KKK - lepingutest

RAK meede 3.6. - KKK - lepingutest

Mis nõuded on lepingutele ehk mis peab olema lepingutes fikseeritud?	Lepingute sõlmimisel tuleb juhinduda Võlaõigusseadus ja Eesti Vabariigi töölepingu seadusest . Leping on kahe osapoole omavaheline asi ning peab kaitsma mõlema poole huve, seal peavad olema fikseeritud mõlema poole kohustused ja õigused ning tähtajad. Omandiõigust ja vara kasutamise andmist tõendavad lepingud peavad olema vastavuses määruse nõuetega ehk kehtivusajaga vähemalt 5 aastat järelevalveperioodi algusest. Lepingutes peavad olema kajastatud tähtajad.
	Lepingud peavad olema kirjalikud.
	Lepingud peavad olema nii detailsed, kui osapooled vajalikuks peavad. PRIA ei tee siin ettekirjutusi.
Kui eraisikuga sõlmitakse käsundus- või töövõtuleping ning lepingu maht on suurem kui 10000 krooni, kas tuleb võtta konkureerivad pakkumised?	Sõltub töö iseloomust. Kui sisuliselt on tegemist käsundus- või töölepinguga, siis ei ole vaja pakkumisi, aga näiteks ahju ehitamise puhul (sisuliselt töövõtt), siis oleks küll vaja pakkumised võtta. Seda saab vaadata ka nii - kui tegemist on töö või teenusega, mida võivad pakkuda lisaks eraisikule ka mingid ettevõtted, siis peaks võtma ka pakkumised.
Kas käsundus- või töövõtulepinguga on võimalik kompenseerida töö teostajale transpordikulu võttes arvesse kilomeetri hinda, kui see on sätestatud lepingus (näiteks 2.5 kr/km)? Kui jah, siis kas piisab kulu tõendamisel sõidupäevikust?	JAH, võib, aga see peab olema sätestatud lepingus, sest eeldatakse, et tavaliselt kannab kulud käsundisaaja saadava tasu arvel. Sõidupäevikule lisaks võiks olla ka mingi (näiteks MTÜ tegevjuhi vms) otsus, et hüvitada transpordikulu sellises ulatuses. Vaadake Võlaõigusseadus § 628 lg 2 . Kindlasti tuleks järgida ka Tulumaksuseaduses sätestatut.

Tagasi KKK avalehele