Põllumajandusplasti ringlussevõtust ja CircularFarmPlastic projektist

Põllumajandusplasti ringlussevõtust ja CircularFarmPlastic projektist

Põllumajandusplast on muutunud kaasaegse toidutootmise lahutamatuks osaks. Silokiled, pakendimaterjalid, võrgud ja muud plasttooted aitavad parandada tootmise efektiivsust ning vähendada toidukadu. Samal ajal on üha teravamalt tõstatunud küsimus, kuidas vältida kasutatud plasti sattumist loodusesse ning tagada selle võimalikult tõhus ringlussevõtt. Just sellele teemale keskendus rahvusvahelise Interreg projekti CircularFarmPlastics projektikohtumine Norras. 

Sügiseselt säravas Norras kohtusid veerandsada projekti osapoolt, sh teadlased, põllumajandustootjad, käitlejad ja poliitikakujundajad Norrast, Poolast, Leedust, Soomest ja Eestist. Eestist on projekti põhipartnerid Eesti Maaülikoolist ja Pärnumaa Arenduskeskusest, aga kaasatud olid ka Paikre Prügila, Baltic Agro ja METK maaeluvõrgustiku teenistuse esindajad. 

2-aastase Interreg projekti põhitegevused on partnerriikide vahel jagatud järgnevalt: 

Norra:

• projekti juhtimine;

• tootjatele juhendmaterjalide väljatöötamine;

• põllumajandusplasti kogumismudelite arendamine;

• praktikate tutvustamine teistele partneritele.

Soome:

• pilootkatsetused;

• tootjatelt tagasiside kogumine;

• poliitikasoovituste väljatöötamine. 

Eesti:

• lahenduste testimine;

• teadmiste ülekandmine;

• logistiliste mudelite analüüsimine. 

Poola:

• rahvusvahelise teadmisteplatvormi loomine;

• kommunikatsioonitegevused, sh projekti tulemuste levitamine.

Projekti on kaasatud ka Leedu esindajad. Projekti erinevates tegevustes aktiivselt osaledes panustavad riigid oma konteksti ja teadmistega. Kõnealuse koostööprojekti eesmärk on leida lahendusi elulistele probleemidele. Analüüsitakse erinevate riikide kogemusi, katsetatakse uusi kogumis- ja käitlusmudeleid ning töötatakse välja praktilised juhised põllumajandustootjatele. Lisaks koostatakse poliitikasoovitused põllumajandusplasti käitlemise tõhustamiseks ja keskkonnasäästlikumaks muutmiseks. 

Projekti esimesel õppereisil oli tähelepanu eelkõige Norra süsteemil, sh osapoolte rollil ja väljakutsetel. Põgusalt tutvustasid oma riigi süsteeme ka teised projekti partnerid. Kuigi väljakutsed on Läänemere riikides üsna sarnased, siis erinevad lahendused riigiti märkimisväärselt. 

Norra projektikohtumisel  anti ülevaade sellest, kuidas põllumajandus, keskkonnahoid ja ringmajandus on omavahel tihedalt seotud ning kuidas hästi toimiv süsteem võib samaaegselt vähendada keskkonnakoormust, säästa ressursse ja luua uusi võimalusi nii ettevõtjatele kui ka põllumajandustootjatele.

Kohtumise peamise sõnumina jäi kõlama, et kvaliteetne ringlussevõtt algab juba põllumajandusettevõttes. Selleks, et põllumajandusplast jõuaks edukalt tagasi ringlusse/tootmisse, peavad kogu väärtusahela osapooled tegema koostööd, alates põllumajandusettevõtjatest kuni plasti kogujate, ringlussevõtjate, kohalike omavalitsuste ning riigiametiteni.

Korras nagu Norras?

Norras on üks Euroopa tõhusamaid põllumajandusplasti kogumissüsteeme, mille abil suunatakse ringlusse suurem osa kasutatud materjalist. Selliselt jõuab ringlusse u 85-89% kogutud põllumajandusplastist. See on Euroopa mõistes väga hea tulemus. Siiski seisab ka hästi toimiv süsteem silmitsi mitmete väljakutsetega, alates plasti kvaliteedist ja logistika väljakutsetest kuni mikroplasti võimaliku keskkonnamõjuni. 

Peidus probleem 

Jagati Norra intensiivse põllumajanduspiirkonna omavalitsuse kogemust jõgede ja põllumajandusmaastike plastireostuse likvideerimisel. Vooluveekogu uuringud tõid päevavalgele ulatusliku plastireostuse. Jõe kallastele oli aastate jooksul ladestunud märkimisväärses koguses põllumajandus- ja muud plastijäätmeid, mis üleujutuste ajal laialdaselt keskkonda reostasid. Norra kõige ulatuslikuma plastireostusega veekogu - selline diagnoos pani nii kohalikud elanikud, maaomanikud kui ka kohaliku omavalitsuse aktiivselt tegutsema. Eesmärgiks seati plastireostuse vähendamine ning jõekallaste puhastamine. Tänaseks on umbes 90% eesmärgiks seatud töödest tehtud, sh hõlmasid plaanid peamiselt silmaga nähtavat plasti. Ladestunud maapõue sügavustes on aga probleem endiselt olemas. 

Tõdeti, et vaid seadustele viitamisest ei piisa! Maaomanike ja põllumajandustootjate esimene reaktsioon oli sageli, et reostus pärineb eelmistelt põlvkondadelt või oli tekkinud ajal, mil jäätmekäitluse nõuded olid teistsugused – st tegemist on kellegi teise probleemiga! Lahenduste otsimiseks valiti avatud suhtlus ja koostöö. Korraldati kohtumisi maaomanikega, kaasati omavalitsused, keskkonnaametid, vabatahtlikud, ettevõtted ning kohalikud elanikud. Oluline on minna kohale, rääkida inimestega, koos kohalikega lahendusi otsida. Siiski on poliitikute toetus vältimatu! Keskkonnaprobleemide lahendaminegi konkureerib sageli teiste suurte poliitiliste prioriteetidega (nt haridus, tervishoid jt.). Seetõttu tuleb plastireostuse teema siduda laiemate eesmärkidega, näiteks vee kvaliteedi, toiduohutuse ja kogukonna heaolu ja tervisega. 

Mikroplastik tekitab üha rohkem küsimusi

Korduvalt käsitleti mikroplasti teemat. Oluline on mõista, et mikroplast ei ole vaid füüsiline reostus - see võib sattuda jõgedesse, järvedesse, pinnasesse ja lõpuks ka loomade sööta ning inimtoitu ja -organismi. Teadlased alles uurivad mikroplasti pikaajalist mõju inimese tervisele ja ökosüsteemidele. Täpsemad uuringud viitavad täna juba ka sellele, et väikesed plastitükid võivad kanda baktereid, taimehaiguseid ning siduda erinevaid kemikaale ja taimekaitsevahendite jääke. Seetõttu võib plasti eemaldamine keskkonnast aidata kaasa ka vee kvaliteedi parandamisele ja haiguste leviku vähendamisele. 

Plast tuleb kindlasti kokku koguda

Erinevalt mitmest teisest riigist ei ole Norras plasti üleandmine vabatahtlik, vaid tootjatel on seadusest tulenev kohustus põllumajanduses tekkinud jäätmed nõuetekohaselt käidelda. Käitlejatel on kohustus kokku koguda igasugune põllumajandusplast ja iga põllumajandustootja kohta eraldi arvestust ei peeta. 

Praktikas toimib kogumine mitmel viisil:

• plasti saab viia püsivatesse kogumispunktidesse;

• kasutatakse mobiilseid kogumispunkte;

• osades piirkondades toimub ka tasuta plasti kogumine otse põllumajandusettevõttest.

Kogumissüsteemi rahastatakse suuresti plasti ostmisel makstava tootjavastutustasu kaudu. Kui plast vastab kvaliteedinõuetele ja sobib ringlussevõtuks, saab tootja selle tasuta üle anda. Halvema kvaliteediga plast liigitatakse tavajäätmeks ja selle käitlemine on tasuline.  

Poola süsteemsed probleemid

Eriti suur kontrast tekkis põgusal Poola süsteemi võrdlusel Norraga. Igal aastal kasutatakse Poolas hinnanguliselt umbes 23 000 tonni põllumajandusplasti, samas puudub terviklik ja selge kogumissüsteem ning statistika. Kuna plasti kasutamise üle arve pidamise kohustus lasub vaid väga suurtel ettevõtetel ning samal ajal on enamik Poola põllumajandusettevõtteid väikesed, siis jääbki suur osa kasutatavast plastist ametlikust statistikast välja. 

Poolas peavad tootjad leidma ise plastjäätmete kogumisvõimalused. Paljudel juhtudel tuleb kogumise ja transpordi eest maksta ning plast peab enne üleandmist olema korralikult puhastatud. Kohalikke kogumispunkte on vähe ning logistika kulukas. Puuduliku süsteemi tõttu on tekkinud ka ebaseaduslik jäätmete riikidevaheline liikumine, nt Saksamaalt pärit põllumajandusplast jõuab mitteametlikult Poolasse. Selliselt eksporditakse ühe riigi probleem hoopis naaberriiki.  

Vaatamata puudustele on ka Poolas tekkinud positiivseid kohalikke algatusi. Sellest võib omakorda järeldada, et ka ilma üleriigilise ühtse süsteemita on võimalik lahendusi leida. Mõnes piirkonnas on omavalitsused ja ettevõtted korraldanud ajutisi kogumiskampaaniaid. Selliselt on kogutud märkimisväärseid koguseid põllumajanduskilet ja muud plastijäätmeid. Piirkonna osapooled teevad koostööd ja pakuvad võimalikult lihtsaid ja selgeid lahendusi. Siingi on oluline süsteemselt läheneda – üks teema on plasti kokku kogumine, aga kogutud plasti on vaja ka edasi väärindada. 

Mida varem sekkuda, seda väiksem on kulu

Plastireostusega tuleb tegeleda võimalikult vara. Suurte/tervete kile- või plastitükkide kogumine on suhteliselt lihtne ja odav, kuid kui need lagunevad väiksemateks osadeks või mikroplastiks, muutub nende eemaldamine peaaegu võimatuks. Rõhutati ennetustöö, teadlikkuse tõstmise, toimivate kogumissüsteemide ja poliitikameetmete olulisust. Plasti probleem ei ole kindlasti ainult jäätmekäitluse küsimus. See puudutab vee kvaliteeti, mullakaitset, toiduohutust, mikroplasti levikut ning kogukondade vastutust keskkonna ees. 

Norra kogemus kinnitab: edukas plasti ringlus algab tootjavastutusest ja koostööst

Norra põllumajandusplasti kogumissüsteemi praktilist toimimist ning tootjavastutuse rolli selle rahastamisel käsitleti kohtumisel põhjalikult. Kõrge kogumis- ja ringlussevõtumäär ei sünni juhuslikult vaid eeldab tihedat koostööd plasti tootjate, põllumajandustootjate, kogumisettevõtete ja ringlussevõtjate vahel. 

Põllumajandusplasti kogumine ei põhine otseselt riiklikul/ kohustuslikul tootjavastutussüsteemil vaid sektoris vabatahtlikult loodud lahendusel. Suuremad põllumajandusplasti turule toojad on otsustanud ise võtta vastutuse oma toodete elukaare lõpu eest ning tasuvad kogumise, transpordi ja ringlussevõtu kulud. Kuna süsteem on  ettevõtete endi sõnul hästi toiminud ja plastitootjad täidavad oma kohustusi, ei näe Norra ametiasutused vajadust kehtestada täiendavat riiklikku sundust. 

Norra keeruline geograafia seab aga ka igasugusele jäätmekäitlusele märkimisväärseid väljakutseid. Mägised alad, pikad vahemaad ja hõre asustus muudavad transpordi kulukaks ning logistiliselt keerukaks. Sellest hoolimata on loodud riigis üle 150 põllumajandusplasti vastuvõtupunkti, mis võimaldavad tootjatel plasti suhteliselt mugavalt üle anda. 

Paindlik süsteem ja erinevad kogumismudelid võimaldab arvestada nii suurte kui ka väikeste tootjate vajadustega ning vähendab riski, et plast koguneb taluõuedele või satub loodusesse. 

Suurim väljakutse on plasti kvaliteet

Kuigi kogumismahud on kõrged, on Norraski suurimaks probleemiks kogutud plasti kvaliteet. Kogumispunktidesse jõudev plast sisaldab sageli liialt niiskust, mulda, silojääke, puitu ning muid võõrkehi. See mõjutab kogu ringlussevõtuprotsessi. Näitena koguti ühel aastal ligi 12 000 tonni materjali, kuigi turule oli samal aastal müüdud vaid u 7 100 tonni plasti. Erinevus tulenes peamiselt plasti külge jäänud võõristest ja niiskusest teeb aga käitle – see teeb käitlemise väga kulukas. 

Just eelnevast tulenevalt tehakse hoogsalt teavitustööd, et tootjad:

• eemaldaksid suurema mustuse enne kogumist;

• hoiustaksid plasti kuivades tingimustes;

• sorteeriksid erinevad plastiliigid eraldi;

• vähendaksid võõrkehade sattumist kogutavasse materjali.

Ringlussevõtt muutub üha tõhusamaks

Norras õnnestub ligi 85% kogutud põllumajandusplastist materjalina taaskasutada. Suur osa materjalist töödeldakse ümber graanuliteks, millest valmistatakse uusi plasttooteid, sh ka uut põllumajanduskilet. Kui veel mõni aasta tagasi peeti ringlussevõetud materjali kasutamist uutes toodetes tehniliselt liialt keeruliseks, siis tänaseks on taaskasutatud ressurss juba laiemalt kasutuses. 

Oluline on siiski mõista, et põllumajandustootjal ei ole üldjuhul ei huvi, vajadust ega ka aega süveneda iga innovaatilise ringlussevõtu tehnilisse üksikasja. Tootja peamine soov on saada plastijäätmetest võimalikult lihtsalt ja mugavalt lahti. Seetõttu keskendutakse nüüd eelkõige kogumise lihtsustamisele ning tootja jaoks väga praktiliste lahenduste pakkumisele. Mida lihtsam on plasti üle anda, seda kõrgem on kogumismäär ning seda parem on kogutud materjali kvaliteet. Rõhutati, et tasuta kogumine ei tähenda siiski tasuta teenust. Kogumise, transpordi ja töötlemise kulud sisalduvad plasti ostuhinnas. Selline süsteem tagab püsiva rahastuse ning võimaldab kulud jagada tarneahela eri lülide vahel. 

Põllumajandusettevõtte tasandi lahendused 

Külastati ka üht Norra põllumajandusettevõtet ning vesteldi põllumeeste esindusorganisatsiooniga. Tutvuti põllumeeste ja seadmetootjate koostöölahendustega, mis aitavad põllumajandusplasti paremini koguda, hoiustada ja ringlusse võtta, kogutava plasti kvaliteeti parandada ja ning jäätmekäitluse kulusid vähendada. 

Talukülastusel tõdeti, et suhtumine põllumajandusplasti on viimase 15 aasta jooksul oluliselt muutunud. Kui varem käsitleti kasutatud plasti peamiselt jäätmena, siis täna nähakse seda üha enam uute toodete valmistamiseks väärtusliku toorainena. 

Norra ühe suurima põllumajandusplasti turustaja esindaja märkis, et ettevõte haarab u poole riigi silokile- ja heinavõrgu turust ning tunnetab seetõttu ka vastutust tekkivate jäätmete käitlemise eest. Ettevõtte eesmärk on olnud järk-järgult suurendada ringlussevõetud plasti osakaalu uutes toodetes. Ka siin kinnitatakse, et kui esmalt suhtuti sellesse võimalusse skeptiliselt, siis tänaseks sisaldavad mitmed tooted taaskasutatud materjali väga suures mahus ilma, et see oleks halvendanud lõpptoote kvaliteeti. 

Rõhutati, et ringlussevõtu peamine takistus pole mitte plast ise, vaid selle külge kogunevad võõrised ja muu saaste. Kui kasutatud kile jäetakse hooletult põllu serva või avatud konteinerisse, koguneb sinna vihmavett, mulda, silojääke ja muud orgaanilist materjali. Hooletult ladustatud plasti massist võib kuni pool koosneda võõristest ja niiskusest. Viimane tähendab omakorda kõrgemaid transpordi- ja töötlemiskulusid ning väiksemat ringlussevõtu efektiivsust. Esineja rõhutas, et õigete kogumisvõtete abil on võimalik plastis oleva saaste osakaalu vähendada koguni 50 protsendilt 5 protsendini. 

Plastipressid aitavad vähendada kulusid ja parandada kvaliteeti

Põllumajandusettevõttes kohapeal tutvustati spetsiaalseid põllumajandusplasti presse. Norrakad nimetavad pressimise peamiste eelistena väiksemat plasti hoiuruumi vajadust, lihtsamat transporti ning plasti paremat kvaliteeti ringlussevõtuks. Norra oludes on sellised seadmed eriti kasulikud piirkondades, kus kogumispunktid asuvad kaugel või kus tugevad tuuled võivad plasti keskkonda laiali kanda. Kaugemates hajaasustusega maapiirkondades võib lähima kogumispunktini sõitmiseks kuluda mitu tundi. Plasti tihendamine vähendab kogumiskordade arvu ja transpordikulusid.

Efektiivsele ringlussevõtule pannakse alus just põllumajandusettevõtja juures! Ükski ringlussevõtutehas ei suuda täielikult parandada põllumajandusettevõttes tehtud vigu. Kui plast puhastatakse suuremast mustusest kohe pärast kasutamist, hoitakse kuivas kohas ning pressitakse regulaarselt kokku, paraneb oluliselt kogu süsteemi toimivus. Kui plast on tugevalt määrdunud või segunenud teiste jäätmetega, muutub kvaliteetse toorme saamine keeruliseks ja kalliks. 

Tehnoloogia peab olema lihtne ja töökindel

Norra ettevõtted on seadmete arendamisel keskendunud eelkõige kasutusmugavusele. Pressid vajavad minimaalselt hooldust ning töötavad aastaid ka keerulistes ilmastikuoludes. Näitena kirjeldati seadet, mis oli olnud põllumajandustootja kasutuses ligi kümme aastat ilma suuremate remonttöödeta. Seadmeid on loodud erinevates suurustes. Arendatakse ka lihtsamaid ja odavamaid mudeleid, et muuta tehnoloogia kättesaadavaks nii suurtele kui väikestele põllumajandustootjatele. Meeldiv oli kuulda, et kilepresside valmistamisel tehakse koostööd ka Eesti ettevõttega. 

Plasti uus elu Rootsi ringlustehases 

Kokku kogutud plast ei ole kaugeltki lõpplahenduseks. Osa Norra põllumajandusplastist suunatakse Rootsis tegutsevasse spetsialiseerunud ringlussevõtutehasesse, kus materjal pestakse, purustatakse ning töödeldakse ümber plastgraanuliteks. Graanuleid kasutatakse omakorda uute põllumajanduskilede ja teiste plasttoodete valmistamisel. Veel mõni aasta tagasi peeti põllumajandusplasti ringlussevõttu keeruliseks just kõrgete kvaliteedinõuete tõttu. Tänaseks on tehnoloogia arenenud sedavõrd, et ka ringlussevõetud materjalist on võimalik valmistada kõrgekvaliteedilisi tooteid, mis peavad uuega samaväärselt vastu ka keerulistes tingimustes. 

Tööstuslikud lahendused suurtele plastivoogudele ja „landfill mining“

Norra ettevõte Orkel esindaja tutvustas väga suuri, mobiilseid pressimislahendusi. Kui talu-tasandil kasutatavad plastipressid on mõeldud eelkõige üksikutele põllumajandustootjatele, siis Orkel’i lahendused on mõeldud suuremate materjalivoogude töötlemiseks tööstuslikes tingimustes. Eesmärk on kogutud plast kokku pressida kuni 600-700 kilogrammi kaaluvateks ning kaitsekilesse pakitud pallideks. Selline lähenemine võimaldab materjali ladustada välitingimustes ning vähendab oluliselt transpordikulusid. Suurpallide pressimine muudab ka logistika tõhusamaks - ühele veokile või konteinerisse mahub korraga suur kogus materjali, mis võimaldab transportida jäätmeid töötlemiskohtadesse väiksema arvu vedudega. 

Maailmas koguvad järjest enam tähelepanu aastakümneid tagasi rajatud prügilad. Sageli asuvad need kiiresti arenevate ja laienevate linnade läheduses ning prügilate all oleva maa hind tõuseb. Nn „prügilakaevandamine“ ehk „ ingl. landfill mining“ käigus kaevatakse vanad prügilad taas lahti, sorditakse välja seal leiduvad materjalid ning suunatakse need sel viisil uuesti ringlusse. Plast moodustab sellistes projektides sageli olulise osa ringlusesse minevast materjalist. Orkel tööstusliku suurpaki-tehnoloogiat kasutatakse juba nt Aasia riikide mitmetes taolistes projektides. Vanade prügilate korrastamine ning väärtusliku maa kasutuselevõtmine muutub üha olulisemaks suunaks. 

Plastist tagasi naftaks

Põgusalt tutvustati ka plastijäätmete keemilist väärindamist. Koostöös Norra ettevõtte Inframar kasutatakse süsteemi, kus kasutatud plast puhastatakse, töödeldakse graanuliteks ning suunatakse seejärel pürolüüsiprotsessi. Pürolüüs on tehnoloogia, mis võimaldab lagundada plasti kõrgel temperatuuril hapnikuvaeses keskkonnas ning muuta see uuesti õlilaadseks tooraineks. Umbes 1 tonnist plastist on selliselt võimalik toota koguni kuni 800 kilogrammi õli. Tegemist on kiiresti areneva tehnoloogiaga. Sellist õli saab kasutada uute keemiatoodete või kütuste valmistamisel. Norras töötab juba prototüüpne tehas, mille võimekust plaanitakse lähiaastatel veelgi suurendada. Selline lähenemine võib osutuda eriti väärtuslikuks nende plastiliikide puhul, mida on tavapärasel viisil keeruline või majanduslikult ebaotstarbekas ringlusse võtta.

Inframar seadmeid kasutatakse juba ka mitmes Läänemere riigis, sh Eestis, Soomes ja Poolas. See näitab, et vajalik tehnoloogia on piirkonnas olemas ning tulevikus võib avaneda rohkem võimalusi ka suuremahuliseks plasti väärindamiseks. 

Kodumajapidamise plasti käitlemine kui eeskuju 

Külastati ka Norra üht kaasaegseimat kodumajapidamistes tekkivate plastpakendite sorteerimiskeskust Områ. Områ paikneb u 30 km kaugusel pealinnast Oslost. Kuigi ettevõttes ei tegeleta põllumajandusplasti sorteerimisega, soovisid korraldajad osalejatele näidata just Områ sorteerimiskeskuse näitel, millised nõuded esitatakse kvaliteetsele ringlussevõtule ning kuidas toimib moodne plasti väärtusahel algusest lõpuni. Plastisorteerimiskeskus Områ on üks Euroopa moodsamaid sorteerimiskomplekse, mis:

• maksis ligikaudu 49 miljonit eurot;

• hõlmab umbes 13 000 ruutmeetrit;

• on projekteeritud töötlema kuni 90 000 tonni plasti aastas;

• töötleb praegu ligikaudu 60 000 tonni plastjäätmeid aastas. 

Keskuse eesmärk ei ole plasti ümber töödelda, vaid eraldada/sorteerida see võimalikult puhasteks materjalivoogudeks. Seejärel saadetakse sorteeritud plast edasi ringlussevõtutehastesse, kus materjalist valmistatakse uusi tooteid. 

Toonitati, et kvaliteetne ringlussevõtt algab täpsest sorteerimisest. Segaplast ei ole ringlussevõtutööstusele kuigi väärtuslik materjal. Seepärast kasutatakse sorteerimiskeskuses kõrgtehnoloogilisi seadmeid, mis eraldavad plastid erinevate polümeeride järgi. Süsteemis eristatakse näiteks PE polüetüleenkile; PP-kile ehk tsellofaankile; PET-kile (polüetüleentereftalaatkile ehk polüesterkile); jäiku plastpakendeid ning erinevaid segamaterjale.  

Peale sorteerimist materjalid purustatakse, sorteeritakse veelkord, pestakse, kuivatatakse, sulatatakse, granuleeritakse ning seejärel suunatakse graanulid edasi uute toodete tootmiseks. Mida puhtamalt materjalid liigiti kogutakse, seda kvaliteetsem on lõpptulemuseks saadav ringlustooraine ning seda rohkem saab sellest valmistada uusi, kõrgekvaliteedilisi tooteid. Just pesemis- ja puhastusetapp on üks olulisemaid kogu protsessis. Kui plast sisaldab palju mulda, silo jääke või muud orgaanilist materjali, muutub töötlemine kallimaks ning lõpptoodangu kvaliteet langeb. Sorteerimiskeskuse külastusel tõdeti, et põllumajandusplasti puhul võiksid kehtida samad põhimõtted - süsteemi edukus sõltub kogutud materjali puhtusest. 

Oluline on osapooli informeerida nt:

• milliseid plastiliike saab üldse ringlusse võtta;

• kui puhas peab plast olema;

• kuidas plasti õigesti koguda ja hoiustada;

• milline saaste ja võõrised võivad ringlussevõtu rikkuda. 

CircularFarmPlastics projekti üheks väga oluliseks tulemuseks ongi just väga praktiliste ja lihtsate juhendite välja töötamine. 

Tulevik kuulub ringluseks disainitud toodetele

Tootjavastutusorganisatsiooni esindajad rõhutasid, et järjest olulisemaks muutub toodete disainimine juba ringlussevõttu silmas pidades. Euroopa Liidu uued nõuded liiguvad suunas, kus pakendid ja plasttooted peavad olema paremini ringlussevõetavad ning tootjad peavad suutma tõendada kasutatavate materjalide koostist ja keskkonnamõju. 

See tähendab, et tulevikus muutub üha tähtsamaks:

• kasutada vähem tarbetuid materjalikihte;

• vältida raskesti eraldatavaid plastisegusid;

• suurendada ringlussevõetud materjalide osakaalu;

• märgistada tooted nii, et nende käitlemine oleks kasutajale arusaadav. 

Need põhimõtted puudutavad üha enam ka põllumajanduses kasutatavaid kile- ja pakkematerjale.

Puhas plast - süsteemi edu

Kohtumise edenedes sai järjest selgemaks, et suurim väljakutse ei ole mitte plasti kokku kogumine vaid kogutud materjali kvaliteet. Samas - kuidas ikkagi tagada, et ringlusse jõudev plast oleks võimalikult puhas ning sobiks kõrgekvaliteediliseks ümbertöötlemiseks. Norralaste hinnangul on viimasel kümnendil põllumajandustootjate teadlikkus märgatavalt paranenud. Kui varem sattus kogutud plasti hulka palju võõrkehi, siis nüüd sisaldab enamik kogutud materjalist keskmiselt vaid umbes 2-3% lisandeid, sh muld, liiv, põhk või muud jäägid. Siiski – kuna põllumajandusplast puutub paratamatult oma kasutuse jooksul kokku pinnase, taimemassi, ilmastiku ja niiskusega, siis täiesti puhast plasti polegi võimalik saavutada. Seetõttu ei saa olla eesmärgiks mitte absoluutne puhtus vaid võimalikult väike saastuse tase. Norra ekspertide sõnul on kõige parem juhis farmeritele: „Teha plast nii puhtaks kui võimalik.“ 

Ka niiskus on suur probleem

Norrakad peavad suureks probleemiks ka plasti kihtide vahele kogunenud vett. Isegi kui materjal tundub väliselt kuiv, võib selle sees olla palju niiskust. Just niiskus on üks peamisi põhjuseid, miks ringlussevõtuprotsessis tekib märkimisväärne materjalikadu. Ekspertide sõnul võib osa kogutud massist kaduda juba kuivatamise ja töötlemise käigus, kuna tegelik plastisisaldus on väiksem kui kogutud materjali kaal näitab. See kinnitab varasemat tõdemust, et plasti tuleks puhastada võimalikult kiiresti pärast kasutamist ning hoida kuivades tingimustes. Mida kauem plast seisab vihma, lume või pinnase käes, seda keerulisemaks muutub selle kvaliteetne ringlussevõtt. 

Kaasaegne plast koosneb mitmest kihist

Kohtumisel tutvustati ka uusi arenguid plastitootmises. Selgitati, et tänapäevane põllumajanduskile ei ole enamasti ühekihiline materjal. Kaasaegsed tootmistehnoloogiad võimaldavad valmistada mitmekihilisi kilesid, milles eri kihid täidavad erinevaid ülesandeid, sh:

• välimised kihid pakuvad UV-kaitset;

• keskmised kihid sisaldada suuremas koguses ringlussevõetud plastikut;

• sisemised kihid parandavad mehaanilist vastupidavust või õhukindlust. 

Selline tehnoloogia võimaldab kasutada rohkem taaskasutatud materjali, säilitades samal ajal toote kvaliteedi ja vastupidavuse. Ringlusse suunatud materjali kasutamine uutes toodetes aitab vähendada vajadust uue fossiilse tooraine järele. 

Suurem osa plastist jõuab tagasi uutesse kiletoodetesse

Suur osa Norras kogutud põllumajandusplastist töödeldakse uuesti kiletoodeteks, nt prügi- ja ostukottide, ehitusobjektide kaitsevõrkude ning muude plasttoodete valmistamiseks. Kui materjal on piisavalt kvaliteetne, saab seda kasutada ka kõrgema lisandväärtusega toodetes. Ringmajanduse seisukohalt on selline „kile-kilest“ ehk „ingl. field-to-field“ põhimõte eriti oluline, sest see võimaldab plasti võimalikult kaua samas väärtusahelas ringluses hoida. 

Sorteerimiskeskuste suurim väljakutse on keerulised pakendid

Kodumajapidamise plasti käitlemisel on probleemiks segumaterjalist pakendid (nt toidupakendid), mida on keeruline ringlusse võtta, sest materjale on keeruline või väga kulukas üksteisest eraldada. Eelnevast tulenevalt tuleb juba pakendeid disainides hilisemat ringlussevõttu silmas pidada. Tulevikus muutub üha olulisemaks, et pakendid oleksid lihtsamad, paremini sorteeritavad ja kergemini ümbertöödeldavad. Kõik see kehtib ka põllumajandusplasti kohta.  

Haigused, bakterid ja taimekaitsevahendite jäägid

Kas kasutatud põllumajandusplast võib kanda taimehaiguste tekitajaid, baktereid või taimekaitsevahendite jääke? Teema tekitas osalejates palju huvi, sest mitmes riigis on uurimused näidanud, et plastpindadele võivad kinnituda nii haigustekitajad kui ka kemikaalide jäägid. Siiski - tavapärases ringlussevõtuprotsessis kuumutatakse plasti kõrgel temperatuuridel, mis hävitab bakterid ja enamiku bioloogilistest saasteallikatest. Seetõttu ei peeta bioloogiliste haigustekitajate ülekandumist ringluses plastide kaudu oluliseks riskiks. Samas tunnistati, et teema vajab jätkuvalt teadusuuringuid, ja seda eriti erinevate kemikaalide suhtes. 

Ajaloolised plastihunnikud

Mitmel korral tuli jutuks ka taludesse aastate jooksul kogunenud vana plast. Märkimisväärne osa põllumajandusplastist seisab endiselt vanades ladustamiskohtades: põlluservades või taluhoovides. Aastatega lagunevad sellised kogused järjest väiksemateks osakesteks, sh muutuvad veelgi probleemsemaks mikroplastiks. Eestis on probleemi üks põhjus varasemate aastate piirangud, mille järgi võeti tasuta vastu vaid suhteliselt hiljuti kasutatud plast. Vanemad kogused jäid sageli kokku kogumata. Viimastel aastatel on süsteemid muutunud paindlikumaks, sh aktsepteeritakse ka vanemat plasti. Sarnased probleemid vana plastiga on ka teistes riikides.

Eesti osalejad arutasid Teeme Ära põllumajandusplasti kampaania võimaluste üle, eesmärgiks aja jooksul kogunenud vanade plastijäätmete kokku kogumine. Kindlasti vajaks selline aktsioon piirkondlikku koordineerimist ja finantsilist tuge. Lisaks ei piisa ainult plasti kokku kogumiseks vaid tuleks välja mõelda ka kindel plaan, kuhu see edasiseks käitlemiseks suunata. Selliste kampaaniate eesmärk ei oleks ainult jäätmete eemaldamine vaid ka plastikogustest täpsema ülevaate saamine. 

Biolagunevad multšid ja uued küsimused

Õppereisi käigus külastati ka Aasi Põllumajandusülikooli linnakut. Tutvuti köögivilja- ja marjakasvatajate seas järjest enam huvi pakkuva biolagunevate multškilede kasutamise teadusuuringutega. Biolagunevaid kilesid on peetud võimalikuks alternatiiviks tavapärasele plastmultšile. Siiski näitavad Norra teadusuuringud, et biolaguneva kilemultši kasutamisega põhjamaistes kliimatingimustes kaasneb veel mitmeid vastuseta küsimusi. 

Biolagunevaid multškilesid kasutatakse eelkõige köögiviljade, maasikate ja teiste aianduskultuuride kasvatamisel. Nende peamine eesmärk on vähendada umbrohtumist, hoida niiskust, soojendada mulda ning parandada saagikust. Erinevalt tavapärasest plastmultšist ei peaks neid justkui põllult kokku korjama, mis võimaldaks kokku hoida tööjõukulu ja aega. Siiski rõhutasid teadlased, et mõiste „biolagunev“ ei tähenda siiski, et materjal laguneb kiiresti või täielikult kõikides tingimustes. Lagunemise kiirus sõltub suuresti temperatuurist, niiskusest, mulla omadustest ja mikroorganismide aktiivsusest. Lisaks selgitati, et paljud turul olevad biolagunevad multškiled ei ole valmistatud ainult taastuvatest materjalidest. Sageli sisaldavad need fossiilsel toorainel põhinevaid komponente, mis on küll soodsates tingimustes biolagunevad, kuid ei ole täielikult biopõhised. See tähendab omakorda, et mõisted „biolagunev“, „biopõhine“ ja „keskkonnasõbralik“ ei ole sünonüümid ning nende vahel tuleb teha selget vahet. Seminaril rõhutati, et tootjatel ja tarbijatel peaks olema parem arusaam sellest, mida erinevad märgised tegelikult tähendavad. 

Tutvustati mitmeaastaseid uuringuid, milles jälgiti kõige levinumate biolagunevate multškilede käitumist põllutingimustes. Kuigi materjal hakkab lagunema juba mõne kuuga, toimub protsess põhjamaistes tingimustes eeldatust aeglasemalt. Katsetes täheldati kilede pinnale tekkivaid avasid, pragusid ja väikeseid osakesi juba mõne kuu möödudes. Täielik lagunemine võttis koguni 4-5 aastat, enne kui suurem osa materjalist oli muutunud süsinikdioksiidiks, veeks ja biomassi osaks. Selleks, et vältida rohkete multšijääkide kogunemist mulda, tuleks jälgida multši lagunemist oma põllu tingimustes oluliselt tähelepanelikumalt. Mida soojemad olid tingimused, seda aktiivsemalt töötasid mikroorganismid ning seda kiiremini kile lagunes. Külmemates piirkondades oli lagunemine oluliselt aeglasem. Aruteludes tõdeti, et kõigi Läänemeremaade sama laiuskraadi tingimused võivad olla paljuski sarnased Norra omadega. Kindlasti oleks vaja sellise plasti lagunemise ja mõjude kohta teha veel täiendavaid uuringuid. 

Mõju taimekaitsevahenditele vajab täiendavat uurimist

Norra teadlased avastasid lisaks, et multškile fragmendid võivad mõjutada taimekaitsevahendite käitumist mullas. Kileosakesed võivad siduda pestitsiide ning aeglustada nende lagunemist. Mõnel juhul püsisid taimekaitsevahendite jäägid multši olemasolul mullas märksa kauem kui tavapärastes tingimustes. Teadlaste hinnangul ei tähenda see automaatselt keskkonnariski suurenemist, kuid teema vajab kindlasti täiendavaid uuringuid. Eriti oluline on mõista, kuidas käituvad pikaajaliselt nii pestitsiidid kui ka nende lagunemissaadused olukorras, kus biolagunevaid materjale kasutatakse regulaarselt.

Seminari aruteludes osalenud Eesti, Soome, Poola ja Norra esindajad jõudsid üsna üksmeelsele seisukohale, et tootjate jaoks on kõige olulisem küsimus endiselt majanduslik. Kui biolagunev kile on märkimisväärselt kallim kui tavaplast, siis valivad enamik tootjaid odavama lahenduse, eriti olukorras, kus puudub piisav teadmine pikaajalistest keskkonnamõjudest ja majanduslikust tasuvusest. 

Eesti põllumajandustootjate hulgas on samuti huvi biolagunevate kilede vastu olemas, seda ilmselt eriti mahetootjate ja köögiviljakasvatajate seas. Samas takistavad laiemat kasutuselevõttu teadmatus lagunemiskiiruse, võimalike jääkide ning mõju kohta mulla seisundile. 

Mikroplastist kujunemas uus keskkonnaväljakutse

Teadlased pöörasid veel eraldi tähelepanu mikroplastile põllumuldades. Teadurid tutvustasid ulatuslikke Euroopa teadusprojektide tulemusi, milles uuriti põllumajandusmuldades leiduvate mikroplastiosakeste hulka ja mõju. Mikroplasti leidub juba märkimisväärses osas Euroopa põllumuldades ning teema tähtsus kasvab koos plasti kasutamise tõusuga. 

Teadlaste hinnangul võib põllumajandusmuldadesse sattuda mikroplastikut mitmel viisil:

• lagunevate plastkilede kaudu;

• komposti ja orgaaniliste väetistega;

• reoveesette kasutamisel;

• atmosfäärse sadestumise kaudu;

• valesti käideldud plastijäätmetest. 

Mikroplast ei pruugi olla nähtav, kuid võib sellest hoolimata mõjutada mulla omadusi ja ökosüsteemi toimimist. Teadusuuringud on tuvastanud, et isegi suhteliselt väikesed mikroplasti kogused võivad mõjutada mullas elavate mikroorganismide tegevust. Teadur tõi näiteid muutustest lämmastikuringes, mis on otseselt seotud taimede toitumise ja saagikusega. Lisaks täheldati katsetes, et mikroplasti olemasolu võib mõjutada mulla hingamist, mikroobikooslusi ning mitmeid bioloogilisi

 protsesse, mis on põllumajandusliku tootmise seisukohalt väga olulised. Mõju tugevus sõltus nii plasti tüübist kui ka kohaliku mulla omadustest. 

Uuringud näitasid, et paljudel juhtudel ei pruugi mikroplasti mõju koheselt saagikuse vähenemisena avalduda. Küll aga täheldati muutusi taimede füsioloogias ja koostises. Mõnes katses vähenes taimede suhkrusisaldus või muutusid teised kvaliteedinäitajad. Samas ei olnud siiski taimede kasvu tervikuna häiringut märgata. Teadlased järeldasid, et mikroplasti mõju võib ilmneda järk-järgult ning pikemaajalise mõju hindamiseks on vaja teostada ka pikemaajalisi uuringuid. Need aitaksid hinnata võimalikke mõjusid toidu kvaliteedile ja mullaviljakusele. Erinevalt suurematest plastijäätmetest on mikroplastikut keskkonnast äärmiselt keeruline eemaldada. Kui plast on juba kord peenosakesteks lagunenud, siis muutub selle kokkukogumine praktiliselt võimatuks. Seetõttu peetakse ka ennetust oluliselt tõhusamaks ja odavamaks lahenduseks.

Teadlased hoiatasid, et kui plastmaterjalide kasutus aina kasvab ning mulda jõudvate osakeste hulka ei suudeta piirata, võivad mikroplastiku kogused põllumajandusmuldades lähikümnenditel aina suureneda. See muudab eriti oluliseks nii plasti kasutamise vähendamise kui ka olemasolevate kogumissüsteemide tõhustamise. 

Teaduritega vesteldes tõdeti, et plasti täielik vältimine põllumajanduses ei ole lähitulevikus realistlik. Plast aitab suurendada saagikust, vähendada kadusid ning parandada tootmise efektiivsust. Küll aga tuleb järjest suuremat tähelepanu pöörata sellele, kuidas plasti kasutatakse, milliseid materjale eelistatakse ning kuidas vältida selle jõudmist keskkonda. 

Norra kohtumiste üks peamisi õppetunde oli, et plastireostuse vähendamine algab kogu väärtusahela ühiste otsustega. Mida varem suudetakse vältida plasti sattumist mulda ja loodusesse laiemalt, seda väiksem on mikroplastiku kogunemise oht.

Teadlikkuse olulisus

Norra kogemus näitab, et sorteerimise ja kogumise kvaliteet ei parane üksnes tehnoloogia arenguga. Sama oluline on pidev nõustamine, tagasisidestamine ja vahetu kontakt tootjatega. Kogumispunktid annavad tootjatele regulaarselt tagasisidet, kas üleantud plast vastab nõuetele või vajab paremat puhastamist. Selline otsene suhtlus aitab kujundada häid harjumusi ning parandab kogu süsteemi toimimist. Norralaste hinnangul on aastate jooksul saavutatud edu plasti ringmajandamisel suuresti just järjepideva teavitustöö tulemus. Põllumajandustootjad ei vaja keerulisi tehnilisi juhendeid vaid eelkõige praktilisi näiteid sellest, milline näeb välja hästi käideldud plast ja milline mitte. Võrdluspiltide, näidete ja vahetu nõustamise mõju on sageli suurem kui pikkadel kirjalikel juhenditel. 

Projekti järgmine eesmärk: ühised juhendid ja poliitikasoovitused

Projekti jooksul külastatakse kõiki partnerriike ning toonitati, et eri riikides kogutud teadmised ja kogemused ei jää kindlasti üksnes partnerite kitsasse ringi. Projekti jooksul koostatakse rahvusvahelised juhendmaterjalid ja poliitikasoovitused, mis aitavad parandada põllumajandusplasti kogumist, sorteerimist ja ringlussevõttu kogu Läänemere piirkonnas. Kuigi riikide süsteemid on erinevad, on väljakutsed suuresti samad: plasti kvaliteet, teadlikkus, logistika ning motivatsioon süsteemis osaleda. 

Järgmised sammud ja suurimad väljakutsed

Norra õppevisiidi viimane päev ei keskendunud enam niivõrd tehnilistele lahendustele, vaid pigem sellele, millised järeldused erinevate riikide esindajad kohtumisest kaasa võtavad ning kuidas saadud teadmisi oma koduriikides  rakendada. Eesti süsteem paistis piirkondlikus võrdluses pigem tugev. Siiski on Eestiski ridamisi väljakutseid. Kõik partnerriigid tõdesid, et ka väiksemate tootjateni tuleks aktiivsemalt jõuda ning parandada tuleks ka kohalike omavalitsuste teadlikkust. Korduvalt kerkis küsimus, kuidas muuta põllumajandusplasti kogumine tootjate jaoks odavamaks ja mugavamaks? Eesti osalejate hinnangul ei ole peamiseks takistuseks tingimata soovimatus plasti üle anda, vaid kogumisega seotud kulud ja logistilised raskused. Eraldi rõhutati, et Eestis puudub piisav maht, et oleks ka majanduslikult mõttekas kogu kogutud põllumajandusplast kohapeal ümber töödelda. Seetõttu tuleb materjal sageli transportida välisriikidesse, eeskätt Leetu või Poolasse, mis muudab aga kogu süsteemi liialt kulukaks. 

Võimalike lahendustena pakuti välja:

• ühiste kogumis- ja transpordimudelite arendamine;

• piirkondlike koostöövõrgustike loomine;

• suuremate kogumiskoormate koondamine;

• logistika parem koordineerimine erinevate ettevõtete vahel. 

Just transpordikulu vähendamine võiks olla üks olulisemaid võtmeid kogumismäärade suurendamisel. 

Motivatsioon ja tagasiside võivad toimida paremini kui karistused

Arutleti, kuidas motiveerida tootjaid plasti paremini sorteerima ja puhastama. Tähelepanu köitis nn positiivne motiveerimine, nt:

• tunnustussüsteeme parimatele plasti üleandjatele;

• kvaliteedipõhised soodustused;

• tasuta või soodsamad teenused puhta plasti üleandjatele;

• avalikud tunnustamised ja keskkonnamärgised. 

Norra kogemus näitab, et kui tootja saab selget tagasisidet oma tegevuse tulemustest, kasvab ka valmisolek süsteemis aktiivselt osaleda. 

Kohalike ja riiklike poliitikute kaasamine 

Plastireostuse probleemi ei saa lahendada ainult tootjate või jäätmekäitlejate pingutustega. Vajalik on laiem koostöö, mis hõlmab nii KOV, riigi poliitikakujundajaid, keskkonnaasutusi, põllumajandustootjate esindusorganisatsioone ning tootjavastutusorganisatsioone. Põllumajandusplasti teema ei puuduta ainult jäätmeid, vaid ka mulla kvaliteeti, vee kaitset ja tulevaste põlvkondade ressursikasutust, tervist ja heaolu.

Järgnevad sammud

Norra õppevisiidi käigus kogutud teadmised tuleb edasi viia riiklikesse aruteludesse. Kõik projektipartnerid (sh ka Eesti Maaülikooli eestvedamisel Eesti) korraldavad lähikuude jooksul piirkondlikud sidusrühmade kohtumised, kus tutvustatakse õppevisiidi tulemusi ning kogutakse tagasisidet kohalikelt tootjatelt, ettevõtetelt, omavalitsustelt ja ekspertidelt. 

Muu hulgas ka nende arutelude põhjal hakatakse koostama:

• ühiseid soovitusi projektipartneritele;

• praktilisi juhendmaterjale;

• poliitikasoovitusi;

• ettepanekuid kogumissüsteemide parandamiseks erinevates riikides.

Kokkuvõte

Norra õppevisiidil nähtu ja kuuldu näitasid selgelt, et ringmajandusliku põllumajandusplasti suurimad väljakutsed on innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste kõrval nii toimiv logistika, kvaliteetne statistika, selged motivatsioonimehhanismid, aga ka osapoolte aktiivne koostöö. Kõrgete kogumis- ja ringlussevõtumäärade saavutamine on võimalik, kuid see eeldab pidevat tööd nii põllumajandustootjate, seotud ettevõtete, omavalitsuste kui ka poliitikakujundajatega. Järgmine oluline samm on muuta õppevisiidi käigus kogutud teadmised ka konkreetseteks arenguteks ja tegevusteks, mis aitavad vähendada plastireostust ning suurendada väärtuslike materjalide ringluses hoidmist kogu Läänemere piirkonnas.

Kirjutise autor: K. Petrutis, METK maaeluvõrgustiku teenistus

Lisalugemist:

• Projekti CircularFarmPlastics koduleht ja infomaterjalid
• Felleskjøpet on Norra suurim põllumajandusühistu, mis varustab põllumajandustootjaid tootmissisenditega ning müüb nii põllumajandusmasinaid kui ka kodu-, aia- ja lemmikloomatarbeid
• Områ on Norra esimene riiklik plastpakendite sorteerimiskeskus, mis asub Indre Østfoldi maakonnas. Keskuses sorteeritakse üle kogu riigi kogutud plastpakendeid (välja arvatud põllumajandusplast)
• Norges Bondelag on Norra Põllumajandustootjate Liit, kus on ligi 60 000 liiget ning mis on Norra suurima põllumajandusvaldkonna esindusorganisatsioon
• NORSIRK on Norra suur tootjavastutusorganisatsioon (EPR-skeem), mis haldab Norras laialdaselt kasutatavat vabatahtlikku põllumajandusplasti tagasivõtu- ja ringlussevõtusüsteemi
• ECO-NOR AS on Norra jäätmekäitluslahenduste ettevõte, mis pakub põllumajandustootjatele ja teistele tööstusharudele spetsiaalseid seadmeid põllumajandusplasti (nt silokilede) kohapealseks tihendamiseks ja ümbertöötlemiseks
• Plastretur on Norra plastpakendite kogumist ja ringlussevõttu korraldav organisatsioon 
• Grønt Punkt Norge eesmärk on tagada, et turule lastud pakendid jõuaksid pärast kasutamist ringlusse, edendades ettevõtete keskkonnavastutust, pakendite ringkasutust ja jäätmetekke vähendamist
• PolymerTrade on üks Norra suurimaid plastijäätmete materjaliringluse ettevõtteid
• NIBIO on Norra üks suurimaid teadusuuringute instituute, mille eesmärgiks on toetada toidujulgeolekut, kestlikku loodusvarade majandamist ning innovatsiooni teadusuuringute ja teadmiste loomise kaudu
• Lier kohaliku omavalitsuse jõevee uuring: Plastikutükikesed mikroorganismide kandjad (2023)