05.03.2008

Leader-programm Eestis

Juba mõni aasta on teiste toetusskeemide kõrval kasutatud ka sõna LEADER. See EL maaelu arendamise toetusskeem hakkab ka Eestis maaelu mõjutama. Toome siinkohal väikese ülevaate, mis on selles valdkonnas toimunud ja toimumas.

Termin LEADER on tegelikult akronüüm prantsuskeelsest väljendist: Liaison Entre Action de Developpement de VEconomie Rurale, mis tõlkes tähendab: ,,Seosed erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel". LEADER on niivõrd kõnekeelde läinud ja muutunud eraldivõetavaks mõisteks, et alates uuest programmperioodist on üle mindud kirjapildile Leader. Käsitleme seda nii ka käesolevas kirjatükis.

Leader on kasutusel juba 16 aastat

Leaderi idee algatajaks oli Euroopa Komisjon 1991. aja see on komisjoni üks edukamaid algatusi. Leader on läbinud kolm perioodi: Leader I, Leader II ja Leader+. Edu aluseks on olnud see, et lisaks Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide üldistele toetus-skeemidele anti osale piirkondadest võimalus kasutada mingi osa toetuseks määratud vahendeid kohalikke vajadusi arvestades. Anti võimalus toetada justneid projekte, mida konkreetse piirkonna jaoks kohapeal oluliseks peeti. Sellisel põhialustel seisabki Leader-programmi skeem.

• Kohalik partnerlus - partnerluse moodustavad piirkonna omavalitsused, ettevõtjate ja mittetulundusühingute esindajad, omavalitsuste häälte arv peab otsustamisel jääma alati alla poole. Sellistest partnerlustest moodustuvad kohalikud tegevusgrupid (inglise keeles: Local Action Group, lühend IAG).
• Piirkondlik arengustrateegia - arvestatakse kohalike vajadustega ja püütakse toetada võimalikult palju kohaliku ressursi kasutamist. Arengustrateegia koostab kohalik tegevusgrupp ja selle alusel otsustakse toetuste jaotus piirkonnas.
• Innovatsioon ehk uuenduslikud meetodid - ka kõige väiksemates projektides peaks sisalduma mingi uuenduslik aspekt. Kui muidu seostub sõna ,,innovatsioon" eelkõige kõrgtehnoloogiaga, siis Leader soosib uuenduslikkust või ka piirkonna vana traditsiooni elluäratamist igasugustes ettevõtmistes ja projektides - on see siis noorsooprojekt või ettevõtjate ühise kohaliku kvaliteedimärgi loomine.
• Koostöö ja võrgustikud on samuti Leader-programmi võtmesõnadeks, sest maapiirkonda sobilikud väiksemad ettevõtted vajavad paremaks toimimiseks ja turule jõudmiseks koostööd teiste omasugustega.

Neist põhimõtetest lähtuvalt on EL liikmesriikides kolme programmperioodi jooksul Leader-programmide kaudu jaotatud toetusi üle 4,3 mln euro.

Kohalike tegevusgruppide arv on aga Euroopas tõusnud Leader+perioodiks 893-ni. Edukas programm jätkub ka uuel prog-rammperioodil, kuid nüüd juba programmi põhiosana ja kättesaadavana kõikidele liikmesriikidele.

Kohalikud tegevusgrupid Eestis

Leader-programmi positiivsest mõjust said Eesti maaelu edendajad infot peamiselt Soome ja Rootsi sõpradelt. Soome on ka üks edukamaid maid Leader-programmi rakendamisel.

Partnerluse alusel toetuse jagamise teerajajaks Eestis oli Suurbritannia toetusprogramm ,,Kagu-Eesti partnerlusprogramm", mida rakendati aastatel 2000-2003. See oli suunatud sotsiaalsete probleemide ja vaesuse vähendamiseks ning vahendeid jagati kolmes maakonnas erinevatest partneritest koosnevate partnerluskogude kaudu, mille töömeetodid sarnanesid Leader-programmi põhimõtetele.

Aastatel 2003-2004 tegi Leader-programmi populariseerimiseks olulise ja tänuväärse töö ära külaliikumine Kodukant, seda nii põllumajandusministeeriumi koostööpartneriks olles kui ka enda initsiatiivi üles näidates.

2003. a detsembris loodi Eestis esimene kohalik tegevusgrupi põhimõtteid järgiv mittetulundusühing - Pärnu Lahe Partner-luskogu, mille piirkonna ja liikmeskonna moodustavad tänaseks 8 valda ning samades valdades tegutsevad ettevõtjad ja mittetulundusühingud.

Eestis rakendus Leader Riikliku arengukava 2004-2006 meetme 3.6 "Kohaliku initsiatiivi arendamine - Leader-tüüpi meede" kaudu.

Kohalikud tegevusgrupid

Toetuse saamise tingimusteks oli kohaliku tegevusgrupi loomine piirkonnas, mis koosneb vähemalt kahest maapiirkonna omavalitsusüksusest (linnad kuni 4000 elanikku), samas peab piirkonna elanike arv olema vahemikus kümme kuni sada tuhat. Kohalik tegevusgrupp peab olema mittetulundusühing, mille eesmärgiks on maaelu areng. Liikmeteks omavalitsusüksused, ettevõtjad (ka FIE) ja mittetulundusühingud ning sihtasutused. Ükski osapool ei saa liituda tegevusgrupiga ilma, et teised oleks esindatud.

Näiteks ei saa seni veel liitumata Keila valla ettevõtjad ühineda kohaliku tegevusgrupiga enne, kui vallavalitsus ja vähemalt üks samas piirkonnas tegutsev mittetulundusühing ei ole seda teinud.

Võrrelduna EL liikmesriikidega on Eesti maapiirkond üsna edukalt käetud kohalike tegevusgruppidega - üle 94% maapiirkonnast. Ainult mõned vallad on seni liitumata. Harjumaal on õnneks tekkinud idee luua juurde kaks uut kohalikku tegevus-gruppi ja suurim seni liitumata piirkond peaks saama kaetud. On veel mõned üksikud omavalitsused, kes pole liitunud, kuid need peavad liituma juba olemasolevate kohalike tegevusgruppidega, kui nad soovivad, et ka nende piirkonna inimesed saaksid taotleda toetust Leader-programmi kaudu.

Nimekirja kohalikest tegevusgruppidest leiate Maamajanduse Infokeskuse kodulehelt: www.maainfo.ee LEADER alajaotuse juurest. Peaaegu igal kohalikul tegevusgrupil on ka oma kodulehekülg.

Toetus

2006. a augustis-septembris esitasid 24 mittetulundusühingut (kohalikku tegevusgruppi) PRIA-sse RAK meetme 3.6. raames toetustaotlused ning kõik 24 taotlejat said ka toetust.

Leader-tüüpi meetmest sai taotleda toetust kahes tegevusvaldkonnas: oskuste omandamine ja integreeritud maapiirkonna arengustrateegia.

Kuna Leader-i- perioodil said taotleda arengustrateegia elluviimiseks toetust ainult need, kellel olid partnerluse põhimõtete käsutamise kogemused ning juba olemas vastav strateegia, siis said toetust ainult kolm kohalikku tegevusgruppi: Valga, Võru ja Põlva partnerluskogud. Nende eeliseks oli vastav kogemus Kagu-Eesti Partnerlusprogrammi tegevusest.

Ülejäänud 21 tegevusgruppi said toetust ja tegelevad piirkonna strateegia koostamisega, piirkonna informeerimisega ja kohaliku tegevusgrupi ülesehitamisega.

Koolitused

2007. a jooksul on kohalikes tegevusgruppides korraldatud infopäevi, seminare, mees-konnakoolitusi, strateegia ettevalmistavaid ajurünnakuid ja teemarühmade tööd, tellitud uuringuid, korraldatud õppereise nii Eesti sees kui väljaspool. Et Leader soosib koostööprojekte, siis on peaaegu kõik tegevusgrupid käinud ka kuskil õppereisil, et luua alus tulevastele koostööprojektidele. Külastatud on Soomet, Rootsit, Austriat, Saksamaad, Ungarit, Leedut, Lätit, Iirimaad ja Prantsusmaad.

Strateegiad

Kõik kohalikud tegevusgrupid peavad koostatud või uuendatud strateegiad esitama PRIA-sse hiljemalt 30. juunil 2008. Seega on paljudel veel käimas strateegia koostamise protsess, millega saaks veel liituda. Kellel on huvi kaasa lüüa oma piirkonna kohaliku tegevusgrupi arengustrateegia aruteludel ja koostamisel, peaks kontakteeruma tegevusgrupiga ja küsima sealt konkreetset infot. Kohaliku tegevusgrupi tegevus peab olema avalik ja avatud uutele liikmetele.

Leaderi tulevik

Leader-telje kaudu jaotatakse 10% kogu MAK-i eelarvest ehk 1,34 miljardit kr programmperioodil. Kui jagada see summa aastate peale, siis keskmiselt saab Leader-teljest aastas jaotada toetusteks 200 mln krooni.

Kui suure summa saab üks või teine kohalik tegevusgrupp, oleneb kolmest põhikomponendist: piirkonna rahvaarv ja sotsiaalmajanduslikud näitajad, baasrahastus ning piirkonna arengustrateegia hindamise tulemus. Täpsem jaotusskeem on hetkel väljatöötamisel. Siiski on selge, et igasse piirkonda tuleb toetusteks oluline summa.

Leader-telg annab põhimõttelise võimaluse taotleda toetust kõigist kolmest teljest või siis neid kombineerides. Taotleda saavad kõik kohaliku tegevusgrupi piirkonnas tegutsevad ettevõtjad, ühingud ja omavalitsusüksused.

Kõik Leader-telje taotlused hakkavad käima läbi kohaliku tegevusgrupi, kus otsustatakse, kas vastav taotlus vastab piirkonna strateegia prioriteetidele ja kas seda rahastatakse. Kui kohaliku tegevusgrupi otsus on positiivne, siis edastatakse projektitaotlus PRIA-le, kus toimub projekti kulude abikõlblikkuse kontroll. Projekti sisulised valikud on kohaliku tegevusgrupi pädevuses.

Milliseid toetusi saab taotleda konkreetse tegevusgrupi kaudu, oleneb sellest, millised tegevussuunad otsustatakse panna selle piirkonna arengustrateegiasse.

Mis oleks põllumeeste kasu?

Mõnigi kord on just ettevõtjate ja põllumeeste leerist küsitud, mida kasulikku toob see programm neile. Summad, mida vajatakse uue tehnika investeeringuteks, on suured ja neid on õigem taotleda otseMAKi põhimeetmete kaudu.

Ühelt poolt saavad muidugi ettevõtlikud inimesed oma nõuannetega abistada kohalike tegevusgruppide planeerimisel ja tegevussuundade otsustamisel. Kohaliku elu elavdamine koostöö ja ühiste arutelude kaudu on ju iga piirkonna elaniku ja ettevõtja huvi. Kohalikud tegevusgrupid on muutunud ja muutuvad veelgi enam piirkondlikeks arengu- ja mõttekodadeks, mille tegevusest osavõtt muutub omaette väärtuseks.

Teisalt on Euroopa Leader-programmi edulugude hulgas palju huvitavaid ja edukaid projekte, kus Leader-programmi kaudu on alus pandud piirkonna ettevõtjate võrgustikele, tootebrändidele ja kvaliteedi tõstmisele suunatud tegevustele.

Leader-toetusega on ühiselt ettevalmistatud ja külastatud messe, pandud alus välispartnerlustele, taastatud piirkonna traditsioone villa- ja kivitööstuses, võetus piirkonna toidukohtades taas menüüsse vanade retseptide alusel valmistatud toidud.

Piirkonna toodetele on välja töötatud kvaliteedimärke ja sellega märgistatud kaupu müüakse enda loodud turustusvõrgustikes. See on abiks just väiksemate tootjatele, näiteks ka suveniiritööstuses.

On korraldatud koolitusi ja ideekonkursse, et tõsta toodete ja teenuste kvaliteeti. Kui piirkonnal on üldine hea maine, on see kasuks igale ettevõtjale. Leaderi toetuste abil on korraldatud palju huvitavat ka kohalikele noortele.

Häid näiteid ja mõtteid, mis võiksid ergutada nutikate ideede tekkimist ka Eestis, on võimalik leida Leader+ Contact Pointi kodulehelt: http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/gpdb_en.htm. Osa edulugudest on koondatud põllumajandusministeeriumi välja antud eestikeelsesse kogumikku: ,,Leaderi edulood Euroopa Liidus", mille veebiväljaanne on kättesaadav aadressilt http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TR%C3%9CKISED/20808_leader.pdf .

Häid ideid ja nutikaid projekte saab kindlasti olema palju. Soovime ju kõik veelgi mitmekesisemat ja paremat elu maapiirkonnas. Head aktiivset Leader-aasta!