KALURILEHT: Usutlus põllumajandusministriga kutselise kalapüügi hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest

Allikas: Kalurileht 15. oktoober 2014. a

Põllumajandusminister Ivar Padar märkis intervjuus Kalurilehele, et kalandusvaldkonnas tegutsevate inimeste majanduslik edu ja konkurentsivõime sõltuvad suuresti kalavarude olukorrast, aga ka oskustest saaki väärindada ja aktrakttivselt turustada. Veel andis minister ülevaate võimalustest kasutada kalandusektori arendamiseks eri­nevaid toetusi ja avaldas arvamust ka Eesti rahvuskala räime käekäigust. Kuidas hindate põllumajandusministri­na kalanduse kui majandusharu hetkesei­su ja tulevikuväljavaateid, lähtudes selle valdkonna konkurentsivõimest võimalus­test paikkonna elanike tööga kindlustada? "Kalapüügist ja püütud kala töötlemisest ning turustamisest elatuvate isikute sisse­tulekud sõltuvad eelkõige kalavarude olu­korrast, ehk oluline on, et kalavarud poleks heas seisus ja neid kasutataks jätkusuutli­kult (on tagatud kalavarude püsav looduslik taastootmisvõime, milleks on vaja piisav hulk kudevaid kalu). Heas seisus olevad kalava­rud annavad paremat saaki, seejuures kulu­tused kalapüügile on siis väiksemad, kui need on sellises olukorras, kus kalavarud on heas seisus. Samuti sõltub kalapüügiga tegeleva­te isikute sissetulek sellest, kas olemasolevat kalavaru kasutab varuga tasakaalus olev püügivõimsus või on püügivõimsus olemasoleva kalavaru kohta liiga suur. Aktiivsete püügivahenditega (traalid ja laevadelt veetavad noo­dad) püügil on oluline, et püügilaevastiku suurus oleks kasutada olevate püügi-võimaluste kohta optimaalne, et püügikvoodid saaksid kasutatud võimalikult väikeste kulutuste­ga. Passiivsete püügivahenditega (nakkevõrgud, erinevad mõrrad) püügil on üheltpoolt oluline, et kasutatavate püügi­vahendite arv oleks vastavuses kasutada olevate püügivõima lustega, kuid teisalt on sün oluli­ne ka see, et kalapüügist sissetule­kut saada soovivate isikute arv ei oleks kasutada oleva kalavaru suhtes liiga suur, kuna piiratud püügivõimalustest saadav sissetulek jaguneb sellisel juhul suurema arvu isikute vahel, mistõttu iga ük­siku isiku sissetulek jääb seetõttu väiksemaks. Kuna enamus kalavarude püügil, millest on võimalik teenida, on püügikoormus juba praegu suur, siis me saame kalapüügisektoris pigem rääkida olemasolevate töökohtade säilimisest, mitte aga töökohtade arvu suu­renemisest. Kui nüüd vaadelda erinevaid püügisektoreid eraldi, siis Läänemere kilu ja räime traalpüügisektoris on tänaseks püügivõimsus (püügilaevastik) viidud tasakaalu kasutada olevate püügivõimalustega, arves­tades püügivõimaluste viimase kümnendi keskmist suurust. Ligikaudu 90% kilu ja räi­me saagist püütakse tootjaorganisatsioonidesse kuuluvate ettevõtete poolt, mis annab nendele ettevõtetele võimaluse kala turus­tamisel hinda dikteerida ja kala turule mitte pakkuda, kui selle eest ei ole teatud ajal või­malik saada kokkulepitud miinimumhinda. Sellisel juhul kala ladustatakse tootjaorga-nisatsioonidele kuuluvates külmhoo­netes ning viiakse turule, kui hind turul on vastuvõetav. Seega kilu ja räime traalpüügisektor on nor­maalsete turutingimuste juures konkurentsivõimeline. Sektori arengut pärsib siin see, et kül­mutatud kilu ja räime peamised turud on ebastabiilsetes riikides (Venemaa), kus aeg-ajalt seatak­se vabale turumajandusele pii­ranguid polütilistest kaalutlustest lähtuvalt. Seega selles sektoris on pea­miseks väljakutseks, kuidas saaks kilu ja räime rohkem väärindada ja leida sellele ka­lale muid stabiilsemaid turge. Läänemere rannapüügisektoris tegutsevate rannakalurite peamine sissetulek tuleb räimepüügist, kus on samuti peamiseks väljakutseks püütud räime väärindamise ja stabiilsemate turgude leidmi­sega seonduvad küsimused. Rannapüügil sh Peipsi, Läm­mi- ja Pihkva järvel püütava­te peamist sissetulekut andvate mageveekalade (ahven, koha) turud (Lääne-Euroopa, Põhja­ Ameerika) on stabiilsed ning nõudlus turgudel nende kala­liikide vastu oluliselt suurem, kui Eesti veekogude kalavarud suudavad toota. Samuti nende kalaliikide osas väärindatakse juba püütud kala kohapeal maksimaalselt, arvestades turu nõudlust, kus jahutatud filee eest on võimalik saada parimat hinda. Muude rannapüügil püütavate mageveekalade osas saaks püügisektor oma majan­duslikku tasuvust parandada, kui püüdja ise annab püütud kalale lisandväärtust ning leiab võimalused otseturustamiseks. Rannapüügisektori sh Peip­si, Lämmi ja Pihkva järv tasu­vust pärsib liigne püügikoormus, mistõttu eelkõige osades Läänemere rannikupiirkondades kasutatakse kalavaru eba­ratsionaalselt (väga palju ka­la püütakse enne välja kui see on saanud suureks kasvada) ja seal on ka suur kalapüügist elatuda soovivate isikute arv, mistõttu kasutada olevatest püügivõimalustest saadav sis­setulek on iga üksiku isiku pu­hul väiksem. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on lisaks ka suur kasutatavate püügivahendi­te arv, mistõttu ammenduvad püügikvoodid kiiresti. Ranna­püügisektori sh kalapüük si­seveekogudel konkurentsivõi­met ja majanduslik olukorda parandaks püütud saagi väärindamine ja otseturustamine püüdjate endi poolt." Millistele kalandusega seo­tud probleemidele peaks põl­lumajandusministeeriumi seisukohalt kõige kiiremini lahendused otsima? "Praeguses kilu ja räime tur­gudega tekkinud olukorras on selleks uute turgude leidmine ning nende kalaliikide töötle­misel lisandväärtuse andmise võimaluste leidmine." Mida toob Euroopa Liidu uus rahastamisperiood merekaluritele. Kas avaneb uusi meetmeid ja millised? "Uus finantseerimisperiood säilitab merekaluritele need samad võimalused, mis olid ka sel perioodil, et püütud saaki rohkem väärindada, tegeleda otseturustamisega ning lisaks kalapüügile tegevusi mitmeke­sistada, mis kõik on mõeldud selleks, et kalurid saaksid suu­rendada oma sissetulekuid." Kas toetusmeetmeid on võimalus kasutada ka kala­laevastiku uuendamiseks? "Analoogselt käimasoleva perioodiga ei ole võimalik an­da toetust uute laevade ehi­tamiseks, küll on aga kuni 24 meetri pikkuste laevade puhul toetada mootorite asendami­seks või ajakohastamiseks". Milline on teie arvates me­reäärsete kalasadamate olukord ja tähelepanekud nende kaasjastamisest? "Käesoleval finantsperioo-dil läkski põhiosa rannapiirkondade tegevusgruppidele eraldatud vahendites sadama­te korrastamiseks, mistõttu on rannakalurid saanud omale kaasaegsed ja nõuetele vasta­vad sadamad." Kas olukord, kus sadam ei kuulu kaluritele, võib põh­justada probleeme? "EKFst sai toetust taotleda kalandusega tegelevate ette­võtjate või kohaliku omavalit­suse omandis olevale sadama­le või sellisele sadamale, mille haldamiseks oli kalurite endi poolt loodud MTÜ, kusjuures toetust saanud sadamatele on kehtestatud nõue, et need pea­vad toimima funktsionaalselt kalasadamana toetuse saami­sest arvates 15 aastat". Kuidas teie arvates peavad praeguses konkurentsis vastu rannakalurid? "Konkurentsivõimelised on need kalurid, kes lisaks kala­püügile tegelevad ka oma saagi väärindamise ja turustamisega." Kuidas hindate kogu Eesti kutseliste kalurite koostööd, missuguses valdkonnas võiks see rohkem edasi arendada? "Tootjaorganisatsioonide loomisega kilu ja räimepüügisektoris ning rannapiirkondade tegevusgruppide loomisega rannapüügisektoris on loodud hea alus kalurite vaheliseks koostööks ning meie hinnan­gul see koostöö täna toimib hästi". Missugused võimalused on merekaluritel turismiteenuse pakkumiseks ja teiste alter­natiivsete ettevõtlusvormide­ga tegelemiseks? "Kaluritel on rannapiirkondade toetusmeetmest võimalik turismiteenuse pakkumiseks ja laiemalt teiste alternatiivse­te ettevõtlusvormidega tege­lemiseks toetust taotleda nii käimasoleval kui ka järgmisel finantsperioodil". Kuidas on lood Eesti rahvuskala räime mainega? "Kala enda mainega ei ole häda midagi. Paraku on ainult selle kalahigi toitumisharju­mused suuremad meist ida-poole jäävates riikides ning Läänemere äärsetest Euroopa riikidest peale Eesti veel Soo­mes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Poolas, kes ise ka püüavad neid samu kalaliike päris suur­tes kogustes, mistõttu neist rii­kidest nendega, kelle oma turg ei suuda kõike püütud kilu ja räime ära tarbida, konkureeri­me selle kala turustamisel ida­poolsetesse jäävatesse riikides­se omavahel." Milline on teie arvamus eestimaise kala kvaliteedist tervisele? "Kala sisaldab palju erine­vaid aineid ja vitamiine, mida inimorganism vajab, mistõttu on kala väga tervislik toit." Millised kalatoidud teile endale kõige rohkem mait­sevad, kas valmistate neid ka ise? "Ma olen väga suur kala fänn ning mida tooremalt ta mul taldrikul on, seda parem. Kalatoitudel on oluline roll minu toidulaual ja kalarooga-de valmistamine tuleb ikka ise ära teha. Oma on ju parem!"