Teadusajakiri Nature avaldas artikli Eesti teaduse tiigrihüppest peale ühinemist Euroopa Liiduga. Aastal 1993, mil maaülikooli professor Ülo Niinemets alustas taimefüsioloogias doktorantuuri õpinguid, oli tal ligipääs kõige algelisematele vahenditele. Tartu Ülikoolil oli vaid kaks arvutit ning 10 000 õppurit ja teadurit. „Minul oli vaid joonlaud, laborikaal ja see oligi põhimõtteliselt kõik,“ rääkis ajakirjale Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets.
Nüüd, mil Eesti tähistas oma 100 sünnipäeva, on saanud Tartust jälle elav tudengilinn. Praeguseks on professor Ülo Niinemetsa juhtimisel kerkinud Eesti Maaülikoolis Euroopa kõige paremini sisustatud taimeteaduste labor. Seda tänu rahastusele Euroopa Teadusnõukogu ja Human Frontier Science programmi rahadest.
Eesti on üks paremini arenenud digiriik maailmas, kus saab ID-kaardi abil toimetada erinevates riigiasutuses, erasektoris ning isegi valida. Eesti riik on Euroopa Liiduga liitumisel kasutanud teadus asutuste arendamiseks üle miljardi euro. Selle aja jooksul on saadud tugevaks mitmetes valdkondades, sealhulgas ökoloogias, molekulaarbioloogias ja geneetikas. Samuti on hoolikalt arendatud rahvusvahelist uurimisvõrgustikku.
„Mis sai alguse joonlaua ja laborikaaluga, on viinud meid tugevate rahvusvaheliste uurimisvõrgustikuteni,“ lisas Niinemets. Samas ei jäeta mainimata ka asjaolu, et Eesti teaduse tulevik on ebakindel ning sõltub liialt Euroopa Liidu rahustusest. Loe teadusajakirjas Nature avaldatud artiklit täismahus SIIT |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles