saanud hea koostöö Eesti ja Jaapani va­hel hakkab vilju kandma. Eesti kalatootjad külastasid sel aastal ka veidi eksootilise­mat piirkonda, nimelt käidi Dubais toimunud messil „Dubai Seafood Processing Expo 2013". Eesti Kalaliidu juhi Valdur Noormägi sõnul tekkis Dubai mõte kolm aastat tagasi. Ideed käidi põllumajandusmi­nisteeriumis tutvustamas, kuid esialgu suhtuti sellesse skepti­liselt ja messile minekuks toe­tust ei saadud. Käesoleval aastal kinnitas Põllumajandusminis­teeriumi juures tegutsev Kalandusnõukogu Dubai messi Euroopa Kalandusfondist finantseeritavate messide nime­kirja ja sügisel pandigi 15 Eesti ettevõttest koosnev esindus kokku ning sõideti kohale. Mes­sil tutvustati tooteid kilust-räimest, mitmesuguseid lõhe-tooteid, tooteid ahvenast ja ko­hast, angerjast ning silmudest. Lisaks messil osalemisele käi­di kohalikes supermarketites kalalette uudistamas ja leiti sealt üllatusena Läti konservi-toodangut ning Rootsis toode­tud heeringafileed erinevates marinaadides. Tundub, et naa­berriikide ettevõtted on meist sammukese ette jõudnud. Et Lähis-Idas turustada, on esmalt Eesti ettevõttel vajalik saada kohalikud sertifikaadid ja tun­nustused (ISO, Koššer, Alzheera jmt). Messilt saadi mitmeid kontakte ja praeguseks on saadetud teele paar proovi­partiid lõhet. Käib tihe meilivahetus ja läbirääkimised kala­konservide ja erinevates mait­setes heeringafileetoodete eksportimiseks. Kui kauba­vood suurenevad ja Eesti kala-toodang kinnitab kanda Lähis-Ida turul, on mõne aja pärast kavas taas messil osaleda, et toodangu sortimenti veelgi laiendada ja turuosa suurenda­da. Eesti Kalaliidu üks tuleviku idee on minna Aafrikasse Ees­ti kalatoodangut tutvustama. Põhja-Aafrikas tarbitakse palju kala ja seal piirkonnas on mit­meid suuri konservitehaseid. Seega see piirkond on suure potentsiaaliga. Teine idee on taas jõuda Hiina turule. Eesti eksportis Hiina turule edukalt kalakonserve, kuid sakslased lõid turu üle. Saksamaad tea­vad kõik, väikest Eestit mitte ja kuna sakslased pakkusid väik­semat hinda, otsustas ülesost-ja Saksa toodangu kasuks. Hii­na on suur ja võrdlemisi rikas riik, kus kalatooteid ostetakse meelsasti. Jääme ootama Eesti kala-toodangu uusi ekspordi edulugusid.