LEADER lähenemine ja kohalikud tegevusgrupid EL uue programmperioodi strateegilises vaates
José Luis Peralta Pascua, Euroopa Ühenduse seadusandluse valdkonna ekspert
Originaalartikkel on ilmunud hispaania keelsena 12. juulil 2017. Hispaania väiketalude ja loomapidajate ühingu veebil maaelu uuringute rubriigis, tõlgitud inglise ja prantsuse keelde ning avaldatud AEIDL (The European Association for Information on Local Development) uudiskirjas 1. septembril 2017. Eesti keelde tõlgitud Eesti LEADER Liidu ettepanekul Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku töö raames ja avaldatud maaeluvõrgustiku veebil.
Praegusel ajahetkel on kohane rääkida LEADER algatusest, mis on kodanikke kaasav lähenemine, mida rakendatakse juba üle veerand sajandi. Antud Euroopa algatusele on eraldatud väike osa Euroopa Liidu eelarvest ning on loodud selleks, et elavdada maapiirkondi ja aidata pidurdada elanikkonna väljavoolu ajastul kui see ei olnud veel oluline teema. LEADER algatuse raames integreeriti põllumajanduslikke tegevusi teiste kohalikku majandust puudutavate teemadega, samuti keskenduti tol ajal vähetuntud mõistete – innovatsiooni ja koostöö – arendamisele. LEADER on hetkel aktuaalne teema, sest käimas on Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja Euroopa toetusfondide programmperioodi 2021–2027 arutelud.
2017. aasta aprillis avaldas Euroopa Komisjon Euroopa tuleviku teemalise dokumendi (1) ning käivitas ÜPP tuleviku alase avaliku konsultatsiooni. Käesoleval aastal tähistame Rooma Lepingute 60. tähtpäeva ja ÜPP 55. tähtpäeva, ning Madridis toimub konverents „ÜPP tuleviku kujundamine“.
Laiem arutelu maapiirkondade tuleviku osas toimus 2016. aasta septembris Corkis, Iirimaal (2). 2016. aasta novembris avaldas Euroopa Parlamendi Põllumajanduse ja maaelu arengu komitee uue perioodi (2021–2027) ÜPP alaseid arutelusid koondava dokumendi (3). Euroopa Komisjon kavatseb esitada lõpliku Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ettepaneku 2017. aasta novembris.
Siiski, ka järgmise programmperioodiga seoses on veel palju lahtisi poliitilisi ja majanduslikke küsimusi. Suurbritannia soovib Euroopa Liidust lahkuda, paljudes liikmesriikides on valimised ning mitmed euroskeptikute erakonnad koguvad populaarsust. Sellises olukorras on keeruline leppida kokku ühises Euroopa Liidu eelarves, mida raskendavad veelgi majanduslikud raskused ja liikmesriikide eelarvekärped.
Eksperdid arvavad, et parimal juhul ei tule suuremaid muutusi, kuid kindlasti mitte positiivseid muudatusi. Seetõttu, on tõenäoline, et Komisjoni ettepaneku kohaselt säilitatakse mitu eraldi Euroopa toetusfondi, mis sisaldavad ka kahte põllumajandusfondi: a) otsetoetuste rahastamiseks Euroopa põllumajanduse tagatisfond (EAGF), ning b) Euroopa maaelu arengu põllumajandusfond (EAFRD), millest rahastatakse teiste maaelu arendamisega seotud tegevuste hulgas ka LEADER tegevusi.
Selle protsessiga üheaegselt on üllatuslikult tõusnud maapiirkonna elanikkonna vähenemise teema ka Hispaania poliitikas päevakajaliseks. 17. jaanuaril 2017, 6. Presidentide konverentsil, kus osalesid Hispaania Autonoomsete piirkondade presidendid ja kesk-valitsuse esindajad, lepiti kokku, et demograafiliste eesmärkide saavutamiseks arendatakse riiklikku strateegiat (4). On positiivne, et kõrgemad võimud on esmakordselt tunnistanud, et maapiirkonnas esineb tõsiseid probleeme, kuid veel on vaja teha tööd sellega, et teadvustada Hispaania erilist olukorda. Kuigi see pole antud artikli eesmärgiks, peab mainima, et riiklik demograafiline jaotus annab aimu demograafiliste kõrbete omadustest (ELi rahvastiku tiheduse kaart on nähtav selle artikli Hispaaniakeelsest versioonis).
Sellel hetkel ja praegustes tingimustes on vaja leida vastus järgmisele küsimusele: kas LEADER lähenemisel on tulevikku ning kas see suudab aidata kaasa maaelu arengule?
Ajaloost …
26 tegevusaasta jooksul on LEADER ajaloost ülevaade tehtud viiel korral. Vastavalt tavalistele kogukonna mehhanismidele, loetakse perioodi 2021-2027 kuuendaks programmperioodiks. Kolm esimest programmi, nagu enamus teavad, olid "Kogukonna algatused" (LEADER I, II ja +), mille fondid olid igale liikmesriigile Euroopa Komisjoni poolt eraldi määratud. Alates 2007. aastast on LEADER tegevused EAFRD programmidega kohustuslikus korras integreeritud, ning minimaalselt 5% selle eelarvest läks LEADERile (vaata allolevat tabelit).
1991. aastal oli LEADER I Euroopa Komisjoni eksperiment, mis loodi ebasoodsate piirkondade jaoks ja mis rakendas erinevaid meetmeid. LEADER II oli nö programmi tugevdamisaeg, mil rõhutati innovatsiooni ja koostööd. LEADER+ jooksul tugevdati LEADER meetodit veelgi ning programm laienes kõikidesse Euroopa maapiirkondadesse. Läbi arenguprotsessi on LEADER siiski alati säilitanud oma kindlad iseloomujooned: alt-üles otsustusprotsess; koostöö avaliku ja erasektori vahel ja piirkonna integreeritud arengu toetamine (5).
LEADER lähenemise tegevused integreeriti alates 2007. aastast EAFRDga. Tegemist oli kinnitusega, et meetod on olnud tõesti edukas, kuid samal ajal tähendas see ka teatavat iseseisvuse kadu, st kasvas sidusus ülejäänud maaelu arengu meetmetega. Kogemus ei olnud positiivne ning 2014. aastal tehti esimesed katsetused naasta algsete printsiipide juurde ja laiendada meetodit ka linnalistesse piirkondadesse, kasutades selleks multi-fondi lähenemist, mis kannab nimetust "Kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD)" (6) (Vaata allolevat tabelit). Määratud summad võivad paista väga suured, kuid et saada nendest realistlikku pilti, peab need jagama tegevusgruppide arvuga ja seitsme programmperioodi aastaga, siis saame ühe tegevusgrupi keskmiseks tulemuseks umbes 550 000 eurot aastas.
| 1991–1994 |
LEADER I |
FEOGA-O ja struktuurfondid |
Pilootprojekt |
| 1995–1999 |
LEADER II |
FEOGA-O ja struktuurfondid |
Kogukonna algatus |
| 2000–2006 |
LEADER+ |
FEOGA-O |
Kogukonna algatus |
| 2007–2013 |
4. telg LEADER |
FEADER |
Integratsioon EAFRDga |
| 2014–2020 |
CLLD |
FEADER ja struktuurfondid |
Integratsioon EAFRDga |
See arv oleks veelgi madalam kui arvestaksime ka tegelikke. Madalam määr on enamjaolt majanduskriisi tagajärg, kuid mõju avaldasid ka haldusraskused seoses LEADER-meetme integreerimisel EAFRD meetmeks.
Käesoleval hetkel pole Hispaania näitajad ikka veel lõplikud. 264 kohalikust tegevusgrupist (KTG) on 251 tegevusgruppi, kus projektide toetusmäärad on Euroopa keskmisest veidi madalamad, kuid nende tegevuspiirkond moodustab 89% Hispaania territooriumist ja 27% rahvastikust. Hispaania LEADER piirkondades on keskmiselt 30 omavalitsust. Tegevusgruppe toetatakse 17 regionaalsest maaelu arengukavast. Regionaalsed maaelu arengukavad on Hispaanias alates 2007. aastast ning neid rahastatakse ainult Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondist (EAFRD), kuigi nad võiksid kasutada ka teisi struktuurfonde.
LEADER meetodi kohaselt vastutavad kogukonnad kohalike tegevusgruppide loomise eest ja langetavad otsused ka projektide rahastamise kohta. Kohalikud tegevusgrupid on ühingud, mis koosnevad kolme tüüpi liikmetest – avaliku sektori, erasektori ja kodanikuühiskonna esindajatest – ning tegutsemisreeglite kohaselt peaks otsused kinnitama minimaalselt 51% erasektori häälte enamuse korral.
Algupärane LEADER on sotsiaalne tööriist. Eelkõige on tegemist avaliku poliitikaga, mis on kavandatud rahvastiku koostoimimise ja parema sotsiaalse kliima saavutamiseks. LEADER aitab suurendada elanike loovust ja soodustada avalike asutuste ja elanike omavahelist suhtlust.
Kohalikud tegevusgrupid koostavad mitmeaastase programmi, mis kannab nimetust „kohaliku arengu strateegia“. Strateegia elluviimise rahastamiseks läheb 70-75% kogu LEADER-meetme eelarvest. Seda summat kasutatakse projektide rahastamiseks. Ülejäänud osa on mõeldud administratiivkulude katmiseks, elavdamiseks ja koostöö elluviimiseks. Projektid võivad olla nii erasektori või avaliku sektori poolt juhitud investeeringuprojektid, mis on suunatud ettevõtluse, väikse-mahulise infrastruktuuri ja sotsiaalsete teenuste arendamiseks, koolitusteks või muudeks abikõlblikeks tegevusteks.
Hispaanias on peaaegu 10% EAFRD rahast eraldatud LEADER algatuse toetamiseks, mis on võrreldes minimaalsest määrast kaks korda suurem ning 3% on eraldatud kõigile Euroopa fondidele ja investeeringutele (7).
Läheks liiga kaua aega, et nimetada kõik LEADER lähenemise tulemused, kuid peaksime vähemalt ära mainima selle, et ilma LEADERita poleks kindlasti sellist maaturismi, nagu tänapäeval teame. Toetus mikroettevõtetele on loonud kümneid tuhandeid uusi töökohti, ning kohalike toodete ja muude kohalike ja kultuuriliste ressursside edendamine on aidanud maapiirkondi elavdada. Kõik see on positiivselt mõjutanud linnaelanike pilti linnadest ja küladest.
Mis on LEADER?
LEADERi kirjeldamiseks on üks kena poeetiline mõiste. Ma ei mäleta küll, kes selle välja mõtles, aga see kõlab järgmiselt "Sajanditepikkused traditsioonid, mis on kujunenud põlvkondade vahelise pärimusega ja mille tulemuseks on kultuur, asjade tegemise viisid ja piirkonna maastik - need kõik on Sinu omad!"
On ka teine, veidi akadeemilisem, definitsioon, mille kohaselt on LEADER "Kohaliku arengu metoodika, millel on piirkondlik fookus, mis tegutseb alt-üles lähenemisena, on integreeritud ja mitme-sektoriline, mille tegevusi korraldab avaliku ja erasektori partnerlus, ning mis on loodud selleks, et aidata kaasa sotsiaalse innovatsiooni tekkele, kasutades selleks võrgustumist ja koostööd."
Need mõisted annavad meile vaid mulje ning me ei tea täpselt, millest me räägime, kuid samas aitavad selgitada seda, et LEADER ei ole "tavaline", mis on kindlasti siinkohal tähtis. Igast LEADERi kirjeldusest leiame elemente piirkonnast ja seal tegutsevast organiseeritud elanikkonnast, kes määratlevad ja rakendavad arengustrateegiat. Kuid paljude jaoks on see liiga ebakonkreetne.
Arusaamine, mida kaitseme, seisneb LEADERi algses idees – LEADER on sotsiaalsete muutuste tööriist. LEADER on avaliku poliitika meetod, mis on kavandatud selleks, et parandada rahvastiku ja sotsiaalse kliima koostoimimist, et suurendada elanike loovust, ning et soodustada avalike asutuste ja elanike omavahelist suhtlust. Tegemist on ainukese vahendiga omalaadsete seast, mis meile kättesaadav on.
Algselt keskendus LEADER vaid maapiirkondadele, ilmselt seetõttu, et seal vajati taolist algatust kõige rohkem. Lõppude-lõpuks, millised levinud poliitikad, riiklik abi või arengustrateegiad saaksid toimida, kui ei oleks piisavalt inimesi ja kogukondi, kes usuksid endasse ja kes oleksid valmis üheskoos töötama, et leida lahendusi, olles samal ajal ülejäänud ühiskonnale avatud? See ei ole poeesia, see on lihtne majandus.
Euroopa Komisjoni 1991. aastal loodud algatus oli tõeline edulugu, kuid see tugines juba olemasolevatele teadmistele, 30-aasta tagustele teadusuuringutele. Majandusteadlased, kes uuringu läbi viisid, rõhutasid, et kuigi kasvuks on olulised materiaalsed väärtused, peab arvesse võtma ka inimressurssi, sest ainult see saab kas suurendada või neutraliseerida füüsilist kapitali investeeringut.
Tuginedes LEADER metoodikale, arutavad kohaliku kogukonna elanikud kõigepealt võimalike projektide üle, siis valivad sobivad välja ja seejärel viivad oma mõtted ellu. Siiski ei ole antud lähenemise ainsaks tulemuseks kokkulepitud projektide elluviimine, vaid see mõjutab ka kogukonda ja sellega seotud inimesi, arendades nende suutlikkust ja seisukohti, millel on omakorda positiivne mõju teistele meetmetele ja avalikele poliitikatele. Taolised sotsiaalsed protsessid võtavad aega.
Miks ei saaks avalikud asutused samamoodi käituda? Avalike asutuste tegevus on piiratud võrdsust, erapooletust ja vaba liikumist nõudvate õigusnormidega, mis takistavad individuaalse sekkumise planeerimist. Üks LEADERi eeliseid on võimalus suunata kulutusi konkreetsetesse projektidesse, kindlatesse inimestesse, et aidata neil oma projekte ellu viia ja neid selles protsessis toetada. Avalike asutuste toimimise loogika ei luba neil elanikega sellist lähedust luua. Riigitöötaja saab aitab sul dokumente täita, kuid kui nad läheksid sellest kaugemale, võib see tekitada huvide konflikti.
Kuid selle meetodi peamine erinevus seisnebki selles, et LEADER lähenemise rahastamiseks suunatud avaliku sektori vahendid makstakse toetusena otse kogukondadele, ning see eeldab teistsugust lähenemist kui see rahastus, mille üle otsustavad erinevaid poliitikaid elluviivate asutuste esindajad ja riigitöötajad. LEADER metoodika on erinev. Kohalikud kogukonnad loovad rahastamise tingimused ja langetavad otsuseid – ei oodata konkreetseid juhiseid, vaid juba sellel otsustusprotsessil endal on vajalik legitiimsus. LEADER lähenemisega seotud tegevuste peale on eraldatud ÜPP II samba (maaelu arengu) eelarvest minimaalselt 5% vahenditest, see on küll väga väike summa, kuid allesjäänud 95%-l ei ole suurt väärtust kui see ei võta arvesse ühiskonda.
Mida LEADER ei ole?
LEADER metoodika eesmärkide osas on selgepiiriliste kokkuleppe puudumine tekitanud suurt segadust, luues erinevaid lähenemisi ja ebamõistlikke otsuseid. LEADER lähenemine ei ole lahendus maapiirkonna elanike vähenemisele, ega ka väikelinnade raharaskustest päästmine, ega ka võlukepike, mis aitaks luua maapiirkonda suurel hulgal töökohti. LEADERi algatuse jaoks ettenähtud tagasihoidlike ressursside kontekstis on peategelasteks organiseerunud kohalikud kogukonnad.
Kohalike tegevusgruppide partnerlus peaks olema tõeline ja otsustusõigust omav. LEADERi tegevusteks ei ole pelgalt kodanike nõustamine või Agenda 21 või kaasava eelarve koostamine. Samuti pole LEADER nõuandekeskus või avalike asutuste koostööüksus, kuigi täidetakse mõningaid sarnaseid ülesandeid. Kohalikud tegevusgrupid on eraorganisatsioonid, mitte avalikud üksused, vaatamata sellele, et nad võivad asuda vallamajas ja nende tegevusi rahastatakse avaliku rahaga.
LEADER lähenemise puhul võib kaaluda investeeringuid infrastruktuuri, töökohtade loomiseks või mõnd muud tüüpi algatusteks, kuid LEADER ei ole töökohtade loomise programm ega ka infrastruktuuri arendamise programm. LEADER lähenemise tegevusteks võivad küll kõik need tegevused olla, aga see pole see, mis LEADER tegelikult on, ning seda ei tohiks sellel tasemel hinnata. Selline hindamine oleks ainult osaline hindamine. LEADER tegevuste vajalikkus peaks põhinema tekkival lisaväärtusel (8), eriti mis puudutab kohaliku elanikkonna osalust.
Raskused, mis kaasnevad kohalike tegevusgruppide loomise ja juhtimisega, ja probleemid seoses teatud piirkondade elavdamisega, on paratamatus. Oluline on, et kõik osapooled mõistaksid, millega nad tegelevad ja et oleks võimalik ühistes eesmärkides kokku leppida.
Riigiasutuste ja poliitikaid elluviivate asutuste esindajad on harjunud, et nad on ainukesed, kellel on demokraatlik legitiimsus. Kuid nad peaksid mõistma ja leppima, et LEADERi puhul on legitiimsus jagatud kodanikuühiskonna organisatsioonidega. See ei ole ametkondadele väga kerge. Haldusmenetluse reeglite täitmisel satuvad riigiasutused kohalike tegevusgruppidega olukordadesse, mis ei mahu alati jäikade administratiivpiiride raamidesse.
Ka tegevusgruppide siseselt esineb vastukõlasid. Näiteks omavalituse juht, kes on tegevusgrupi liige, võib käituda rohkem nagu linnapea kui tegevusgrupi liige. Tegevusgruppide tegevpersonal, kes peaksid olema vahendajad, nõustajad ja eksperdid, on mõnikord rohkem nagu projektijuhid, mitte sotsiaalsete võimaluste loojad. Ühendustel, mis on loodud tegevusgruppide siseselt, on sageli sektoriaalsed või professionaalsed eesmärgid, mõnikord lausa poliitilised eesmärgid.
On oluline, et jõutaks arusaamisele, mis LEADER lähenemine on, ja mida ta ei ole! Mida LEADERiga seoses maaelu arengu poliitikas on võimalik saavutada ja mida mitte. Kui suudame leida nendes teemades üksmeele, kaovad paljud kahtlused ja vastulaused, mis muudavad LEADERi rakendamise keeruliseks.
Kuidas saaks LEADER lähenemist taaselustada?
Kui kohaliku elanikkonna osalemine on LEADERi, selle lisandväärtusega ja uuendusliku lähenemisviisiga maaelu arengu seisukohast hädavajalik, siis mistahes takistus, nii ametkondade rakendushäired või poliitilised takistused, teatud huvigruppide surve või mõni muu negatiivne aspekt, piiravad või vähendavad meetodi tõhusust.
Keskne küsimus on kohalike tegevusgruppide võime otsuseid langetada. Mil määral julgustatakse kohalikke kogukondi väljaspool riigiasutuste valitsusala iseseisvalt oma tegevusi korraldama? Mil määral julgustatakse neid looma kohalikke kodanikeühendusi, ühiselt looma ja täiustama kohalikku strateegiat, taotlema ja valima projekte, mille käigus nad ise langetaksid kõik otsused läbi enamushääletuse? Kui kogukonnale pakutakse selliseid osalusvõimalusi, siis need kokkulepped ja otsused, mille nad LEADER raamistikus teevad, peavad midagi tähendama ja kuidagi kasulikud olema. Need otsused peavad olema riigiasutuste poolt heakskiidetud ja neil peavad olema kindlad tulemused.
Nagu olen eelnevalt maininud, on osalus see, mis muudab LEADER lähenemise õiguspäraseks, kuid samas, vähene osalus viib puuduliku õiguspärasuseni.
Kohalike tegevusgruppide head (ja halvad!) praktikad võimaldavad anda mõningast tagasiside, mis võivad aidata LEADER lähenemisel maaelu arengut tõhustada ja elavdada.
- Organisatsioonilised ja protseduurilised nõuded osaluse tagamiseks. Organisatsioon peab olema demokraatlik ja avatud, ning selle liikmed peavad tundma endi õiguseid. Kõigil piirkonna elanikel peaks olema võimalus liituda oma piirkonna tegevusgrupiga, ilma igasuguste takistusteta ja tingimusteta (näiteks nõudes neilt osalemist varasemates ühendustes). Grupi kõigil liikmetel peab olema sama staatus (üks hääleõigus) ja otsused saab vastu võtta ainult häälteenamusel. Näiteks saab tuua arengustrateegia kinnitamise või kohaliku tegevusgrupi juhatuse esimehe valimise.
- EL seaduste kohaselt toimub projektide valik individuaalsete liikmete häälteenamuse otsusel. Tavaliselt tähendab see spetsiaalse partnerlust esindava organi (näiteks hindamiskomisjoni) loomist, ning ei ole paremat otsustajat selle üle, kes neid esindaks, kui organisatsiooni (tegevusgrupi) liikmed ise. Sellesse otsusesse ei tohiks sekkuda, ning ühegi sektori või tegevuste esindajate arvamust ei tohiks peale suruda või nende kasuks osutada. Eelnimetatud organi töökorras tuleb tunnustada kõigi liikmete õigusi. Need õigused hõlmavad ka iga esindaja osakaalu (häälte protsent) projektide valiku protsessis, juhul, kui pole kehtestatud ühehäälsuse põhimõtet.
- Õige vabaühenduse staatuse ja kodanike osaluse taastamine iseorganiseerunud tegevusgruppidele, millel on selged oskused ja reaalne otsustusvõim ning sellega kaasates just seda sihtrühma, kes on tegelikult programmi peategelane. Kindlatel huvigruppidel ei tohi lubada ülemäärast esindatust või ala-esindatud olemist, mis ei vasta nende tegelikule kohalolule piirkonnas, nagu on rõhutatud mitmes hiljuti läbiviidud uuringus (REDR, 2016; Sacristán et al., 2016).
- Eriti murettekitav on tegevusgruppides naiste esindatuse seaduslikud takistused, kuigi, analüüside kohaselt on vajadus naistele rohkem mõjuvõimu anda ja näidata nende tähtsust, et elu maapiirkondades alles jääks. Mõnes programmis on leitud sellele probleemile lahendus, kehtestades naiste minimaalse osaluse norm, näiteks Hispaanias poliitiline seisukoht seadusloomes (3/2009), et luua meeste ja naiste vahelist võrdsust. Siiski on sellel võimalikul lahendusel kaks probleemi: esiteks, selles ei käsitleta eristava suhtumise algallikat, st tegevusgrupi liikmeteks on kindlad ühingud, ning kas nad saavad määratleda naiste aktiivsuse määra; ja teiseks, tegevusgruppide liikmete esindajad ei ole poliitikud ega riigiasutuste esindajad ja ei peaks seda ka olema.
- Tegevusgruppide ühiskondlikud esindajad ei ole eraldi „elukutse“ ja neil pole oma kontorit. Eelnevalt võis olla vajadus "ametlike" esindajate järgi, kes osalesid kohaliku tegevusgrupi koosolekutel, kuid kes ei pruukinud olla isegi tegevuspiirkonna elanikud. Kuid vastavalt tegevusgruppide küpsusastmele, peaks neid "ametlikke" esindajaid asendama võrdsetel alustel määratud kohalikud inimesed ja mitte sõltuvalt nende soost, vaid usalduse alusel.
Kas LEADER lähenemisel on tulevik?
Siiras vastus sellele küsimusele on, jah. LEADER lähenemine, pole vahet kas nimetame seda LEADERiks või CLLDks või hoopis kuidagi muudmoodi, on jätkuvalt EL toetusfondide osa. Ajal, mil ühiskond nõuab suuremat osalust poliitilise elus, poleks mõistlik loobuda seni kõige ambitsioonikamast avaliku-erasektori koostööst maapiirkondades, eriti kui Euroopa Komisjon teeb ise ettepaneku koostööks teistes programmitöö valdkondades.
LEADER on lähenemisel, mida käsitletakse kui piirkondlikel alustel tegutsevat sotsiaalset ja demokraatlikku liikumist, mille kaudu tehakse koostööd ühiste elukvaliteeti parandavate projektide nimel, läbi kohalike inimeste, nende ettevõtete ja riiklike asutuste kaasamise ja pühendumise, on loomulikult tulevikku. Kuid vastutasuks peame selle metoodika printsiipide rakendamist otsustavalt süvendama (9).
Kui me tahame algupärase LEADER lähenemise juurde naasta, ning seda laiendada maapiirkonnast kaugemale ja teistesse fondidesse, on vaja teha muudatusi. EAFRD kooseksisteerimine teiste fondidega võib muutuda problemaatiliseks, kui ei märgata fondide vahelisi erinevusi. Euroopa Komisjon peab oma kahtlustest vabanema ja eristama LEADER lähenemist ühtsetest haldussüsteemidest. Selleks leiab Komisjon inspiratsiooni oma ettepanekutest, näiteks EL vahenditest rahastatavate finantsinstrumentide kasutamise (10) valdkonnas, kus pangad peaks muudest kontrollsüsteemidest välja jääma. Selles mõttes peab Euroopa Komisjon otsustama, kas usaldatakse rohkem panku või ühiskonda.
Riiklikud korraldusasutused peavad omaltpoolt aru saama, et neil on võimatu kõike juhtuda. Nad peaksid loobuma oma "isalikust" suhtumisest ja delegeerima ülesandeid ka kohalikele tegevusgruppidele, õiglaselt ja ilma kahtlusteta. Enne kohalikule tegevusgrupile rahaliste vahendite eraldamist peaks kindlaks määrama, mis on maapiirkond ja mis ei ole, millised on maapiirkondade tüübid ning millised on objektiivsed tingimused ja õiguslikud alused rahaliste vahendite kasutamiseks.
Kohalike tegevusgruppide esimene eesmärk uues programmperioodis peaks olema see, et avatakse osalus kohalikele kogukondadele. Kui kõik kaasatud osapooled lepivad kokku ühistes arengueesmärkides, ning sellega ei kaasne ühtegi valearusaama, siis on LEADER lähenemisel veel palju pakkuda. Ühel või teisel põhjusel pole see siiamaani oma täit potentsiaali rakendanud. Tuleks luua valem, mis võimaldaks EL rahaliste vahendite "eestkostjate" ja kogukondade rahumeelset koostoimimist, kasutades selleks kas ühe fondi või mitmete fondide (multi-fondide) vahendeid.
Märkmed
- a) hispaania keelne dokument ec.europa.eu/commission/sites/betapolitical/files/libro_blanco_sobre_el_futuro_de_europa_es.pdf
b) inglise keelne dokument ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/white_paper_on_the_future_of_europe_en.pdf
c) eesti keelne „Valge raamat Euroopa tuleviku kohta!" ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/valge_raamat_euroopa_tuleviku_kohta_et.pdf
a
- CORK 2.0 deklaratsioon
a) inglise keelne dokument enrd.ec.europa.eu/sites/enrd/files/cork-declaration_en.pdf
b) eesti keelne dokument enrd.ec.europa.eu/sites/enrd/files/cork-declaration_et.pdf
a
- Uuring põllumajanduskomisjoni jaoks "ÜPP 2020. aasta järgne reform – põllumajanduse väljakutsed"
a) inglise keelne dokument www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document.html?reference=IPOL_STU(2016)585898
b) eesti keelne dokument www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2016/585898/IPOL_STU(2016)585898(SUM01)_ET.pdf
a
- Hispaania riiklik strateegia demograafiliste väljakutsete ohjamiseks www.seat.mpr.gob.es/portal/areas/reto_demografico.html
a
- LEADER Hispaanias (1991–2011). Aktiivne panus maaelu arengusse, MARM 2012.
a
- Kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) juhend kohalikele osapooltele. Euroopa Struktuuri- ja Investeerimisfondid. Aprill 2014
ec.europa.eu/regional_policy/en/information/publications/guidelines/2014/guidance-on-community-led-local-development-for-local-actors
a
- 37,4 miljonit eurot on jagatud läbi noorte tööhõive algatuse, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Maaelu ja Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (viimasel fondil on sarnane programm nagu LEADERil, kuid see on rohkem piiratud ja suunatud kalanduspiirkondadele). Välja on jäetud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (AEGF) vahendid, mis on suunatud eelkõige põllumajandustootjatele (AEGF on programmperioodiks 2014–2020 ette nähtud 37,5 miljonit eurot).
a
- Euroopa Audiitorite Koja jaoks seisneb LEADERi lisaväärtus selles, et saab täpsemalt määratleda kohalikke vajadusi ja lahendusi, kaasatakse suurem hulk kohalikke tegijaid ning on rohkem ruumi innovatsiooni loomiseks, kuid ei märgata teisi eeliseid. Eriraport nº 5/2010 TCE.
a) eesti keelne dokument www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR10_05/SR10_05_ET.PDF
a
- See on viide Yves Champetier’i diskursusesse "Tagasi tulevikku", mida tutvustati 7. detsembril 2016 Båstad’is Rootsis. enrd.ec.europa.eu/sites/enrd/files/s3_clld_back-to-the-future_champetier.pdf
a
- EL määruse 1303/2013 kohaselt on rahastamisvahendid uued meetodid haldamaks avalikke toetusfonde (laenud, reservid või tagatised).
(Tõlkija kommentaar: Eestis rakendab MAK 2014-2020 rahastamisvahendite meedet Maaelu Edendamise Sihtasutus.)
Bibliograafilised viited
REDR (2016), EL se escribe en femenino. Estudio de situación de igualdad de género en órganos de gobernanza y gestión de los grupos de acción local [Tõlge: Tulevik on naiselik. Sugudevahelise ebavõrdususe olukordi puudutavad juhtumiuuringud ja kohalike tegevusgruppide juhtimisorganisatsioonid ja haldamine] Madrid, REDR.
SACRISTÁN LÓPEZ, H.; F. MARTÍNEZ ARROYO y J.L. YAGÜE BLANCO (2016), “Los órganos de decisión de los Grupos de Acción Local en el periodo 2007-2013 en España: relaciones entre los actores del medio rural”, [Kohalike tegevusrühmade otsustusorganid perioodil 2007–2013 Hispaanias: Maapiirkondade aktiivsete poolte vahelised] Revista Española de Estudios Agrosociales y Pes- queros, nº 245, pp. 47-66. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles