Põllumajanduses kasutatavate antibiootikumide kogust hinnata üritanud teadlased nendivad, et veistele, sigadele ja kanadele söödetakse maailmas igal aastal enam kui 60 000 tonni antibiootikume. Kasvava lihanõudluse valguses võib oodata, et antibakteriaalsete ühendite väärkasutus laieneb veelgi.
Kui madalama elatustasemega riikides karjatakse ja kasvatatakse loomi enamasti endiselt välitingimustes, siis vanemates tööstusriikides on lihatootmine tööstuslikum. Mitmel pool lisatakse kitsamates elutingimustes elavate loomade toidule pidevalt vähesel määral antibiootikume. Isegi siis, kui loomad tegelikult haiged pooled. Ühendite mõjul koguvad nad kiiremini kaalu, mis tõstab ettevõtete kasumit. Samas soodustab see ka bakterite levikut, kelle genoomis leiduvad mutatsioonid muudavad nad kasutatavate antibiootikumide suhtes resistentseks. Ravimresistentsed bakterid võivad omakorda jõuda näiteks haiglatesse, raskendades sellega inimeste ravimist.
Näiteks viie aasta eest USA toiduohutusameti poolt avaldatud raporti kohaselt söödeti toona kariloomadele igal aastal 13 100 tonni antibiootikume, mis moodustasid kõigis riigis tarvitatavatest antibiootikumidest umbes 80 protsenti. Tim Robinson Kenyas asuvast rahvusvahelise kariloomauuringute instituudist otsustas väliskolleegide abiga üritada analoogselt hinnata terves maailmas kariloomadele söödetavat antibiootikumide kogust. Ametlikke andmeid õnnestus hankida vaid 32st kõrgema sissetulekuga riigi kohta, madalama ja keskmise sissetulekuga riikide puhul tuli leppida ekstrapolatsiooniga.
Robinsoni ja tema kolleegide edetabeli esikohalt leiab 15 000 tonniga Hiina, umbes poole rohkem kui USA-s, mis pole mainimisväärselt heas kooskõlas FDA end hinnanguga. Üllatavalt paigutub neljandale kohale Saksamaa. Vaatamata sellele, et Euroopa Liidus on täna antibiootikumide kasvu ergutamise eesmärgil kasutamine keelatud. Samas jõustus keeld aga ka alles 2011. aastal, Robinsoni andmed pärinesid sellele eelnenud aastast. Kokku söödeti maailmas aga 2010. aastal kariloomadele hinnanguliselt 63 150 tonni antibiootikumide.
Aastaks 2030 tõuseb autorite hinnangul põllumajanduses peamiselt tänaste vaesemate ja keskmise sissetulekuga riikide arvelt 67 protsenti, umbes 106 000 tonnini. Oma roll on nii kasvatavate loomade arvukuse kasvul kui muutuval põllumajandusel. Autorid märgivad, et loodud mudel on lihtsustatud, kuid peaks sellele vaatamata andma tulevikust teatava aimduse. Vähemalt juhul, kui praegu nähtavad trendid oluliselt ei muutu.
Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles