UUDISED

PÕHJARANNIK: Toila sadam on paatidest umbes

Allikas: Põhjarannik; Põhjarannik 9. juuni 2014. a

Suurima põhjaranniku kalasadamana on Toi­la kaluritest pungil ja suurtes raskustes huvisõidualuste mahutamisega. Vald näeb väl­japääsuna eraldi jahisadama ehitamist. "Me võime kahes asjas nina püsti ajada: Toila sadam on ai­nus põhjarannikul registreeri­tud töötav kalasadam - teised on muutunud külalis- ja jahis­adamateks. Ja meil on Dirhamist kuni Narva-Jõesuuni ai­nus tegutsev kalapüügilaev, mis kuulub kohalikule ettevõt­jale," ütles sadama kapten Ar­vo Lossi. Toila valla arendusnõuni­ku Mehis Luusi kinnitusel on kalandus nii hoogu läinud, et ükski jaht, purjekas või kaater enam ära ei mahu. "Saan näda­las mitu kõnet inimestelt, kes sooviksid siia pikemaks jää­da ja valiksid Toila endale ko­dusadamaks. Rääkimata turis­tidest, kes peatuksid lühemalt. Kahjuks kohti pole ja praegus­tes oludes pole meil võimalik merendust arendada." Luus lisas, et vald kui sada­ma omanik sooviks euroraha toel arendada edasi nii kalasa­damat kui ehitada välja eraldi jahisadama. "Kuna oleme panustanud kalanduse infrastruktuuri arendamisse, siis väga palju alternatiive tõelisel kalamehel ei olegi. Toila on tervel põhja­rannikul kõige suurema välja-püütavusega kalasadam, olles kordades ees nii Narva-Jõe-suust kui Sillamäest. Praegu saab sadama toel umbes 50 inimest leiva lauale. Ei saa öelda, et sadamat pole mõtet arendada - see annab paljude­le elatist," rääkis Luus. Räim peibutab Kohalike kalurite kõrval te­gutsevad sadamas Narva-Jõe-suu ja Vasknarva ettevõtjad. "Üks asi, et siin leidub ka­la. Teiseks on siin ujuvvahen­ditele turvaline hoiukoht - pa­kume ööpäevaringset valvet. Lisaks olid Toila kalurid esi­mesed, kes võtsid kasutuse­le kalapumba, mida renditak­se teistelegi. Kalatöötlejad ei taha enam soomustega kala," loetles Arvo Lossi põhjusi, miks siia mujaltki tullakse. Elupõline Toila kalur Mait Markus möönis, et sadamas on kitsaks jäänud ja konku­rente kõvasti juurde tulnud. "Viimased paar aastat on palju räime olnud - võib-olla sellepärast trügivad mujalt? Nüüd lõppes räimepüük ära ja saab püüda suurt kala - ah­venat ja forelli," rääkis mees, kes käib merel nii laeva kui paadiga. Enamik tema välja-püütud kalast läheb Haapsalu kalatöötlemisettevõttesse OÜ Morobell. Markus lisas, et üht, teist ja kolmandat on sadamas tehtud, aga kõige suurem mure on sü­vendamine - eelmise aasta sü-vendamistöödest polnud suurt kasu. Arvo Lossi möönis, et hoo­vustega liiv liigub ja jõesuue vajab pidevat puhastamist. Ühes basseiniosas aitab va­jalikku sügavust hoida sõitev traalilaev. Suurem peavalu on merele ja tagasi pääsemisega huvisõidualuste omanikel. Kõigile nõuetele vastava jahisadama rajamiseks loo­detakse raha saada piirkon­na konkurentsivõime tugev­damise programmist. "Kuna meil on varem samast meet-mest positiivne otsus olemas, aga lihtsalt raha sai otsa, siis projekti headus on juba tões­tatud," märkis Mehis Luus. Toob rõõmu ja raha Projekti järgi tuleksid jah­tide kaikohad kivimuulist tei­sele poole jõge, ligipääsuks rajataks sild. "Soomlastel on väga selge huvi mereturis­mi arendamise ja piiriüleste koostööprojektide vastu, aga praegu on meil terve regioo­ni peale viis külaliskohta. Toi­las on külaliskohti null," ütles Luus. Ümbermaailmapurjetaja, Go Groupi suuromanik Tiit Pruuli kiitis jahisadama raja­mise plaani. "Tore on vaadata sagimist Lääne-Eesti ja saar­te pisikestes jahisadamates, kus Eestist, Soomest, Rootsist ja Venemaalt saabuvad purje­tajad toovad rõõmu ning raha ka kohalikule rahvale. Prae­gu lõpeb Eismas (Lääne-Viru-maal - toim.) mereturism ära ja edasi ühtegi korralikku ja­hisadamat pole." Pruuli hinnangul on po­tentsiaalsed jahisadamate ko­had just Toila, Purtse ja Narva-Jõesuu. "Ükski neist pole praegu selline, kus jahiomanikud leiaksid eest turvalise ko­ha ja hea teeninduse. Samas olen kindel, et huvilisi jätkuks täiesti piisavalt." Toila jahisadama ehitami­sel arvestatakse 2 miljoni euroga. "Ranna-ala arendamise võtame projektist välja. Sel­leks taotleme raha turismi-meetmest," rääkis Luus. Praegune sadam jääks puh­talt kaluritele ja selle lõpli­kuks korrastamiseks taotle­takse toetust kalandusmeet-mest. Samast allikast on mit­mel korral saadud väiksemaid rahasüste, millega soetati rataslaadur ja mobiilsed tanki­misseadmed, ehitati laohoo­ne ja uus slipp ning betooniti kaipealne. "Tahaksime kalasadama veel rohkem korda saada. Suurem töö on muuli korras­tamine ja kogu platsi asfalteerimine, et see ei tolmaks. Sadama lõpuni vuntsimiseks kuluks umbes 500 000 eurot," märkis Luus.