Peipsi kalurid otsivad lahendusi
Allikas: Vooremaa, Ene Ilves24. märts 2009 2008. a käivitas Peipsi Alam-vesikonna Kalurite Liit projekti "Säästev kalandus Peipsil", mis peaks andma kalurite nägemuse säästvast ja jätkusuutlikust kalapüügist järvel ning kalanduse kui majandusharu võimalikust arengust. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Aasta algul saadeti kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele küsitluslehed.
Tänaseks on küsitluslehed analüüsitud ja toimunud esimene ümarlaud, kus osalesid kalandusettevõtjad, riigiametnikud ning kalandusteadlaste esindaja.
Mitu tundi kestnud arutelul ei jõutud seekord veel lõpplahendusteni, kuid mõnigi probleem sai selgemaks.
Järgnevalt mõned kalurite ettepanekud, mis jõuavad kindlasti lõppdokumenti.
Väljastada kutselise kalapüügi load püügialade kaupa ehk Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele. Praegu väljastatakse püügiload maakonniti. Muudatuste sisseviimiseks tuleb ettevõtjatel, teadlastel ja riigil pidada konstruktiivseid läbirääkimisi püügi-võimaluste ümberjagamiseks.
Pikendada kutselisel kalapüügil nõndanimetatud särje-võrkude püügiaega.
Mõrrapüük kui kõige passiivsem püügivorm võiks olla lubatud aasta ringi. Seda näevad ette ka kalapüügieeskirjad, kuid keskkonnaministri määrustega on viimastel aastatel püügiaega oluliselt piiratud.
Konkretiseerida tuleb kutselise kaluri mõistet. Kalurite organisatsioonid on teinud korduvalt ettepanekuid eristada kutselised kalurid selgepiiriliselt harrastuskalastajatest. Keskkonnaministrile ja põllumajandusministrile tuleb anda võimalus oma käskkirjaga kalapüüki operatiivselt sulgeda või avada. Praegu kulub selleks toiminguks vähemalt kuu aega.
Konkreetsed kala maale toomise kohad tuleb kinnitada ettevõtjate kaupa. Tõhustada tuleb järelvalvet, pöörates enam tähelepanu sellele, et ei püütaks lubatust suurema arvu püügivahenditega ega püütaks keeluajal. Just sellel on kõige suurem mõju kalavarule.
Suuri vaidlusi tekitas praegune olukord, kus harrastuspüügil püütud ahvenat ebaseaduslikult müüakse.
Teine vaidlusi tekitav probleem oli, kui palju püügivahendeid peaks püügiloale kandma, et kalur oleks oma tegevuses jätkusuutlik.
Juba mitmeid aastaid on olnud arutusel üleminek püügivahendite piirarvudelt kalakvootidele. Sellel on pooldajaid ja vastaseid. Järgmisel ümarlaual ongi see põhiteemaks.
Dokument "Säästev kalandus Peipsil" valmib kevadeks ning riik saab juba aastal 2010 kalapüüki reguleerivate õigusaktide koostamisel kalurite seisukohtadega arvestada.
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Ãœles