MEEDE 1.8 – PÕLLU- JA METSAMAJANDUSE INFRASTRUKTUUR (125)
ALAMEEDE 1.8.2 – PÕLLUMAJANDUSMAA LUPJAMINE
eelnõu 05. juuli 2007 Põhjendus
Eesti kuulub klimaatiliselt piirkonda, kus aurumine on aastakeskmisena sademete kogusest ca 250 mm võrra väiksem. Sellest tingituna uhutakse mullast läbinõrguva vee mõjul kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid mulla ülemistest kihtidest välja - toimub karbonaatide leostumine, mille tulemusena muld muutub happeliseks ning mulla kvaliteet halveneb. Eesti muldadele on iseloomulik erimite rohkus ja reaktsiooni suur erinevus, mis on seletatav eeskätt muldade lähtekivimite erinevate omadustega. Geneetiliselt (tekkeliselt) happelised mullad asuvad eelkõige Lõuna-Eestis, kuid samas leidub happelisi muldi ka vabariigi idaosas ja mujal Eestis.
Muldade perioodilise neutraliseerimiseta toimub pidev kaltsiumi väljaleostumine ja mulla happesuse suurenemine, olles kliimast, geoloogilisest aluspõhjast ja inimtegevusest tulenev vältimatu, pidev ja süvenev protsess, mille tulemusena muutub muld väheviljakaks, mulla floora ja fauna kasulike liikide poolest vaesemaks.
Kaltsiumipuudus mullas põhjustab järgmisi negatiivseid protsesse:
- mulla mahukaal suureneb, mis halvendab mulla struktuursust ja õhu- ja veeläbilaskvust, mis on ebasoodne taimedele ning kasulikele mulla mikroorganismidele ning suurendab tootmiskulusid;
- suureneb metallide liikuvus, mis põhjustab taimedes metallidesisalduse (eriti alumiinium ja mangaan) suurenemise ja sellest tuleneva toksilisuse elusorganismidele;
- halvenevad mulla kasulike organismide, nagu õhulämmastiku siduvad bakterid ja vihmaussid, elutingimused;
- väheneb põhitoiteelementide liikuvus ja omastatavus, mistõttu peab väetamist suurendama;
- väheneb orgaanilise aine lagunemise intensiivsus, mistõttu orgaanilisest ainest väheneb taimetoitainete vabanemine;
- põllumajandussaagi kvaliteet halveneb, mis toiduahelate kaudu mõjub negatiivselt inimesele;
- radioaktiivse saastumise korral suureneb märgatavalt strontsiumi kogunemine taimedesse;
- mulla viljelusväärtuse vähenemine ja sellest tingitud põllumajandussaagi vähenemine.
Kaltsiumivaesetel muldadel kasvavate taimede toiteväärtus on madal. Kaltsium ei ole taimedele toitaine, kuid on tähtis taimedele soodsa toitekeskkonna loomisel. Seega ei saa käsitleda lupjamist ainult põllumajandustootja seisukohast vaid oluline on avalikele huvidele suunatud aspekt – põllumaa lupjamise tulemusena on võimalik põllumajandusmaad sihipärases kasutuses hoida ja on tagatud tervislik toit inimestele ja loomadele.
Eesti seadusandluses käsitletakse põllumajandusmaa lupjamist maaparandustööna, mille eesmärk on põllumajandusmaa mullaviljakuse säilitamine. Töödel kasutatavad lubimaterjalid sisaldavad põhiliselt kaltsiumi, mis ei ole taimedele toiteelement, vaid on mullaomaduste parandaja ehk vajalik mulla neutraliseerimiseks. Lupjamistöödel kasutatavad lubimaterjalid on tootmisjäägid, millede kasutuselevõtt põllumajanduses on keskkonna seisukohast positiivne ja vähendab keskkonnakoormust.
Happelisel maal paiknev põllumajandustootja on märgatavalt ebasoodsamas olukorras võrreldes tootjaga, kelle maad asuvad neutraalsetel muldadel, sest ta peab tegema lisakulutusi maa kasutuses hoidmiseks. Keskmiselt ja tugevalt happelistel muldadel on kulutused lupjamisele keskmiselt 2000 krooni hektari kohta aastas.
Käesoleva meede keskendub tugevalt ja keskmiselt happeliste muldade neutraliseerimisele. Konkreetse mulla lubjatarbe määramisel kavatsetakse lisaks happesusele arvestada ka mulla küllastusastet, mis muudab lubjatarbe määramise teaduslikult põhjendatumaks.
Põllumajandusmaa lupjamise meede on mõeldud looduslike tingimuste tõttu ebasoodsamates tingimustes olevate põllumajandustootjate kaitseks ja on üheks regionaalselt tasakaalustatud arengut tagavaks meetmeks. Ilma nimetatud piirkondade muldade neutraliseerimiseta langevad seni kasutatud põllumajandusmaad kasutusest välja, tuues kaasa olulist negatiivset mõju keskkonnale ja piirkonna sotsiaal-majanduslikule olukorrale.
Lupjamisvajadusega muldade kaardistamisega on selgunud, et riigi haritavast maast vajab lupjamist ligi 200 000 ha.
Õiguslik alus
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 30.
Eesmärgid
Üldeesmärk
Põllumajandusmaa lupjamise toetuse eesmärgiks on neutraliseerida happelised mullad taimede kasvuks optimaalsele tasemele, mis enamiku põllumajanduskultuuride jaoks on happesusega pHKCl 6,0–7,0 ja küllastusastmega 80%, vältides seeläbi maa kasutamatajätmist.
Spetsiifilised eesmärgid.
- säilitada ja parandada mulla struktuuri;
- suurendada taimede vastupanuvõimet haigustele ja parandada taimekasvusaaduste kvaliteeti ja saagivõimet;
- suurendada mullas mikroorganismide arvukust ja soodustada vihmausside elutegevust;
- parandada mulla õhu- ja veere?iimi;
- suurendada tootmisjäätmete taaskasutamist ja vähendada koormust keskkonnale;
- säilitada happeliste muldadega maade jätkuv kasutamine.
Sihtrühm
Toetuse saajad
Põllumajandusega tegelevad ettevõtjad.
Miinimumnõuded taotlejale
- kasutab põllumajandusmaad, mille mulla happesus on kuni 5,5 (kaasaarvatud) ja kellele põllu või põllu osa lupjamiseks ei ole eelnenud nelja aasta jooksul põllumajandusmaa lupjamise toetust antud;
- kasutab toetusaluste põldude lupjamiseks järgmisi meliorante: klinkritolm, põlevkivituhk, lubjakivijahu, dolomiidijahu;
- teatab enne lupjamistööde alustamist piirkondlikule maaparandusbüroole laotamistööde tegemise aja ja kasutatava meliorandi nime;
- korraldab laotamistöid lupjamistööde tehnoloogiliste nõuete kohaselt;
- kajastab lupjamistöö põlluraamatus;
- korraldab üks aasta enne toetuste perioodi lõppemist mullaproovi võtmise ja esitab selle piirkondlikule maaparandusbüroole.
Toetatavad tegevused ja nende lühikirjeldus
Mullaviljakuse taastamiseks ning mulla agrokeemiliste omaduste parandamiseks ning mulla happesuse vähendamiseks toetatakse põllumajandusmaade neutraliseerimisel:
- meliorandi laotamise maksumust;
- meliorandi transpordi maksumust.
Meliorandi laotamise maksimaalne kogus viie aastase perioodi jooksul on vastavalt määratud lubjatarbele, kuid mitte üle viie tonni ühel aastal.
Toetus
Maksimaalsed toetuse määrad
Toetust antakse taotlejale kuni 60% I grupis (Harju, Lääne,Rapla Järva, Jõgeva, Lääne-Viru, Ida-Viru maakonnad), kuni 70% II grupis (Pärnu, Viljandi, Tartu, Valga, Põlva, Võru maakonnad) ja kuni 80% III grupis (Hiiu ja Saare maakonnas). Kogu Eesti lupjamist vajavatest pindadest asub I grupis 30%, II grupis 65% ja III grupis 5%. Toetuse maksimaalmäär toetataval perioodil on ühe taotleja kohta 200 000 krooni. Taotletava perioodi pikkus on kuus aastat.
Toetuse sihtala ja rakendamise aeg
Rakendamispiirkond
Meedet rakendatakse kogu Eestis.
Meetme rakendamine
Meedet rakendatakse alates 2007. aastast.
Näitajad ja sihttasemed
Indikaatori tüüp | | Indikaator
| |
Eesmärk 2007–2013
|
Väljundnäitaja | | Toetust saanud projektide arv aastas | |
190 |
Tulemusnäitaja | | Lubjatud happelisi muldi kokku perioodi jooksul (ha) | |
57 000 |
Mõjunäitaja | | Lubjatud alal on põllu keskmine happesuse näitaja neutraalne | |
pHKCL 6,0-7,0 |
| |
| |
|
Taotluste menetlemine
Nõutavad dokumendid:
Makseagentuur ja rakendavad asutused
Taotlus esitatakse PRIAle. Kohapealne kontroll taotleja juures lupjamistööde teostamise ajal delegeeritakse piirkondlikele maaparandusbüroodele ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroole.
Kattuvusi teiste riiklike ja EL fondide vahenditega ei esine.