UUDISED

HIIU LEHT: Laidud taastavad Puulaidu kõrtsi
Allikas: Hiiu leht, Heleri Haasma
3. september 2013. a

 Juuni algusest käivad Nasva külas ajaloo­lise Puulaidu kõrtsi­hoone taastamistööd - valmima peaks see 2015. aastaks.

Kõrtsihoone ehitati arva­tavasti 18. sajandi keskel. Sadakond aastat tagasi ostis selle koos krundiga Hiiu­maa tuntud naljamees Laidu August ehk August Martin. Praegu kuulub kinnistu Augusti otsestele järeltuli­jatele. Omanikeks on Arvi Pink ja Tarvi Pinkiga seotud äriühing. Koostöö- ja kasu­tamisleping hoone taasta­miseks ja kasutamiseks on sõlmitud FIE Veikko Marti­niga, kes on Arvile ja Tarvile onupoeg.

Omanikud ja kogu Marti­nite suguvõsa on kõrtsi taastamismõtteid juba aastaid mõlgutanud. Mõned aastad tagasi otsustasid Arvi, Tarvi ja Veikko plaani ellu viia. "Ta­hame päästa Hiiumaa jaoks unikaalse säilinud kõrtsihoo­ne," selgitas Veikko.

Kõrtsi taastamistööd on jagatud etappideks. Praegu taastatakse väärikas eas maja vundamenti, seinu ja katust.

Puulaidu kõrtsi külastades oli vanast kõrtsihoonest näha vaid paksud kiviseinad. Silma jäi suur ukseava ja eterniidi alt välja piiluv rookatus. Veik­ko kinnitas, et ka taastatud maja saab rookatuse.

Kõige enam püüdis pilku esmalt tõestatud, seejärel kraanaga ühes tükis maja kõrvale tõstetud tugevate trossidega kinnitatud kors­ten, mis keldri ja korstna vundamendi valmides tõs­tetakse oma algsele kohale tagasi. Veikko selle täpset va­nust pakkuda ei osanud, kuid oletas, et korsten võib olla ligi kakssada aastat vana.

Objektil olid ametis ehi­tusfirma OÜ Haasoja kolm töömeest. Üks neist lisas pa­rajasti segumasinasse segu ja kaks täitsid seguga kõrtsi keldri vundamendi plokke.

Veikko rääkis, et 23m pikk ja 8,5m lai hoone on ilmselt säilinud algsel kujul - sellest annavad märku majapalgid, mis metsast langetatud kir­ve, mitte saega.

Valmib 2015. aastaks

Vundamendi ja palkosa taas­tamiseks sai kõrtsihoone Pria kalanduspiirkondade säästva arengu meetmest toetust 21 700 eurot.

Esialgsete arvestuste järgi peaks kõrts valmima 2015. aastaks. Külalisi oodatakse sinna aastaringselt. Kõrtsi ülakorrusele on plaanis teha ka mõned külalistoad.

Kärdla kohvikutepäeval pidasid Martinid sõpruskon­naga Puulaidu eelkohvikut. "Puulaidu sai valitud imeke­na mereäärse koha pärast. Nii saime tutvustada ka kõrt­si kunagisi, praeguseid ja tulevasi tegemisi," selgitas Veikko Martin.

Kõrts rajati Puulaidu tänu tähtsale kaubaveo sadamale.

Kuni Orjaku sadama rajami­seni 20 saj algul asus Puulai-dus piirkonna suurima täht­susega kaubasadam. Enne esimest maailmasõda sõitsid ka liinilaevad marsruudil Haapsalu-Heltermaa-Puulaidu-Sõru-Leisi-Taaliku ja tagasi.

Kõrtsi taga merekaldal on vanad võrgukuurid, millest osad taastatud ja mis anna­vad aimu seal kunagi toimu­nud vilkast rannaelus.

Kõrtsist vallamajani

Majas on elanud mitmete kõrtsmike perekonnad. 1889. aastal asus seal Vaemla val­lamaja. Samuti on hoones olnud piirivalvekordon.

Sellest, kuidas kõrtsimaja taasasustati, annab aimu seal suvitanud kirjaniku El­mar Õuna raamat "Meri ja maa". Teose prototüüpideks on tollased majaelanikud, kirjaniku äi August Martin ja tema naine Leena.

Puulaidu kõrts olevat ka üks Hiiumaa kummitushoonetest. Kunagi tapetud seal öömajal olnud rikas kaupmees, kelle laip aetud jää alla. Mõrtsukas jäänud leidmata, kuid kaupmehe vaim koputavat mõnel ööl seniajani nii tugevasti vastu seina, et magajad majas üles ehmuvad.
« Tagasi