05.05.2009

Teadlased uurivad Matsalu lahe haugipopulatsiooni

---

Allikas: Lääne Elu, Hille Ring Markus Vetemaa

5. mai 2009

Matsalu lahe haugide uuring peab välja selgitama, kui suurt rolli mängib Matsalu laht kogu Väinamere haugipopulatsiooni taastootmises. Haugi jaoks on Matsalu laht oma vähese soolsusega ja taimestikurikkusega väga sobiv elupaik ning ta on siin üks tüüpilisemaid kalaliike. Nii teadlased kui ka kalurid on üsna kindlad, et kõik Mat­salu lahes elavad haugid ei ole kohalikud.

Vastuseta küsimused

Osa haugidest tuleb Väiname­rest, siirdub Matsalu lahe siseossa ja Kasari jõgikonda kevadel kudema ning lahkub pärast seda Väinamere avaossa. Pole teada, kui suur osa Matsalus sigivatest haugidest on kohalikud ja kui paljud tu­levad Väinamerest.

Pole teada, kui suur osa Väi­namere haugidest sigib just Matsalu-Kasari süsteemis, nagu on teadmata ka see, mil­lal tulevad haugid merest ja kui kauaks nad lahte jäävad.

Mõne kaluri arvates tullakse juba talvel jääkaane all. Osa leiab, et põhimass tuleb siiski vaid natuke enne kudemise algust. Võib-olla polegi see aastati sama, vaid sõltub kliimaoludest. Kõike seda seda ta­haksid kalateadlased uurida ning põhimõtteliselt on selleks tänapäeval olemas ka labora­toorsed metoodid.

Uudne meetod

Kümmekond aastat tagasi tegi Tartu ülikooli Eesti me­reinstituut kalu märgistades haugi kohta sama eesmärgiga uuringut, kuid taaspüükide madal hulk tol ajal ei võimal­danud olulisi järeldusi teha.

Nüüd viivad uuringu läbi Tartu ülikooli Eesti mereins­tituudi ja Tallinna tehnikaüli­kooli geoloogiainstituudi tead­lased üheskoos.

Et kudemisrändeid kindlaks teha, kasutavad teadlased uudset meetodit, mis seisneb haugi otoliitide (kuulmekivide) mikrokeemilises uurin­gus. Otoliidid kasvavad koos kalaga terve elu ning elukesk­konna muutudes ladestub otoliitidesse erinevaid aineid. Kala luustruktuure analüüsides saab seal sisalduvate keemiliste elementide esine­mise järgi määrata, millises soolsuskeskkonnas on kala eri­nevatel eluperioodidel viibi­nud. Soolsus aga erineb näi­teks kudemisalal Matsalu si-selahes ning Väinameres olu­liselt. Võtmeks on kaltsiumi ja strontsiumi suhe-merevees on strontsiumi oluliselt roh­kem kui magevees.

Miks see vajalik on?

Järgmise etapina tuleks kaasata rohkem analüüsitavaid elemente. Iga piirkonna (näi­teks Saunja lahe, Matsalu lahe, Käina lahe jne) veel on oma kindel elementide muster, mis salvestub ka otoliitidesse. Nii oleks võimalik leida vastuseid tänapäevani saladuses olnud küsimustele, kus näiteks on sündinud üks või teine Väi­namere keskel püütud haug. Haugi kudemisrännete täp­sem kaardistamine ning las­tetubade" võrdlev analüüs avaks tee olulisemate kudemisalade väljaselgitamiseks. Sellel on nii teoreetiline kui ka praktiline kalanduslik raken­dus.

Et küsimusi on palju, nad pole lihtsalt vastatavad ning metoodika on uus ja paraku ka üsna kallis, siis pole kõikidele küsimustele võimalik vastu­seid leida vaid üheaastase uuringuga. Tuleb tunnistada, et majanduskriisi tingimustes on raha selleks aastaks olemas vaid lihtsamate probleemide lahendamiseks. Kui paljud kü­simused esimese aasta jooksul vastuse saavad ja kas projekti õnnestub pikendada, pole veel teada.

Praeguse seisuga on esime­sed mereinstituudi ihtüoloo­gide poolt püütud haugid jõudnud Tallinnasse, kus geo­loogiainstituudi teadlased vii­vad läbi otoliitide täppisanalüüse.

Hille Ring, keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare vee-elustiku spetsialist

Markus Vetemaa, mereinstituudi ihtüoloogia ja kalanduse vanemteadur