UUDISED

Euroopa Komisjoni ümarlaud "EL teaduse ja innovatsiooni koostööprogramm biomajanduse valdkonnas"

10. juunil 2016 toimus Tallinnas Eesti Teadusagentuuri (ETAg) ja Haridus- ja teadusminsteeriumi (HTM) korraldatud biomajanduse ümarlaud, Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni koostööprogrammi Horisont 2020 ja „Valdkondliku TA tegevuse tugevdamise“ (RITA) raames. 

Ümarlaua eesmärkideks oli suurendada Eesti teadlaste, ettevõtjate ja ministeeriumide teadlikkust Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) biomajanduse valdkonna koostööst raamprogrammis „Horisont 2020“, analüüsida Eesti partnerite võimalusi ja takistusi raamprogrammi projektides osalemiseks ning arutada RITA raames rahastatavat biomajanduse projekti.

Infopäeva peaesinejaks oli Waldemar Kütt Euroopa Komisjonist, kes tutvustas biomajanduse temaatikat Horisont 2020 programmis ning biotoormel põhinevate ettevõtete programmi "Biopõhised tööstused" ("Biobased Industries (BBI)").

Mika Aalto tutvustas Soome TAI edusamme biomajanduse valdkonnas.

Argo Soon Eesti Teadusagentuurist andis ülevaate Eesti teadlaste osalemisest 7. raamprogrammi ja Horisont 2020 biomajanduse valdkonna projektides.

Liina Eek, koos Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajatega tutvustas RITA tegevuse 1 raames rahastatavat biomajanduse projekti.

Ümarlaual osalesid ka Euroopa Komisjoni esindajad, kaasaarvatud Jüri Rute Euroopa Komisjonist.

“Biomajandus Horisont 2020-s”
W. Kütt, Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraat, F.2. üksuse "Biopõhised tooted ja nende töötlemine" juht

Euroopa vajab palju uusi tehnoloogiaid et toota kemikaale, polümeertooteid, tavakemikaale, erinevaid kiudusid, loomasööta, kütuseid, soojusenergiat jms. Oluline on liikuda fossiilsest majandusest biomajandusele ning tagada toiduga kindlustatus. Teadust ja innovatsiooni saab kasutada selleks, et toota säästlikult taastuvatest ressurssidest uusi materjale põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja vesiviljeluse arendamiseks.

Biomajandus on miski, mis suudab paljusid asju paremini ära kasutada kui me seda seni oleme teinud. Euroopa komisjoni nägemus on see, et biomajandus on biomassi majandus.

Biomajandus on hetkel raskes seisus, sest nafta ja gaasi hind on madal ning taastuvenergiaallikate konkurentsi mõju on tugev.

Klassikaline biomajandus on väga keeruline, kuid Soome on loonud uudse lahenduse, mis aitab erinevad osapooled kokku tuua.

Biomajanduse kontseptsioon muutub Euroopas üha tugevamaks ning see kuulub ka oluliste Euroopa Liidu strateegiate teemavaldkondadesse - nt ringmajandus, tööstuse  taas-areng, taastuv energia ja loodusvarade poliitika.

Mitmetes meetmetes ja programmides toimuvad taotlusvoorud kuni 2020. aastani. Sellele vaatamata, on suhteliselt raske luua mõnd uut konsortsiumi. Soome ülikoolid ja ettevõtjad teevad selle eesmärgi täitmiseks edukat koostööd ja lobitööd Brüsseli ametkondadega.

Eesti tugevusteks biomajanduses on kasutamata rohemajandus ja suur metsaressurss, kõrge teaduspotentsiaal mitmes valdkonnas ning valmiv riiklik biomajanduse strateegia.

Eestil oleks vaja spetsialiseerunud juht-organisatsiooni, kes hakkaks Euroopa tasandiga koostööd tegema. Eesti peaks käivitama mõne suure juhtprojekti, vastasel juhul on raske jalga rahastusmehhanismi ukse vahele saada. Ühtlasi peaks Eesti sätestama riikliku majanduse prioriteete. Eeskujuks saab võtta Soome ja Rootsi, kelle valitsus on seadnud 2020. aastaks üheks prioriteediks selle, et 20% kogu kütusetootmisest moodustaks biokütuse tootmine.

Ülevaade Eesti osalusest raamprogrammis biomajanduse valdkonnas
A. Soon, SA Eesti Teadusagentuur

7. raamprogramm (FP7) - 110 osalejat ja 28 projekti. 37% Eesti osalejatest olid Väike- ja keskmised ettevõtted (VKEd).

Horisont 2020 - 27 ettepanekut ja 5 projekti. Tutvu edukate Eesti projektidega SIIN. Projektide võtmeisikuteks olid kolm Eesti ülikooli.

Toetuse sai näiteks Eesti Maaülikool, kes toetab väärtusahelapõhise biomajanduse arendamist. Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks või muudeks biotoodeteks ja bioenergiaks.

Väärtusahelapõhine käsitlus puudutab biokütuseid, -kemikaale ja -materjale, metsa kui ressursi täielikku kasutamist, jäätmekäitlust kui uute materjalide ja toodete arendamise võimalust jne. Akadeemilise tegevuse põhisuunad seoti ühiseks uurimisahelaks, et tõsta Maaülikooli konkurentsivõimet, õppetöö efektiivsust ning koostöövõimet ettevõtete, teiste ülikoolide ja teadusasutustega.

Soome usub, et biomajandus on maailmamajanduse uus siht, mis aitab vähendada fossiilsete ressursside kasutust.

Metsal põhinev tööstus on prioriteet Soomes biomajanduses. 2010. aastal alustas Soomes biomajanduse töörühm, kes tegi peaministrile biomajanduse alal ettepanekuid. Biomajanduse strateegia võeti valitsuse poolt vastu 8. mail 2014.

Strateegia tulemused: suurenenud huvi biomassi kasutamise vastu mitte metsaga tegelevate tööstuste poolt, suurenenud on avalikud investeeringuid biomajandusse ja infrastruktuuri ning rahvuslikul pinnal on tekkinud tugevam tahe biomajandust arendada. Bioenergia osas puudub hetkel küll üksmeel, eriti mis puudutab bioenergia tootmise jätkusuutlikkust.

Soome on saanud 15 miljonit eurot toetust Horisont 2020 programmist ning Soome projektide edukuse määr on 17,3%. Soomes on kolm edukat biomajanduse ettevõtet - Spinnova, Biovakka suomi ja Kemijärvi konsortsium.

Soome ministeeriumi soovitus Eestile: "On vaja välja töötada põhjalik ülevaade vajadustest ja vahenditest, selgitada välja, mis on oluline - kas ettevõtluse või akadeemiline areng. Tehnoloogia arenduskeskuste ehk kompetentskeskuste loomine on veel üks oluline aspekt biomajanduse strateegia elluviimisel."

RITA (Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine) on Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatav programm, mille eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning teadus- ja arendusasutuste võimekust ühiskondlikult oluliste uuringute läbiviimisel.

Programmi kaudu rahastab SA Eesti Teadusagentuur Eesti riigi vajadustest lähtuvaid sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringuid.

2016.a kevadel korraldas ETAg teemade konkursi, kus ministeeriumid pakkusid välja riigi jaoks olulisi lahendamist vajavaid teemasid. Nende seas oli ka biomajanduse teema, mille kohta korraldatakse selle aasta jooksul konkurss.

Ümarlaual tehti ka ettepanek kaasata senisest rohkem ettevõtjaid erinevate projektide väljatöötamisse.

RITA programmist rahastatavad uuringud:

• Strateegilise TA tegevuse toetamine - Eesti riigile vajalike sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarsete rakendusuuringute läbiviimine.
• Teadmistepõhise poliitika kujundamise toetamine - ministeeriumide rakenduuringute kaasrahastamine aktuaalsete, kiiret sekkumist vajavate teemade lahendamiseks, kusjuures toetatavad uuringud on ajendatud konkreetse sekkumise (regulatsiooni, meetme vms) ettevalmistamiseks. Ministeeriumid kaasrahastavad rakendusuuringuid 50% ulatuses.

RITA toetab veel:

• Teadusnõunike ametikohti ministeeriumites ning Riigikantseleis. Teadusnõunike ametikoha toetamise eesmärk on tõsta ministeeriumite võimekust TA küsimustes. Igal ministeeriumil ning Riigikantseleil on õigus taotleda ETAgilt teadusnõuniku ametikoha kulude hüvitamist.
• TAI poliitika seiret. RITA toetab TAI strateegia täitmise analüüside ja uuringute läbiviimist, et jälgida TAI poliitika eesmärkide täitmist ning anda soovitusi uute poliitikate kujundamiseks. Analüüse ja uuringuid teevad Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Teaduste Akadeemia ning ETAg.
• Eesti Teadusinfosüsteemi (ETISe) arendamist. RITA raames toetatakse ETISe uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist, uute liideste ja teenuste loomist ning ETISe teiste infosüsteemidega sidustatuse parendamist.
• TA tegevuse koordineerimist nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. RITA kaudu toetab ETAg nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades töötavate teadlaste ja ettevõtjate, aga ka laiema ühiskonna teavitamist TA-alastest koostöövõimalustest. Samuti korraldame selle programmi abil nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetusmeetme juhtkomisjoni tööd.

Toetuse andmise tingimused leiad SIIT