Looduslikes ja stressivabades tingimustes kooruvad broileritibud, kellel on otsene juurdepääs söödale ja veele. See on farmides haudumise peamine idee. Kolm Belgias ja Hollandis asuvat linnulihatootjat on broilerite heaolu ja tervise parandamiseks ellu kutsunud uue projekti. Üks projektis osalenud linnukasvatajaid on Gerard Witlox, kellel on kaks Hollandi kaguosas asuvat broilerifarmi.
“Mitu aastat tagasi kannatasid meie broilerid enterokokk-bakteri käes, mis aeglustas nende kasvu ja see omakorda tähendas, et pidime kasutama palju antibiootikume. Olin kuulnud farmides haudumisest ja mõtlesin, kas see võiks minu tootmises toimida. Juhuslikult arendas üks linnulihatootmise ettevõte, kus ma töötasin, uusi farmide koorumistehnikaid - NestBorn ja One2Born. Kui need olid testimiseks valmis, ütlesin, et katsetaksin neid meetodeid ka oma tootmises väga hea meelega. Alustasime kohapealse haudumisega kahes broilerimajas. Ülejäänud kahes töötasime traditsioonilise meetodiga. Selle protsessi käigus aitas haudejaam tehnikat puudutavaid teadmisi ja konkreetseid andmeid anda ja vahetada, ”räägib Gerard.
Farmis haudumine parandab tibude tervist, arengut ja heaolu, sest stressirohke koorumisjärgne periood haudejaamas on tootmisprotsessist välja jäetud. Eel-hautud munad asetatakse õrnalt looduslikke tingimusi meenutavatesse pesadesse. Reaalajas munakoore temperatuuri jälgides, on tootjal ja haudejaamal võimalik koostööd teha, et luua tibude jaoks optimaalsed temperatuuri- ja niiskustingimused.
Gerard ütleb: “Esimene asi, mida märkasime, oli see, et tibud olid väga rahulikud. Lisaks oli esimese 14 päeva jooksul nende kaal tavalisest 15 grammi raskem. Broilerid vajasid ka vähem antibiootikume, esines vähem probleeme jalgadega ning nende immunoloogiline ja soolestiku areng paranes. Selle tulemuseks on tugevama tervisega ja vastupidavamad broilerid.“
Gerard soovitab kohapealset haudemeetodit: “See ei maksa tavalisest tehnikast enam. Ainuke asi, millele peab tähelepanu pöörama, on planeerimine. Broilerimajad tuleks kindlustada toidu ja veega ning need peaks üles soojendama 3 päeva varem kui tavalisel meetodil. Samuti peaks kulub koorumise ajal lisaaega, protsessi peab jälgima ja vajadusel ka sekkuma. Projekti käigus oli suureks abiks kodulindudega tegeleva veterinaari teadmised, mis näitasid antibiootikumide kasutamise vähenemist 50%-lt 62%-ni. Kasutan kohapealset haudumist juba 2 aastat ja pean seda kõige olulisemaks uuenduseks broileritootmises viimase 30 aasta jooksul. Minu puhul toob see lisaks tervislikele ja elavamatele tibudele kaasa suuremat töörõõmu ja rahulolu.”
 
Projekti kontaktid: Erik Hoeven (Hatchery Vervaeke-Belavi), e.hoeven@vervaekebelavi.be
Lisateave kodulindude anti-mikroobsete ravimite kasutamise vähendamise kohta. EIP-AGRI fookusgrupi "Kodulindude kasvatamises antibiootikumide vähendamine" eksperdid külastasid fookusgrupi kohtumise raames Gerard Witloxi farmi. Fookusgrupi liikmed jätkavad tööd fookusgrupi aruande ja faktilehe väljatöötamisega, mis on kavas avaldada 2020. aastal.
Horisont 2020 mitme-osalejaga projektid, mis tegelevad kodulindude antimikroobsete ravimite kasutamisega:
Mitme-osalejaga projektid on projektid, milles lõpptarbijad ja teadustulemuste levitajad, näiteks põllumajandustootjad ja nende katusorganisatsioonid, nõustajad, ettevõtted ja teised teevad tihedat koostööd kogu projekti jooksul. Temaatilised võrgustikud on mitme-osalisega temaatilised projektid, mis ühendavad olemasolevad teadmised ja parimad tavad, et muuta see lõppkasutajatale (näiteks põllumajandustootjatele, metsaomanikele, nõustajatele jne) kättesaadavaks.
Kodulindude antimikroobsete ravimite kasutamise vähendamise teemal tegutseb 10 EIP-töörühma, saa nende kohta rohkem infot EIP-AGRI andmebaasist (viimati täiendatud 3. veebruaril 2020):
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles