EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

LEADER UUDISED

   

LEADERi liikumise algus Raplamaal (Raplamaa Partnerluskogu)

Allikas: Nädaline, autor Jaak Vitsur
17. aprill 2010. a

1991. aastal Euroopas loodud LEADERi liikumine jõudis Eestisse 2006. a suvel, kui moodustati esimesed kohalikud LEADERi tegevusgrupid, sh ka Raplas 9. mail.

Esimesed aastad kulusid tegevusgruppide organisatsiooni ja võrgustiku kujundamisele, piirkondade sotsiaalse ja ettevõtluse alase ülevaate ja analüüsi koostamisele, arenguvajaduste väljasel­gitamisele ning LEADERi liikumise osa määramisele piirkonna arengus. Edasi kavandati LEADERi liikumise eelistatud tegevus­valdkonnad ja kaardistati va­jalikud LEADERi tegevustoe­tuste ja investeeringutoetuste suunad. Järgnevalt töötati välja võimalikud LEADERi toetuste meetmed ja määrati selle andmise tingimused. Pandi paika LEADERi projektitoetuse taotluste koos­tamise, vastuvõtmise, me­netlemise ja hindamise kord, kriteeriumid, hindepunktide panemise põhimõtted. Kujun­dati nõustajate ja ekspertide võrgustik.

Kogu see tegevus koondati Raplamaa Partnerluskogu te­gevuse põhidokumenti - stra­teegiasse aastateks 2008-2013, mis võeti vastu üldkoosolekul 2008. aasta suvel.

Praeguseks on Raplamaa Partnerluskogu 75 juriidili­sest isikust liikmega orga­nisatsioon, mille tegevus­piirkond on peaaegu terve Rapla maakond. Valdades aitavad tegevust korralda­da LEADERi kohalikud nn sidusrühmad, mille eest­vedajad on enamasti valla­valitsuste arengutöötajad. Parima sidusrühma tiitel kuulub Vigalale koos Riina Redlichiga. Partnerluskogu eesotsas on üheksaliikmeline juhatus, üks esindaja igast vallast. Tegevust aitavad korraldada strateegia elluviimise komis­jon, projektide koostajaid nõustavad nõustajad ja hin­davad hindamiskomisjonid. Projektide elluviimise käiku analüüsib ja aitab kaasa pro­jektide seirekomisjon.

Raplamaa Partnerluskogul on palju n-ö kollektiivliikmeid: Rapla ja Märjamaa ettevõtjate ühendused, Rapla­maa Külade Liit, Märjamaa Külavanemate Ühendus, Raplamaa Talupidajate Liit, Raplamaa Turismiettevõt­jate Ühendus, kelle kaudu LEADERi liikumisega on hõivatud tegelikult mitusada seltsi ja ettevõtjat. Algusest peale on LEADERi liikumist igati toetanud Rap­lamaa Omavalitsuste Liit eesotsas Silvi Ojamuruga, väga hea ja asjalik koostöö on kujunenud Raplamaa Aren­dus- ja Ettevõtluskeskusega, kelle töötajad nõustavad LEA­DERi projekte ja osalevad hindamis- ja seirekomisjonide töös. Uued koostööpart­nerid on Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus (RINK) ja Raplamaa Tervisenõukogu. Esimestest päevadest on LEADERi liikumise vastu suurt huvi üles näidanud Raplamaa maakonnaleht Nädaline. 2009. aasta alguses alustas LEADER ühe peamise tegevusega - projektitoetuste korraldamisega.

LEADERi projektide toetused Raplamaa Partnerluskogus

Raplamaa Partnerluskogu strateegia kohaselt lepiti kokku, et toetusi antakse piirkonna arenguvajaduste analüüsist lähtuvalt viies tegevussuunas, millest kujundati järgmised toetusmeetmed:

  • Asulate füüsilise elukesk­konna parendamiseks
  • Mikroettevõtluse aren­guks
  • Pärimustraditsioonide säi­litamiseks ja arendamiseks
  • Inimressursi ja sotsiaalse kapitali arengu toetamiseks
  • Külade omaalgatuse ja sotsiaalse aktiivsuse eden­damiseks

Ülaltoodust kaks esimest meedet annavad toetusi in­vesteeringuteks - ehitamiseks ja esemete soetamiseks, kolm järgnevat aga tegevuseks.

Praeguseks on Raplamaa Partnerluskogu läbi viinud kolm taotlusvooru esimeses meetmes ja kaks teises, kol­mandas ja neljandas ning ühe viiendas meetmes.

Veidi statistikat

2009. aastal esitati Rapla­maa Partnerluskogule kokku 100 projektitoetuse taotlust, projektide kogumaksumus oli 27 498 167 krooni ja küsitud toetusi 21 110 049 krooni. Partnerluskogu juhatus kiitis heaks 85 projektitaotlust pro­jektide kogumaksumusega 21 874 637 krooni ja otsustas eraldada toetusi 16 501 314 krooni. 2010. aasta 7. aprilli seisuga oli PRIA kinnitanud toetuste määramise 65 pro­jektile toetuse kogusummas 14 880 773 krooni. PRIA lük­kas tagasi 2 projekti ja saatis täiendamiseks 3 projekti. Seega on LEADERi kohalik tegevusrühm saanud Rapla­maal riikliku KOIT-kava järel suuruselt teiseks projektide rahastamise allikaks.

LEADERi programm kultuuriprojektide rahastajana

Vajadus toetada LEADERi projekti kaudu kultuuriüri­tusi oli üks esimesi ettepane­kuid, mida Raplamaa omava­litsused ja seltsid LEADERi strateegia koostamisel tegid.

LEADER kui Euroopa maaelu arenguprogramm toetab eeskätt pärimusliku olemusega traditsioone. Siia kuulub niihästi rahvalaulu, -muusika ja -tantsu toetami­ne, aga samuti rahvusliku käsitöö arendamine, rahva­pärimuste kogumine ja väl­jaandmine, rahvakommete ja tähtpäevade taaselustamine jm. Erilist rõhku pannakse rahvapärimuslike traditsioo­nide viimisele noorteni.

LEADERi pärimustradit­sioonide toetusmeetme kaks vooru osutusid üllatavalt tulemuslikuks, taotlusi lae­kus oodatust enam. Projektid jagunesid kolme rühma: rah­variiete soetamine rahvakul­tuuri viljelejate rühmadele, rahvusliku käsitöö kursused ja õpperingid kõigile huvi­listele ning rahvakultuuri päevade korraldamine. Eriti palju kultuuriprojekte tuli Vigala vallast, kus on tugev folklooriselts Kiitsharakad Janika Liländeri eestvedamisel.

LEADER kui mikroette­võtluse toetaja

Maaettevõtluse toetamine on Euroopa LEADERi po­liitikas juhtival kohal, seda eeskätt Lõuna-Euroopa riiki­des. Põhirõhk on seejuures pandud väikeste, kuni 10 töö­tajaga ettevõtete ehitamiseks ja töövahendite soetamiseks. Raha eraldamisel on kaks eesmärki: suunata rohkem tegelema ettevõtjatena, mitte palgatöötajatena, ning tun­duvalt parandada teenuste ja toodete pakkumist vald­kondades ja kohtades, kuhu suurettevõtted ei tule.

Hiljutine ülemaailmne ma­janduslik segadus ja langus ei jätnud mõjutamata ka väikeettevõtlust. Rahalise kriisi tingimustes väheneb ettevõtjatel julgus äri aren­dada.

Seetõttu tuli 2009. aastal ettevõtlustoetuse meetmesse oodatust vähem perspektiiv­seid projekte ja paljud neist kuulusid majutuse-toitlustuse-turisminduse kergelt haavatavasse valdkonda. Siiski said toetuse ka mitmed huvitavad tootmisalased pro­jektid: rahastati Märjamaa lihatööstust, Pajo saeves­kit, Orgita metallitootmist, ehitusliku vahtpolüstürooli tootmist Kohilas. Toetati ka uudseid teenuseid: kosmee­tika- ja kehahooldusteenuste vahendite soetamist ilu- ja tervisekeskuses Floris ning Ülle Sinivee kosmeetikasalongis. Raikküla jõel parvetamisega tuntuks saanud Alari Tooli firma kavatseb toetusega soetada turistidele vesijalgrattad.

Seevastu 2010. aasta taotlus­vooru laekus oodatust enam toetusi, millest valdav osa oli tootmisvajadusteks, ma­sinate ja seadmete ostmiseks. Partnerluskogu rahastas 23 mikroettevõtlusprojekti. Loe artiklit NÄDALINE paberlehest www.nadaline.ee/


MAAELUVÕRUSTIKU LISAINFO: 13.04.2010 Maaeluvõrgustik, Meeri Klooren: Ettevõtjad on avastanud Raplamaa Partnerluskogu pakutavad võimalused (videod)


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo