Euroopa Patendiamet väljastas Eesti Maaülikooli leiutisele „A device for collecting samples“ patendi EP2029026B1. Veterinaaria valdkonda kuuluva leiutise autorid on Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor Andres Valdmann ja lektor Merle Valdmann.
„Instrument võimaldab võtta lehmade emakast kvaliteetseid saastumata tsüto- ja bakteriaalseid proove poegimisjärgsete emaka limaskesta põletike ehk endometriitide, eeskätt subkliiniliste endometriitide, diagnoosimiseks ning emaka mikrobioomi uurimiseks,“ rääkis Eesti Maaülikooli professor Andres Valdmann, kelle sõnul takistavad emakapõletikud lehmade õigeaegset tiinestumist, olles ühtlasi ka karjast prakeerimise üheks kõige olulisemaks riskiteguriks. „Lüpsilehmadel võib erinevat tüüpi emakapõletike esinemissagedus olla väga kõrge, ulatudes kuni 50%-ni karjas olevatest lehmadest.“
Valdmann selgitas: „Põletikuvastus toob põletikule iseloomulikud rakud koekahjustuse piirkonda – põletikurakkude migratsiooni emakavalendikku saab kasutada endomeetriumi põletikureaktsiooni hindamiseks. Endometriitide tsütodiagnostika kõige tugevamaks küljeks võib pidada asjaolu, et lehmade tunnistamine tsütoleiu alusel terveteks ja endometriidiga loomadeks põhineb uurimistulemuste seostamisel poegimisjärgse tiinestumisega. Maksimaalse diagnostilise täpsuse tagab võetud proovi puhtus, samuti on tähtis, et proovi võtmine ei kahjustaks loomade tervist.“
Professor Andres Valdmanni poolt juhitud uurimisrühmal puudus tööriist lehma emakast usaldusväärse diagnostilise tähendusega tsütomaterjali saamiseks ning ka maailmas puudus meie teadlasi rahuldav lahendus, mistõttu otsustati vastav instrument ise luua. „Esmalt tegime lihakombinaadis in vitro uuringutega kindlaks lehma emakast parima tsütomaterjali võtmise viisi ning saadud tulemustele toetudes konstrueerisime universaalse instrumendi,“ rääkis Valdmann ning kinnitas, et loodud instrument on uurimisrühmale asendamatuks töövahendiks, mida kasutades selgitatakse tsütoloogilisse endometriiti haigestumise esinemust, riskitegureid ja tekkemehhanisme. Teadlaste töö lõppeesmärgiks on vähendada lehmade endometriiti haigestumust.
Instrument on juba leidnud rahvusvahelise rakenduse: seda kasutati koostöös maaülikooliga Taanis Åarhusi ülikoolis lehmade emaka mikrobioomi kindlakstegemiseks DNA-sõrmejälgede metoodika abil. Uuringud moodustasid osa Karina Elkjaeri doktoridissertatsioonist „Reproduction in the postpartum dairy cow – influence of vaginal discharge and other possible risk factors“. Norra Loomaarstiteaduse Kõrgkooli veterinaarmeditsiini eriala üliõpilane Lars Petter Overn Løken kaitses edukalt lõputöö „Endometritis in cattle – diagnostics and prevalence“, kusjuures endometriidi tsütodiagnostikaks kasutas ta maaülikoolis väljatöötatud instrumenti. Eelnevalt omandas Overn Løken Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis lehmade endometriitide tsütodiagnostika metoodika. Ettevalmistusjärgus on ühisuuringud Norra Eluteaduste Ülikooliga, et selgitada välja norra punast tõugu lehmade haigestumist subkliinilisse endometriiti ning leida selle tõu subkliinilisse endometriiti haigestumise riskitegureid.
Kaasajal peetakse tsütodiagnostikat praktikas kõige tundlikumaks ja täpsemaks lehmade endometriitide diagnoosimise viisiks. Tulevikus võiks eespool kirjeldatud instrument kuuluda ka praktiseerivate loomaarstide diagnostikavahendite hulka.
Leiutise väljatöötamist toetasid Eesti Teadusagentuur ja Maaeluministeerium.
Info patendi kohta SIIN
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Ãœles