Noor hiidlane Jürgen Post (21) tuli tagasi kodusaarele ja tegi onu abiga endale töökoha.
Emmaste valla Harju külla rajas OÜ Best Holding puutöökoja just Jürgeni algatusel.
Kiindumus puutöö vastu on pojal juba lapsest saati sees, kinnitab Jürgeni ema Pilvi Post. “Haamri ja naeltega käis poiss juba viieaastasena ringi, tagus laudas laudu seina külge. Nii et kui Jürgen oli kadunud, siis teadsime, kust teda “ehitamas” leida.”
Õppis tisleriks
Pärast Emmaste põhikooli lõpetamist teadis Jürgen Post kohe, kuhu ja mida õppima läheb. Nii viis haridustee ta Haapsalu kutseharidus-keskusesse tisleriks õppima. Jürgen ütleb, et valitud eriala meeldib talle kohe väga.
Kiindunud Hiiumaasse ja hinnates siinseid võimalusi, ei soovinud ta 2012. aastal pärast kutsekooli lõpetamist mujale tööle minna, kuigi pakkumisi oli ka suurtest ja edukatest firmadest. “Suurtööstuses arvutiga detaile lõigates oleksin ma kaotanud oma oskused,” leiab Jürgen. Kuna töökohta Hiiumaal polnud, tuli see ise endale teha.
Algul arvas ta, et soetab vaid enda tarbeks nokitsemiseks mõned puutöömasinad. Asja üle järele mõeldes läks aga onu Priit Posti jutule, et asi suuremalt ette võtta. Rannakalandusega tegeleva OÜ Best Holdingu omanik, Priit Post taotles kalandusfondist mitmekesistamise toetust ja taotlus oli edukas: puutöökoja ehituseks ja seadmete soetamiseks saadi 62 000 eurot, Best Holding panustas omalt poolt 23 000 eurot.
Töökoht vanasse lauta
Töökoja asukohaks valisid nad Jürgeni vanavanemate kodu, Kase talu laudahoone, mille renoveerimisele kulus kaks aastat. Sel ajal töötas Jürgen veel Sõru merekes-kuses ja aitas paadimeister Tiit Launil puupaate remontida. Tasapidi hakkas puutöökoda ilmet võtma ja OÜ Best Holding võttis Jürgeni palgale.
Nüüdseks on hoone taastatud ja soojustatud ning vajalike masinate ja puidu-tööpinkidega sisustatud. Töökojas leidub ketassaag, frees, treipink, paksusmasin ja rihthöövel, lintsaag, ketas-ja lintlihvija ning puurpink. Eraldi ruumis on värvikamber, kus värvipritsid ja nõuetele vastav ventilatsioon.
Juba peaaegu aasta valmistab Jürgen Post ruumikas töökojas tellijaile aknaid-uksi ja mööblit. Parasjagu on tegemisel üks treppki. Ja tööd jätkub - järjekordki on tekkinud. Põhilised kliendid on Hiiumaalt.
Materjalidest kasutab ta peamiselt mändi, aga mööblit tuleb teha ka saarest, kasest. “Puiduliikidel on väga väike vahe, mingit hullu erisust seal ei ole,” kinnitab meister, et saab iga asjaga hakkama.
Tasuvuse kohta ütleb Jürgen, et ega eriti kõrget hinda saarel oma töö eest küsida saa. “Töö hoiab hinge sees, aga priisata ei saa,” lisas ta.
Teeb erilisi asju
Sõpradele sünnipäevaks teeb Jürgen ka üksikuid erilisi asju. Nii oli ajakirjanikule parasjagu näidata erinevatest puutükkidest kaunilt kujundatud lõikelaud. Veel on ta korda teinud vanu talutööriistu, ka ree ja vankri. Äsja käis Kärdlas vähevankri koolitusel ning loodab edaspidi neidki ehthiiumaiseid veovahendeid ise valmistama hakata. “Eks esimese peaks ikka omale tallu tegema.” Kuna ta on sisuliselt ise enda peremees, magab Jürgen hommikuti, see-eest töötab kauem õhtuti. Ikka selleks, et tellimus õigeks ajaks täidetud saaks. “Selline töötegemine mulle sobib, see on parim variant,” ütleb Post. Ka eluga koduvallas on ta rahul: “Siin köidab hea ja rahulik elu, pole kiiret elutempot.”
Praegu sõidab Jürgen töökotta kodust Sõrult, aga kui talu elumajas remont valmis saab, kavatseb ta päriselt Kase tallu kolida.
“Eks Sõrul käime vaid magamas. Terve elu keerleb ikka selle koha ümber,” lisab ema, kes poega jõudumööda aidata püüab. |