Eks ole nii, et kui öelda „rannaküla" või rannarahvas", tuleb silme ette väike kalasadam, paar-kolm törtsutavat kalapaati merel, võrgukuurid kalavõrkudega, võib-olla pisike suitsutsehh ja värske kala pakkujad.
Praegune tegelikkus kipub vähemalt Läänemaal olema teistsugune — kalast elatuvat küla näeb ehk kohaliku talumuuseumi foto väljapanekul, kuid enamasti on rannaelu suvitajate käes. Suur osa Läänemaa rannakalandusest ja koos sellega ka rannaküladest on välja surnud või suremas.
Põhjused on selged. Turumajandus lõi 1990. aastail kaluritel jalad alt. Ainult kalapüügiga ära ei elanud, kui ise kala ei töödelnud ega turustanud. Seda aga ei suudetud.
Müts maha rannakalanduse strateegia koostajate ees. Tänu heakskiidetud kavale saavad läänlased nüüd just ülalnimetatud ettevõtmisteks mitukümmend miljonit krooni. Tuleb vaid loota, et omapärase rannaküla-elulaadi elustamisega ei ole hiljaks jäädud. |
Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond 
Sisukaart
Prindi
Üles