UUDISED

KALURILEHT: Arvamus Võrtsjärve äärest ajaloolise püügiõiguse müügi korraldamiseks

Allikas: Kalurileht; Kalevi Kaur (MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond juhatuse liige)/Jaanika Kaljuvee (Tegevjuht) 18. detsember 2013. a

Sissejuhatus Kalurilehe toimetuselt Ajakirjanduses ja mõtteva­hetusel on viimasel ajal põh­jalikult kõneaineks olnud aja­looline püügiõigus ja selle plussid ning miinused. Tee­makohastest valuküsimustest tingitud kaastöö saatsid Kalurilehele paikonna kutseliste kalurite käekäigu pärast mu­ret tundvad MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond juhatuse liige Kalevi Kaur ja tegevjuht Jaanik Kaljuvee. Kalurileht avaldab kirjutise ja palus kommentaari nii Põllumajan­dus kui ka Keskkonnaminis­teeriumist. Arvamust avaldas toimetuse abivalmis koostöö­partner Põllumajandusminis­teeriumi kalamajanduse osa­konnajuhataja Ain Soome. Kiri Võrtsjärve kandist Kalapüügiseaduses on tea­tavasti sätestatud kalurite­le ajalooline püügiõigus, mis algselt pidi andma tagatise tegevkaluritele oma tegevusalal tegutsemiseks. Samas ei näi­nud seadusandja ette, milli­sed protsessid käivituvad pä­rast seda, kui kutseline kalur jääb pensionile, lõpetab ka­lapüügi, sureb jne. Seaduse alusel võib kalur oma ajaloo­lise kalapüügiõiguse võõran­dada kellele soovib. Enamasti eelistab kalur neid, kes talle ajaloolise püügiõiguse võõ­randamise eest rohkem mak­savad. Aeg on näidanud, et Võrtsjärve ääres olevad kalu­rid on just selliselt käitunud. Paraku ei ela ostujõulisemad inimesed Võrtsjärve piirkon­nas, vaid Pärnus, Viljandis ja Peipsi ääres. Nii ongi Võrts­järve ääres käivitunud prot­sess, kus püügiõigus on läi­nud inimestele, kes massiliselt ajaloolist püügiõigust kokku ostavad. Viimase paari aasta jooksul on väljaspoolt tulnud inimesed võõrandanud juba ligikaudu 13 protsenti Võrts­järve kalapüügilubadest ning protsess jätkub kasvavalt . Ajaloolisest püügi-õigusest ja sellega seonduvatest problee­midest on olnud juttu ka aja­kirjanduses. (Näiteks Peeter Ernitsa artikkel 7. novembri Maalehes). Märgime, et sa­masugune protsess, kus kala­püügiõigus koondub üksikute ettevõtjate kätte, kes sisuliselt ise kala ei püüa, vaid palka­vad selleks palga-töötajad, toi­mub ka Võrtsjärve ääres. Ju­ba praegu on selge, et alanud on tõsised konfliktid kohalike elanike ja monopolide vahel. Need lõhestavad kohalikke kogukondi ja viivad ära ka­pitali maapiirkondadest. Selle tule-musena järveäärsed ko­gukonnad vaesuvad ja koha­likud noored lahkuvad. Leia­me, et käivitunud protsess on vastuolus valitsuse majandus-ja sotsiaal-poliitikaga. Lähtu­valt Eesti Vabariigi Põhisea­dusest ei tohiks meil järvede ääres olla kalapüügimonopole, kes kohalikku elanikkon­da ekspluateerivad ja kogu­konda ning piirkonda seeläbi ka vaesustavad. Olemasolev probleem vajab poliitilist la­hendust ja seaduslikke garan­tiisid kalanduse arendamiseks Võrtsjärve piirkonnas. Meie arvates võiks ajaloolise ka­lapüügiõiguse müügi korral kalapüügilubade ostu-müüki koordineerida MTÜ Võrts­järve Kalanduspiirkond, kes leiab nendele kogukonnast uued noored kalurid-omanikud.   Jaanika Kaljuvee Tegevjuht