Käärikul räägiti Eesti külaelu hetkeseisust
Allikas: ETV "Terevisioon"
Link originaalloole: http://etv.ee/arhiiv.php?id=77492
27. märts 2008 27. - 28- märtsil 2008 korraldasid Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa Partnerluskogud Käärikul konverentsi "Külaelu arengu mudelid". Neljapäeva hommikul andis Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Viitkin intervjuu ETV hommikusaates "Terevisioon".
Kas Käärikul lüüakse hädakella? Praegu on kuulda olnud halbu uudiseid külaelust: RMK otsus sulgeda metskondi, Eesti Posti otsus kinni panna postkontoreid. Kas on põhjust lüüa hädakella?
Kahtlemata, konverentsi üks eesmärk on tähelepanu äratada, et on inimesi, kes veel elavad maal ja arutada erinevad mudeleid. Kuidas täna need inimesed, kes on küladesse jäänud, püüavad külaelu elus hoida. Küsimus ongi selles: kas see on ainult ikka nende inimeste probleem, kes sinna külla on jäänud või peaks olema riiklikul tasandil regionaalne poliitika, mis hoiab neid inimesi seal maal? Kas me tahame, et Eestimaa oleks igas paigas või on ta ainult külades? Peremehed oleks igal pool just eestlased, et ei oleks tühjasid talusid, metsanurkasid. Täna me näeme kuidas prügimäed on tekkinud linnast välja metsadesse, sest inimesed on kadunud, ei ole seda, kes valvaks, kes tunneks, et see on minu oma.
Samas mul ka endal oma tutvusringkonnas on paar noorperet, kes on võtnud kätte ja ostnud vana talu ja ülesehitanud selle ja kolinud maale. Nii, et päris lootusetu see pole?
Lootusetu mitte, aga see nõuab väga palju just nende inimeste enda entusiasmi ja tahtmist. Täna maainimene tahab täpselt samasuguseid teenuseid saada ja täpselt samasuguseid mugavusi nagu linnainimene ja see arvamine, et maal peabki olema must ja pesemata või, et transporditeenus ei pea olema ukse ees, täna see enam ei kehti. Ja need inimesed, kes on valinud selle, et nad tahavad maal elada, oma laste, oma tervise, mille iganes põhjuse pärast, siis peavad nad täna mõtlema ise, kuidas need probleemid lahendada. Täna hommikul kuulsime ajalehtede tutvustuses, kuidas Lõuna-Eesti inimesed on täna veel lumevangis ja pole kodust välja saanud. Need on teenused, mida peaks tagama igaühele, olemata sellest, kas ta on maal või linnas.
Samas teatud erinevused ju siiski säilivad ja mingite asjadega peab arvestama?
Säilivad ja peab arvestama. Aga me peame arvestama seda, et Eestimaa peab jääma igasse paika Eestimaaks.
Kui me võtame nüüd kolm maakonda, siis kas võib rääkida, et need probleemid on ühesugused üle terve Eesti? Või Võrumaa erineb näiteks Järvamaast mingit pidi või on väga spetsiifilised probleemid ainult Lõuna-Eesti külades.?
Kindlasti on erinevuseks näiteks kaugus keskusest. Kuigi tegelikult tallinlasele tundub, et Lõuna-Eesti on kaugemal kui lõunast Tallinnasse tulla, siis tegelikult on ju vahemaa üks ja sama. Ja midagi pole parata, et väga paljud teenused ongi sellepärast kallimad. Me peame ikka leidma võimaluse, et need jääksid võimalikult kohapeale. Kas või kõige lihtsam näide - koolid, millega omavalitsused on kimpus, just väiksed omavalitsused kus on vähe lapsi. Kui teenus läheb kaugemale, siis selle inimese jaoks muutub see teenus kallimaks, kuid võib-olla kohaliku omavalitsuse jaoks või riigi jaoks selle pakkumine muutub odavamaks kuskil keskuses. Aga selle teenuse tarbijate jaoks muutub see omakorda kallimaks. Kõik need on probleemid. Kolme maakonna inimesed saavad kokku, arutame neid ja püüame siis avalikkusele need tulemused edastada.
Kas ei või olla asi selles või seda muret, et võib-olla te ise keskendute liiga palju pealinna poole? Probleemi ei lahendata ainult siin Tallinnas, vaid see on ikkagi maakonna keskuste ülesanne ehk siis läbi filtreeritud või teatejooksu moodi peaks see asi välja nägema.
Siin ongi küsimus, et mis on pikem soov. Kas soov on see, et kõik on linnas, et siis on mure murtud? Või on ikkagi see meie kõigi mure, ka linnainimeste mure, et maal peab elu säilima? Sest me tahame minna maale puhkama, me tahame, et meil oleks talu kuhu minna, kus oleks kodune moos ja suitsusaunas tehtud suitsuliha, aga et see säiliks ja et see oleks iga päev seal olemas, selleks peavad inimesed seal elama. See ei saa olla ainult maainimese mure, kuidas seda säilitada, see peab olema täpselt samamoodi linnainimese mõtlemises olemas.
On räägitud nii, et kui me taasiseseisvusime, siis tehti juttu talude taastamisest, maaelu taassünnist, siis vahepeal räägiti maaelu surmast, läbi tormiliste reformide, mis Eestis läbi viidi ja täna on olnud suhteline vaikus. Kuni sinnamaani, kui olid kaks uudist viimaste sündmuste kohta - RMK ja Eesti Post. Mis seisus on Eesti maaelu? On põhjust karta halvimat või Eesti elu edenedes, me oleme ju stabiilselt arenenud teel viie Euroopa rikkama riigi sekka. Järsku on positiivsust rohkem?
Eks see maaelu peab ise ka leidma endale uusi väljundeid ja selleks ongi ju praegu Maaelu arengukava ja kehtib arengukavas üks eraldi telg, see on Leader telg. Ja need Leader meetme rahad, mida ka Võrumaa ja Valgamaa, Põlvamaa Partnerluskogud jagavad, ongi mõeldud just kohalikul tasandil otsustades ja maapiirkonnale ning põhiidee ongi, et toetada uuenduslikke ja jätkusuutlikke ideid, mis annaksid maaelule uued võimalused ja väljundid.
Kajastas Meeri Klooren,maaeluvõrgustik
VAATA! Pilte konverentsilt "Külaelu arengu mudelid", Käärikul
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
