UUDISED

LÄÄNE ELU: Kalandustoetustest saab sel aastal jagada veel vaid koolitusraha ( Läänemaa Rannakalurite Ühing)

 Läänemaa rannakalanduse selts jagas 21 kalandusprojekti toetuseks üle 480 000 euro, taotlusi oli aga kolmandiku jagu suuremale summale.

Seltsi tegevjuhi Margus Medelli sõnul oleks tänavu võima­lik avada veel üks taotlusvoor koolitusprojektidele, ülejää­nud kolme telje raha sai esime­se taotlusvooruga jagatud.

Kalasadamate ja lossimiskohtade teljes said toetuse Ri­dala ja Hanila vald—vastavalt 123 924 eurot Puise sadama kaitsemuulide rajamiseks ja 123 920 eurot Virtsu kalasada­ma lossimiskai uuendamiseks.

Mõlemad on jätkuprojektid, mida on rannakalanduse selts varemgi eurorahaga toetanud.

Kalandustoodete töötlemise ja otseturustamise teljes rahas­tab selts kolme taotlust 101362 euroga.

Suurima toetuse, 89 186 eurot sai AS Derhamn Dirhami kalatöötluskeskus külmapidava kaubiku ja kalatöötlemis-seadmete soetamiseks. Ka see on jätkuprojekt—Derhamn on varem saanud toetust suitsuahju soetamiseks.

Margus Medell tundis hea­meelt, et on ka uusi taotlejaid. Nõva rannas mitu aastat turis­tidele suitsulesta müünud OÜ Kalasaba tahab nüüd toetuse abil parandada väiketöötlemist ja otseturustamist.

Teine uus taotleja on Paisu­ma OÜ. „Tubli kalur, kes ta­hab soetada jäämasina ja termokaste, et otseturustamisega tegelema hakata," selgitas Medell.

Kolmandas, kalandusega seotud turismi arendamise teljes toetati kaheksat projekti 73 959 euroga.

Suurima toetuse, 31 950 eurot sai Leidrek Nina talu majutusosa väljaarendamiseks.

Ahven OÜ taotles 19 467 eurot Mihkli külalistemaja rekonst­rueerimiseks ja Diby puhkekeskus 10 649 eurot Vormsisse telkimiskohtade rajamiseks ja pesemisruumide renoveerimi­seks.

Omapäraseks pidas Medell Lauri-Antsu talu kava soetada kaks purjepaati kala- ja mereturismiteenuse pakkumiseks. Medelli sõnul oli selles teljes veel paar väiksemat taotlust, mis keskendusid väiksemate suitsuahjude ja paatide soeta­misele.

Tegevuse mitmekesistamise teljes toetati seitset taotlust 59 483 euroga. Margus Medelli sõnul küsivad rannakalurid siit toetust eelkõige metsandusega seotud tegevuseks.

Kui tavapäraselt soovivad kalurid soetada halumasinaid, siis seekord tahtsid kaks ette­võtjat hankida liitraami, millega palgist lauda teha. „Sellist teenust Läänemaal keegi ei paku," selgitas Medell.

Väikseim konkurents oli ta­vapäraselt koolituste teljes. Sinna laekus vaid üks taotlus väikeettevõtjatele turunduskoolituse korraldamiseks. See sai ka heakskiitva otsuse.

Margus Medell selgitas kon­kurentsi puudumist sellega, et toetust saavad küsida ainult kalandusettevõtjad, nemad pole aga suuremat sorti kooli­tuste korraldajad.

Üldkogu otsusega tõsteti sel aastal niigi koolituselt paar tu­hat eurot töötlemise telge, et kõik sinna esitatud projektid toetust saaks. Siiski oleks sel aastal koolitustele välja jaga­da veel 6000-7000 eurot. Läänemaa rannakalanduse selts on 2010. aastast korralda­nud 5 taotlusvooru. Kokku on toetusi määratud 1 937 064 eurot, rannakalanduse aren­guks suunatud investeeringu­te kogumaht ulatub 2 533 746 euroni.