Kas on üldse võimalik reguleerida seadusega ajaloolise püügiõiguse müümist ja mis piirides?
"Kalapüügiseaduse § 16 lõige 6 sätestab, et ajaloolist püügiõigust on lubatud võõrandada isikule, kellele tohib anda kalapüügiluba. Võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Tehingus peab olema kirjas võõrandatava püügiõiguse suurus, selle alus ning püügiõiguse ülemineku aeg. Püügiõiguse üleminek jõustub võõrandamise tehingu ärakirja kalapüügiloa andjale üleandmise päevast, kui tehingus ei ole sätestatud hilisemat kuupäeva. Seega võimaldab kehtiv kalapüügiseadus ajaloolist püügiõigust müüa, seades ainsa piiranguna selle, et ajaloolist püügiõigust on lubatud võõrandada isikule, kellele tohib anda kalapüügiluba. Kalapüügiseaduse § 13 lõike 3 kohaselt antakse kaluri kalapüügiluba äriregistris registreeritud ettevõtjale. Kui seadusandja peab vajalikuks seaduse asjakohaseid sätteid muuta, siis kahtlemata saab ta seda teha."
Kui reaalseks ja oluliseks peate seda, et piirkonna kutselised kalurid teevad koostööd, arendavad ühistegevust, mis võimaldab ka ühiselt osta ajaloolist püügiõigust ja tagada, et kalandusettevõtlusega jäävad tegelema kohalikud inimesed?
"Peame kutseliste kalurite omavahelist koostööd ja ühistegevust väga olu-liseks, mille tulemusel on meie arvates võimalik lahendada konkreetse kalanduspiirkonna ees seisvaid küsimusi selle piirkonna jaoks kõige paremal moel. Õigusaktides toodud regulatsioonid hõlmavad üldjuhul ikkagi kogu riiki ning iga üksiku piirkonna probleeme ei ole alati võimalik kõige efektiivsemalt lahendada õigusaktide muutmisega, kuna see, mis sobib ühte piirkonda, ei pruugi olla kõige paremaks lahenduseks mõnes teises piirkonnas. Seega - kui Võrtsjärve ääres juba kalapüügiga tegelevad isikud näevad probleemi uute püüdjate tulekus, kes saavad ajaloolist püügiõigust seaduslikult soetada selle piirkonnas püügiõigust omavatelt isikutelt, siis võib ühe võimalusena kindlasti kaaluda ka piirkonnas müügiks pakutava ajaloolise püügiõiguse omandamist ühises koostöös."
Usutles Jaan Lukas |