EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK: Mis on Euroopa Horisont?

Allikas: Eesti Teaduagentuur ja Maaeluvõrgustik, refereeris Karmen Ibus
17. juuni 2021. a

„Euroopa horisont”, Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2021–2027, on järjekorras üheksas omasugune. See koondab hulka erinevaid Euroopa Komisjoni rahastusmeetmeid, mis on kohandatud teaduse ja innovatsiooni kui seesmiselt väga mitmekesise valdkonna vajadustele ning mida rakendatakse peamiselt projektikonkursside – avatud taotlusvoorude – kaudu.

 Programmi teemade kirjeldused avaldati 15. juunil 2021. Loe SIIT.

Eesti Teadusagentuuri (ETAG) ja maaeluvõrgustiku koostöös toimus 8. juunil 2021 veebiseminar "Euroopa Horisondi võimalused põllumajanduse, toidu ja maamajanduse jaoks". Seminar on järelvaadatav.


Slaid 8. juunil toimunud veebiseminarilt, Katrin Saar, ETAG

"Euroopa Horisont" säilitab oma eelkäijast tuttava kolmesambalise mudeli. Põllu- ja maamajanduse valdkonnale huvipakkuv II sammas jaguneb kuute eri klastrisse või teemavaldkonda. Kuuendas teemavaldkonnas (Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus, keskkond) on 7 teemaplokki:

  1. Keskkond
  2. Põllumajandus
  3. Ringmajandus
  4. Saastevaba keskkond
  5. Kliima
  6. Digi
  7. Poliitika

Täiesti uudse kavandamisvahendina on uue raamprogrammi teise sambaga seotud missioonid – mahukad, ambitsioonikad ja inspireerivad, kuid samas konkreetsed ja mõõdetavad sihid, milleni on võimalik jõuda etteantud ajaühiku raames.

Horisont Euroopa taotlust saavad esitada kõik akadeemilised ja teadusasutused, ettevõtted ja klastrid, organisatsioonid ja ühingud, riigi- ja omavalitsusasutused.

Raamprogramm on suunatud just koostööle ning sihiks on võetud edendada teadlaste ja teadusasutuste vahelist koostööd ja toetada võrgustikke, et leevendada teadus- ja innovatsioonivõimekuse ebaühtlast jaotumist Euroopa Liidus.

Tegevusi rahastatakse läbivate teemade integreerimiseks Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitikasse. Toetatavad aspektid puudutavad näiteks avatud teadust, kodanikuteadust, soolist võrdõiguslikkust, eetikat ja rahvusvahelist koostööd. Visioon taaselustatud Euroopa teadus- ja innovatsioonipiirkonnast – Euroopa uuest teadusruumist – läbib kõiki „Euroopa horisondi” meetmeid. Paremate tulemuste saavutamiseks toetatakse ka sünergiate loomist teiste Euroopa Liidu ja riiklike vahenditega.


 ETAGil on valminud kokkuvõte Eesti osalusest eelmises raamprogrammis Horisont 2020. Loe kokkuvõtet SIIT (pdf).

 Kõige kiirem info ETAGilt liigub Facebook grupis "Välisteaduskoostöö"

 Loe lisainfot ETAG veebis SIIN ja Euroopa Komisjoni veebist SIIN 

 


Väljavõtted ETAG kokkuvõttest:

Eesti osales eelmises raamprogrammis H2020s väga hästi nii ülitugevas konkurentsis võidetud eelarve kui ka projektide ja osalejate arvu poolest. Seatud eesmärgid said täidetud või isegi ületatud. Eesti teadlased ja organisatsioonid on olnud H2020s väga edukad: tugevas konkurentsis on tulnud Eestisse rekordsuur summa ehk 241,1 miljonit eurot. Seda on kaks ja pool korda rohkem kui eelmises raamprogrammis.

Eesti oli edukas ka rahvusvahelises võrdluses: Euroopa Liidu toetus Eesti projektidele SKP kohta moodustas 294% ja elaniku kohta 165% Euroopa Liidu keskmisest. Samal ajal oli EL 13 keskmine toetus SKP kohta 68% ning elaniku kohta vaid 28% Euroopa Liidu keskmisest. Toidu, põllumajanduse ja biomajanduse valdkond oli neljandal kohal nii projektide arvu (70 projekti) kui eelarve poolest (19,5 miljonit eurot ehk 8,1% Eestisse tulnud eelarvest).

Analüüs näitab, et just tänu suurematele projektidele ja organisatsioonidele saab meie teadus- ja innovatsioonitegevuse eelarve kõige märkimisväärsema täienduse. Nelja teadusülikooli kaudu saame poole raamprogrammi toetusest. Samas kinnitab analüüs, et ka väikestel projektidel on oluline roll meie lõimumisel Euroopa teadusruumiga. Seega tuleks ühest küljest suurendada projektide arvu ning teisalt püüda kasvatada meie organisatsioonide eelarvete mahtu, julgustades neid võtma vastutusrikkamaid rolle projektide konsortsiumides.

Raamprogrammist võivad rahastust taotleda ka teised sektorid, mitte ainult akadeemilised organisatsioonid. Eriti suur rõhk on ettevõtetes tehtava TAI toetamisel. Lisaks teadustööle on H2020 eesmärk toetada üha enam arengu- ja innovatsioonitegevust ning teadustulemuste levitamist ja kasutuselevõttu ühiskonnas laiemalt. Seetõttu on väga oluline laiendada osalejate ringi ning kaasata peale akadeemilise sektori raamprogrammi projektidesse ka teadustulemuste rakendajad ehk nõudluse poole esindajad (avaliku sektori organisatsioonid, ettevõtted jt).


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo