Põllumajanduse prognoosimudeli eesmärk on luua süsteem, mis koondaks otsustusprotsessiks vajalikud empiirilised andmed, et võimaldada prognoosida põllumajandusloomade arvu, maa ja väetiste kasutamist arvestades põllumajandus- ja kliimapoliitikat kümneaastases perspektiivis. Projekti tulemusena loodud mudel võtab arvesse Eesti eripära ja annab võimaluse analüüsida erinevaid poliitikastsenaariumeid, süsteem keskendub avatud põllumajandusturule ega hõlma muutuste mõju teistele majandussektoritele. Mudeli tulemit saab kasutada sisendina põllumajandustootjate sissetulekute prognoosimisel vastavalt muutuvatele turu- ja makromajanduslikele tingimustele.
Uuringu käigus kohandati Eesti oludele vastavaks lihaveiste söötmisnormid. Selgitati välja poollooduslike rohumaade karjamaarohu maksimaalne saak, keemiline koostis ja toiteväärtus aastatel 2017–2019.
Uuringu käigus kohandati Eesti oludele vastavaks lihaveiste söötmisnormid. Selgitati välja poollooduslike rohumaade (loopealne karjamaa, puiskarjamaa, suprasaliinse ja saliinse vööndi rannakarjamaa) karjamaarohu maksimaalne saak, keemiline koostis (sh mineraalne) ja toiteväärtus aastatel 2017–2019.
Projekti peamiseks eesmärgiks on välja töötada optimaalse koostisega vasikate startersööt, selgitamaks selle mõju vasikate jõudlusele ja tervisele. Startersööda puhul on oluline, et vasikas hakkaks seda võimalikult varakult sööma ja et see oleks majanduslikult ökonoomne. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks töötati välja kuus erinevat startersööda retsepti, selgitati pilootkatsega kuue erineva startersööda maitsvust ja söömust, korraldati vasikatega kahe eelnevalt parimaks tunnistatud startersöödaga jõudluskatse ning viidi läbi majanduslik analüüs. Jõudluskatses leidsime, et vasikad sõid isukamalt startersööta K-5, võrreldes startersöödaga K-4, ja saavutasid teiseks elukuuks oluliselt suurema kehamassi. Katsegruppide vaheline startersööda söömuse erinevus ilmnes varem, 34ndaks elupäevaks, kehamassi erinevus muutus oluliseks aga seitsme päeva võrra hiljem, 50ndaks elupäevaks. Arvutuslikult jõudis startersööda K-5 söömus 1,5 kg-ni 11 päeva varem kui startersööda K-4 söömus. Majanduslik analüüs näitas, et K-4 katsegrupi söödakulu 90nda elupäevani oli 2,6% suurem kui K-5 katsegrupi söödakulu. Leidsime, et startersööda söömus on vasikate kasvu ja arengu seisukohalt väga oluline. Kuivõrd aga startersööda söömust mõjutavaid tegureid on väga palju, siis tuleb vähemalt farmi söötmis- ja pidamiskorraldusest tulenevad kõikvõimalikud muutused vasikate üleskasvatamise skeemis viia miinimumini, tagamaks ühtlane rutiin ja stabiilsus.
Uurimistöö käigus koguti kliiniliselt tervetelt veistelt 325 roojaproovi 65st farmist. Laiendatud spektriga beetalaktamaase (ESBL/ AmpC) tootvate Escherichia (E.) coli esinemus oli 9,5% (n= 31) ning ESBL tootvaid tüved pärinesid 16 st farmist. Kliiniliselt tervetelt vasikatelt isoleeritud E. coli tüved (n=45) oli uuritud antibiootikumide suhtes oluliselt tundlikumad võrreldes kõhulahtisusega vasikatelt pärinevate E. coli tüvedega (n=191). Kliinilisest materjalist pärinevad E. coli tüvedest olid 29,3% (n=63) fluorokinoloonide suhtes resistentsed ning ESBL tootvaid mikroobitüvesid tuvastati 3,6% juhtudest.
Projekti eesmärk oli anda ülevaade Eesti hobumajanduse hetkeolukorrast. Projekti tulemusena loodi ülevaade hobumajandust iseloomustavatest statistilistest näitajatest: hobuste arv, hobuste hinnanguline paiknemine, hobumajanduse erinevad valdkonnad. Lähemalt uuriti ratsasporti ja hobuste aretust ning kasvatust; teisi hobumajanduse valdkondi vaadeldi ülevaatlikumalt. Uuringus hinnati hobumajanduse valdkondade majanduslikku sisendit läbi kulumeetodi. Seeläbi kirjeldati hobumajanduse olukord ning anti soovitused hobumajanduse olukorra edasiseks monitoorimiseks. Toodi välja võimalikud indikaatorid, kuidas edaspidi hobumajanduse mahtu mõõta. Samuti anti projekti tulemuste põhjal soovitusi hobumajanduse edasiseks arendamiseks.
Projekti eesmärgiks oli kohtvisiitide kaudu hinnata veiste vabapidamisega külmlautades esinevaid heaolualaseid riske. Heaolu hindamine viidi läbi kümnes farmis neljal aastaajal, mille tulemusel täheldati viit olulisemat heaoluga seotud riski vabapidamise veiselautades: toitumus (liialt palju kõhnu lehmi), nahaprobleemide esinemine, lonkamine, ebapiisav jootmisseadmete arv ning asemete ebamugavus (liialt pikk lamama heitmise aeg. Heaoluga seotud riskid ei erinenud suurfarmide ja väiksemate farmide vahel, va loomahoiu aspekt. Üldine hinnang külastatud farmide heaolule oli rahuldav. Soovitav on olemasolevat seadusandlust mõnedes aspektides täiendada või täpsustada.
Peep Piirsalu, Mati Mõtte, David Arney, Irje Nutt, Liia Taaler
Kirjeldus
Uuringuga selgitatakse välja karusloomakasvatuse sektori majanduslik olukord aastatel 2000–2014. Kui palju on Eestis karusloomakasvatusega seotud ettevõtteid, milline on ettevõtete struktuur? Milliseid karusloomi peetakse (rebased, mingid jne)? Milline on töötajate arv ja vanuseline struktuur? Karusloomakasvatusettevõtete investeeringud ja maakasutus aastatel 2000–2014. Karusloomakasvatusettevõtete kasumlikkus (sh mida ja kui palju turustatakse ja millisele turule). Karusloomakasvatuse osatähtsus riigi SKP-s ja ekspordis.
