EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 13/2020 (38)

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik
27. oktoober 2020. a

 

Digitaalne  "Konsulentide infokiri" keskendub nii konsulentidele suunatud teemadele, kui ka maamajanduse valdkonna teadmussiirdele ja innovatsioonile. 


Ultraheli kaitseb metsloomade eest  

Metsloomade arvukus on mitmel pool Euroopas viimasel ajal kasvanud. Itaalia Toskaana piirkonnas elab üle 400 000 metsiku sõralise, peamiselt hirved ja metssead. Nad tekitavad põllu- ja metsakultuuridele tõsiseid kahjustusi, vähendades sellega põllu- ja metsameeste sissetulekuid.

EIP-töörühm ULTRAREP töötab välja uudset ultraheli tehnoloogiat, et kaitsta põllukultuure metsloomade eest. EIP-töörühma juht: „Enne selle EIP-töörühma loomist, katsetasin oma viinamarjaistanduses mitteprofessionaalsete pollaritega, mis kiirgavad ultraheli impulsse. Sõraliste jaoks on see ääretult häiriv ning nad põgenevad. Märkasime, et see töötas ja lõime süsteemi täiustamiseks EIP-töörühma."

Loe artiklit SIIT


Mullaseire

Mulla mineraalsel koostisel on kaugeleulatuvad mõjud, sh inimeste toitumisele ja tervisele. Näiteks raud, tsink ja seleen jõuavad aineringlusesse just mulla kaudu. Kui lapsel on lootelise arengu ajal või esimese paari eluaasta jooksul olnud nende mikroelementide puudus, ei saavuta ta kunagi oma kognitiivset ja füüsilist potentsiaali.

Mulla seisundi hindamiseks Euroopas on rahastatud mitmeid uurimisprojekte. Riiklikud võrgustikud Euroopas pakuvad kahjuks piiratud atribuutide komplekti. Seirega keskendutakse peamiselt keemilistele omadustele, samas nii bioloogilised kui ka füüsikalised omadused on olulised. Riikide mullaproovide võtmise ja analüüsimise meetodite lai valik piirab andmekogumite ühtlustamise võimalusi.

  • Keemiliste analüüside puhul võiks vaadelda järgmist: pH, elektrijuhtivus, lämmastik (N), mulla orgaaniline aine, mulla orgaaniline süsinik, fosfor (P), kaltsium (Ca), naatrium (Na), kaalium (K), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), tsink (Zn) ja ka mõned potentsiaalselt toksilised elemendid (PTE). 
  • Bioloogiline seire piirdub enamasti "musta kasti" mõõtmistega, näiteks mikroobne biomass ja mulla hingamine. Harva vaadeldakse näiteks nematoodide, (mikro) lülijalgsete või mullaelustiku kompleksina. 
  • Sobivateks mulla biokeemilisteks näitajateks on pakutud mullaensüümide aktiivsust, kuna: (1) need on mulla mikroobse aktiivsuse näitajad ja seotud toitainete tsüklite ja muundumistega; (2) nad võivad kiiresti reageerida looduslike ja inimtekkeliste tegurite põhjustatud muutustele mullas; (3) neid on lihtne mõõta.
  • Tuntuim mulla füüsikaline oht on mulla tihendamine. Visuaalse hindamise standardiseerimisega tuleb määratleda proovide võtmise sügavus ja proovide võtmise tulemuste kriitilised piirid. Paljutõotav meetod mulla füüsikaliste omaduste hindamiseks on “Visuaalne mulla struktuuri hindamine” (Visual evaluation of soil structure - VESS), mis aitab tuvastada pinnase majandamisest tulenevaid struktuuri erinevusi pinnase kihtides ja nende vahel. 

Loe artiklit edasi SIIT


Kuidas hinnata teadmussiirde praktilisust?

Kataloonia teadusasutus IRTA rakendab oma tegevuste ja inimeste tegevuse hindamissüsteemi, mis keskendub tegevuse praktilisele väärtusele. Teadusasutuse missioon põhineb kolmel sambal: panus teaduspõhiste teadmiste arendamisse (indeks R); sektori üksikettevõtete konkurentsivõime toetamine (indeks E); tehnoloogilise arengu viimine lõppkasusaajateni (indeks T). 

Vaata veel SIIT


Kuidas saavad teabeplatvormid konsulentidele abiks olla? 

Innovatsioon on põllumajandussektoris konkurentsivõimelise toidutootmise ja elujõuliste maapiirkondade säilitamiseks hädavajalik. Innovatsiooni edendamises on oluline roll  teabeplatvormidel, mis kajastavad teavet nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

Leedu põllumajanduse nõustamisteenistus (LAAS) on loonud teabeplatvormi TITRIS, et koguda kõik Leedu innovatsiooniprojektide tulemused ja muu asjakohane teave ühte kohta kokku. LAASi innovatsiooni tugiteenuste juht Gintare Kucinskiene selgitab: "TITRIS on sisuliselt rakendusuuringute ja nende tulemuste infosüsteem. TITRISe abil saavad nõustajad leida vajalikku teavet, et näidata põllu- ja metsameestele konkreetsete uuenduste võimalikke eeliseid. See aitab tõsta Leedu ja rahvusvaheliste projektide tulemuste läbipaistvust."

Loe artiklit edasi SIIT


NÕUSTAMISSÜSTEEMI UURING

Palun abi Euroopa riikide põllu- ja maamajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemide (AKIS) alase uuringu läbiviimisel.

H2020 projekti i2connect eesmärk on innovatsiooninõustajate potentsiaali suurendamine.  Projekti üks väga konkreetne tulemus on olemasolevate AKISte kirjelduste ajakohastamine ELi liikmesriikide kohta. Nõustamisteenuseid peetakse maaelu arendamise üheks võtmeteguriks. Euroopa Liidu riikide viimane avalik AKIS süsteemide ülevaade koostati aastal 2014, projekti PROAKIS raames.
Uuringu raames tähendab AKIS mitmekesist teabevahetust nii põllumajanduse, metsanduse kui ka kalanduse-vesiviljeluse sektorites. Nõustamine on uuringu raames laiatähenduslik – sh massimeedia, grupiviisilised kohtumised (infopäevad) ja individuaalne nõustamine. Teavet kogutakse nii eranõustajate kui nõustamisega (teabeleviga) seotud organisatsioonide käest.

Küsitlus on Euroopa Komisjoni portaalis SIIN: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/i2connectAKISsurvey 
parool: i2connectAKIS

 Küsitlus on avatud kuni 29. oktoobrini 2020. 
(otsi eestikeelne)


LÜHIDALT:

  21. oktoobril 2020.a toimus infopäev Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme 4.1 “Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” tutvustamiseks. Lektorid on Harry Pässa (MEM) ja Eve Pohlak (PRIA). Ettekanded on avalikud, infopäev on järelvaadatav.

Oktoobris 2020 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja 86. number. Sisu näiteks:

  • mullakast - Saksamaa töörühma projekt „Mullakast” („Bodenbox”) on välja töötanud põllumajandustootjatele tööriista, mis pakub võimalust saada teadmisi arusaadaval ja praktikale olulisel viisil, mulla ja selle keeruliste protsesside kohta;
  • Ideepank - EIP-AGRI teeninduspunkt on koondanud loetelu ideedest, mida on nimetanud EIP-AGRI fookusgrupid. Need fookusgrupi teema ja tootmissektori kaupa sorteeritud ideed võivad olla huvitavad ka nõustajatele, põllumajandustootjatele, metsamajandajatele, teadlastele ja teistele, kes mõtlevad uute töörühmade või muude uuenduslike projektide loomise peale. Sirvige brošüüri SIIN  

  Muld arstimina. Postimees, nr. 253, 17 september 1935.   

Mulla terwendawast mõjust ja loodusrahwaste mullasöömisest on antud edasi referaat wälismaistest uurimustest „Eesti Arstis", kus kirjutatakse järgmist: Mullasöömine on laialt lewinud nii loodus- kui ka kultuurrahwaste hulgas üle kogu maailma. Alati on selleks sawid, s. o. kas alumiinium-, kaltsium-, magneesium- wõi rauohüdrosilikaadid. Magneesium-hüdrosilikaati wõi talki on warematel aegadel tarwitanud Saksas, Skandinaawias ja Soomes leiwa peal kiwivõi nime all. Egiptuses süüakse Nilluse muda, eriti on see kombeks rasedal naistel. Sisaldab palju magneesium-hüdrostlikaati, mis on osutunud tõhusaks wahendiks hypcremesis gravidarum'i wastu. Hiinas tarwitatvad oopiumisuitsetajad söödawat sawi krooniliste köhuhäirete rawimiseks. Sama sawi annab nagu bolus alba häid tagajärgi nii batsillaarse düsenteeria kui ka amööbide düsenteeria ja koolera puhul. Autori kogemuste põhjal on eriti magneesiumhüdrosilikaat oma füüsikaliste omaduste tõttu mao ja soolte haawandiliste protsesside, samuti arterioskleroosi ja hemorroidide puhul.

Sügisene konsulentide koolituspäev toimub 17. novembril Jänedal ja veebis - läheb konsulentidele arvesse kohustuslike koolitustundidena


Kontrolli sündmuste toimumist www.maainfo.ee või pikk.ee kalendrist 

 

Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee 
või märgi VORMIL

--> Tagasi konsulentide pessa (sh varasemad infokirjad)


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo