UUDISED

TALTECH: Doktoritöö "Kui hästi sobib kastanist valmistatud materjal toidupakendiks?"

Doktoritöö idee sündis autoril teaduskirjandust lugedes. „Olin selleks hetkeks oma esimese teadusartikli plastikpakendite sobivusest toidule juba kirjutanud ja edasi soovisin kirjutada keskkonnasäästlikumatest lahendusest,“ avaldab Kristi Kõrge. „Mulle meeldivad väljakutsed ja polnud midagi paremat, kui tuli võimalus minna välismaale laborisse, täpsemalt Sloveenia rahvuslikku keemiainstituuti neid pakendmaterjale ise lausa tegema ja testima.“

Eestist leiaks kastanile häid alternatiive

„Kastan on üks levinum biomass Vahemere piirkondades ja sisaldab suures hulgas vesilahustuvaid polüfenoolseid ühendeid, mis võimaldab biomaterjalkile muuta UV-kiirgust takistavaks, mehaaniliselt tugevamaks ja aktiivseks. Aktiivsus on materjali omadus eraldada teatud astmes aktiivseid komponente (polüfenoole) ja seeläbi pidurdada või ära hoida näiteks toidu mikrobioloogilist saastatust,“ selgitab värske doktor.

Sobib lühiajaliseks pakendamiseks

Samuti näeb Kristi sellistel pakenditel nii Euroopas laiemalt kui ka Eestis suurt potentsiaali. „Suured ja selles valdkonnas eeskuju andvad ettevõtted on juba ees olemas, kuid mitte meie piirkonnas. Ühed parimad näited on Apeel (Ameerika) ja Lactips (Prantsusmaa),“ loetleb Kristi, kelle sõnul tuleb olla biopakenditest rääkides siiski realistlik. „Need materjalid ei hakka asendama kõiki plastikmaterjale vajavaid lahendusi, kuid on ideaalsed ennekõike lühiajalist pakendamist vajavatele toodetele. Ja neid on omajagu! Siinkohal tuleb suuresti tegeleda ka ühiskonna harjumuste, käitumiskultuuri muutmisega,“ rõhutab Kristi.

Laboritööd Sloveenias mõjutas ka pandeemia

Kristi Kõrge doktoritöö „Kastani ekstraktiga seotud kitosaankilede bioloogiline aktiivsus, füüsikalis-keemilised omadused ning rakendatavus toidupakendina“ eesmärk oli kirjeldada nimetatud kitosaankilede füüsikalis-keemilisi muutusi sõltuvalt kilemoodustava lahuse (KML) komponentidest, kasutada sõltuvuste modelleerimiseks asendusmudeleid ning saadud kalkulatsioonide põhjal valmistada pakendid keskmise niiskussisaldusega toitude säilitamiseks. Säilivuskatsete eesmärk oli uurida biopakendi omaduste muutust toiduga kokkupuutel, määrata pakendi bioaktiivsus toiduohutuse tagamiseks sõltuvalt pakendi füüsikalis-keemilistest parameetritest ning uurida pakendi mõju toidu säilivusajale.