UUDISED

KALURILEHT: Kalandusrahva aastavahetuse mõtteid

Allikas: Kalurileht; Kalurileht 17. jaanuar 2014. a

Kalanduses ja sellega lähedastel aladel tegutsejate käekäik on ikka sõltunud nii objektiiv­setest kui ka subjektiivsetest teguritest nagu kalavarude arvukus, riigi kalanduspoliitika oma seaduste ja määrustega, ilmastikuolud, tarbijate rahakoti paksus, samuti ettevõtluses vaja­likust nutikusest ja pealehakkamisest jne. Nende asjaolude olulisus selgus taaskord jutuaja­mistest kalanduse inimestega, kes Kalurilehe palvel oma igapäevatöö rõõmude ja murede vaate-vinklist lõppenud aasta kokku võtsid ja rääksid ootustest ja lootustest alanud aastal. Tundsime huvi: millise hinnangu annaksite eelmise, möödunud aasta kohta - mis sellest jäi meeldivat meelde, mis oli negatiivset? Teiseks: millised oleks ootused 2014 aastale? Kaire Martin, osakonnajuhataja, Keskkon­naministeeriumi Kalavarude osakond: ,,2013. aasta jäi meelde, kui väga tihe tööaas­ta, mis on suuresti muidugi seotud sellega, et olen uus selles ametis. Positiivsena võiks mee­nutada, et väga palju eeltööd on tehtud kalade rändeteedega seoses ehk siis paisude problee­mide lahendamiseks. Kõik ikka selleks, et ka­lad pääseksid rändama ja nende arvukus saaks vastavalt vooluveekogude potentsiaalile taastu­da. Näiteks Pärnu jões alustati lõhe taastamise­ga/asustamisega. Negatiivsena ei oskagi esime­se hooga kohe miskit välja pakkuda, eks on ju mõistetav, et kalavarude eest vastutav administ­ratsioon ja kalurid ei käi alati ühte jalga. Esime­ne vaatab temaatikale kaugele ulatuvalt, teise­le on siiski olulisem just tänane ja homne päev. Olulised siiski mõlemad:). Järgmiselt aastalt ootaks rohkem mõistvust, usaldust ja koostööd. Loodetavasti jätkub paisudega seonduv sama positiivset tendentsi ning mõned suured projektid ja rändeteede takistused leiavad reaalsed la­hendused, räägin just olulistest siirdekalade jõgedest nagu Pärnu, Jägala jt. Lisaks loodan, et õigusaktide muudatused jõustuvad nagu kalapüügiseadus ja kalapüügieeskiri ning et toimiks heaks mõttes nn naabrivalve, kus näed probleemi, kohe teatad''. Ainult nii me saame oma kodused kalavarud heasse seisu. See on meie kõigi kätes! „ Urmas Pirk, MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse esimees : "Möödunud aastale tagasi vaadates võib märkida, et suurnes projektide koostamine, et taotleda raha ühe või teise ettevõtlusidee teoks tegemiseks. Kalapüük on hooajaline, sõl­tub paljuski ilmastikuoludest ning riigipool­setest korraldustest püügiaegade ja püügiva­hendite kasutamise kindlaks määramisel. Sel põhjusel peavad kutselised kalurid järjest roh­kem vajalikuks majandus-tegevuse mitmeke­sistamist. Mitmedki pakuvad turismiteenust harrastus-püüdjatele. Alternatiivsed tegevused traditsioonilisele kalapüügile soodustavad ran­nikuäärsete inimeste huvi jääda elama oma kodupiirkonda ja endale siin jätkuvalt rakendust leida. Uuel aastal tuleb koostada Peisi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu Strateegia aastateks 2014-2020. Esimene arutelu stra­teegia koostamisel toimus meie üldkoosole­kul 5. detsembril. Samal nõupidamisel tut­vustasime ka 2014 aasta tegevuskava. Alanud aastal on näiteks plaanis korraldada koolitusi meie kalanduspiirkonna erinevatele huvi­gruppidele: ettevõtjatele, omavalitsustegelastele, mittetulundusühingute liikmetele " Ain Soome, Põllumajandusministeeriumi Kalamajandusosakonna juhataja: „Möödunud aasta märksõnad kalandusvaldkonnas võiks olla Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika (ÜKP) reform. See on po­liitika, mis suunab ka meie kalanduse aren­gut järgmised kümme aastat. Vaadates ÜKP reformimiseks tehtud ettepanekuid ja heaks kiidetud reformipaketti saame öelda, et Eesti kalanduspoliitika on enamgi veel kui viima­sed kümme aastat liikunud õiges suunas. Kui seda saab negatiivseks lugeda, siis reformi lõpptulemus võinuks olla veelgi ambitsiooni­kam, et lahendada Euroopa Liidu kalandust tervikuna juba aastakümneid vaevanud üle­määrase püügivõimsuse probleemi." 2014. aastaga saavad loode­tavasti tehtud vajalikud ette­valmistused, et järgmise aas­ta algusest alustada Euroopa Merenduse ja Kalandusfondi perioodi 2014-2020 meetmete rakendamisega kalandussektori edasiseks arenguks vajalike struktuursete muudatuste te­gemiseks." Mart Undrest, Eesti Kalapüügiühistu: „Oli töine aasta 2013, üldi­selt võib pidada stabiilseks, kui jätta välja jõulude ajal saabu­nud Vene Tolliliidu otsus piira­ta Eesti kalatööstuste külmkala sissevedu. See sama Tolliliidu otsus jä­tab meie tööle kindlasti pitseri, kuid loodame et sellele prob­leemile leitakse lahendus lä­hikuudel. Üldisemas plaanis tundub et tuleb aasta, kus tööd tuleb teha veelgi rohkem ja tu­lemused jäävad eelmistele aas­tatele alla. Peab pingutama, et kõik laabuks." Leo Aasa, Võrtsjärve äärses Valmas asuva osaühingu Järvekala juhatuse esimees ja MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkonna juhatuse liige: "Mulluste kalasaakidega võib üsnagi rahule jääda. Nii püüd­sime Võrtsjärvest üsnagi suur­tes kogustes koha. Uuel aastal ootame aga senisest kõrgemat koha hinda. Eelmise aasta lõ­pul kukkus see neljale eurole kilogrammi eest. Võrtsjärve kutselistele kaluritele teeb head meelt angerja taastamise maksu vähenemine. Vastavast maksust tasub nüüd kaks kolmandikku riik ja kolmandiku kalapüüdja. Seoses sellega on avanenud pa­remad võimalused investeeri­miseks. Mitmedki kalandusettevõtjad on pidanud vajalikuks osta külmutusautosid ja jääma­sinaid ning muudki tehnikat, milleta edukas majandustege­vus tänapäeval keeruline on. Kasvanud on ka PRIA rahade kasutamine kalanduse ja selle­ga seotud tegevusvaldkondade arendamiseks. Ise tegelen ka suitsetatud ja marineeritud angerja ning teis­te kalatoodete valmistamisega. Ostjatest pole puudus olnud ja loodetavasti jätkub neid ka uuel aastal" Feodor Lunin, mustveelane, kalastustarvete kaupluse omanik: "Mul on kalatarbete kauplu­sed Mustvees, kus avasin selle 1999. aastal, lisaks Rakveres ja Kohtla-Järvel. Ostjatest enamu­se moodustavad harrastuskalurid nii Eestist kui ka kaugemalt. Näiteks Rakvere poes käivad üsna sageli ka kalamehed Soo­mest. Möödunud aastal oste­ti kalatarbeid üsna hästi. Isäranis nõustavaks kaubaks osutus püügivahend, mida kutsutakse "Mustvee rakenduseks". Sellega püütakse sarnaselt nagu vanasti sikuskaga. Meisterdan «Must­vee rakendusi" ise ja möödunud aastal tegin neid ligi tuhat tükki. Praegu ootan ilmade kül­maks muutumist ja veekogude jäätumist, sest siis tuleb kaup­lustesse ka rohkem ostjaid. Võimalik, et avan uuel aastal veel neljanda ja ehk viiendagi kaupluse. Asukohad jäägu aga üllatuseks".