22.04.2008

Maamajanduse infokeskus aitab elu maal paremaks muuta

---

Allikas: Virumaa Süda, Gerli Romanovitš
Link originaalloole: http://www.viko.ee/....
22. aprill 2008

Eelmise aasta alguses tegutsemist alustanud maamajanduse infokeskuse Maaeluvõrgustiku osakond ulatab maaelu arendajatele käe ekspertide ja rahvusvaheliste kontakti leidmisel ning uuringute läbiviimisel. Nende ülesanne on kokku korjata ka Eesti edulood ning tõestada, et maal on hea elada.

Eelmise aasta mai keskpaigas saatis aasta alguses loodud maamajanduse infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakond laiali kirja: "Tere! Siin me oleme. Tahame teid aidata."

Eelkõige LEADER-programmi kohalikke tegevusgruppe abistama seatud maaeluvõrgustik aitab leida eksperte ning rahvusvahelisi kontakte, teeb vajaduse korral uuringuid ning aitab kaasa seminaride korraldamisel. Korjab kokku informatsiooni sellest, mis on Eestis tehtud ning mis on hästi välja kukkunud.

"Juba esimese nädala jooksul tulid esimesed reageeringud," tunneb maamajanduse infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja Krista Kõiv head meelt.

Nüüd on saavutatud see, et kohalike tegevusgruppidega käib regulaarne infovahetus. Maaeluvõrgustiku tegevusplaanis on hulk seminare, kuid nende sisu ja pealkirjad ütlevad tegevusgrupid, kelle vajaduste ja nõudmistega arvestatakse.

Krista Kõiv töötas enne Jänedale maaeluvõrgustikku juhtima tulemist põllumajandusministeeriumis maaelu arengu osakonna juhatajana; varem oli tema ülesandeks olnud põllumajandusraamatupidamise andmebaasi loomine. Täpselt aasta tagasi aprillikuus tuli osakonda tööle LEADER-programmi ja väliskoostöö juhtivspetsialist Ave Bremse, kes enne töötas samuti põllumajandusministeeriumis. Kokku tegeleb maaeluvõrgustikuga neli inimest. Lisaks Krista Kõivile ja Ave Bremsele on ametis veel võrgustiku hangete ja ürituste korraldamise spetsialist Ester Valdvee ning teabe juhtivspetsialist Meeri Klooren, kelle ülesandeks on hallata kodulehekülge www.maainfo.ee , mille kaudu antakse edasi lõviosa informatsioonist.

Infokeskused olemas kõikides liikmesriikides

Riiklik maaeluvõrgustik on uus Euroopa Liidu algatus pika taustaga, tunnistab Krista Kõiv. LEADER-programm sai Euroopa Liidus alguse juba 1991. aastal. Toonasele pilootprojektile järgnes teine projekt, mille käigus tekkis vajadus tugistruktuuri järele, kuna LEADERi toetussüsteem on eriline: kohalikud tegevusgrupid peavad kohapeal otsustama, kellele toetust anda. Kuna otsused peavad vastama Euroopa Liidu nõuetele, siis hakkasid liikmesriigid looma infokeskusi, kes aitaksid seda õigesti teha.

Eelmisel aastal alanud uue 7aastase rahastamisperioodi alguses leidis Euroopa Komisjon, et infokeskused võiksid olla kõikides liikmesriikides, kes maaelu arenguks toetusi saavad.

Kõige tihedamat koostööd teeb Eesti maaeluvõrgustik soomlastega, kes startisid eestlastest natukene varem ning kellel on tööl seitse inimest."Nemad haaravad meid oma tegevustesse ja meie kaasame neid oma üritustesse," kiidab Kõiv, kelle sõnul aitavad nad kokku panna ka teiste riikide maaeluvõrgustike õppereise Eestisse.

Mitte ainult LEADERi tegevusgruppide päralt

Maaeluvõrgustiku ülesandeks ei ole aidata ainult LEADER-programmiga seotud tegevusi, vaid ulatada abikäsi kõigile maaelu arendamisega seotud sihtgruppidele. "Põhiline märksõna kogu meie tegevuses on koostöö," selgitab Kõiv, kelle sõnul viivad nemad kokku inimesi, kes varem pole kokku puutunud, lootuses, et sellest tekib maapiirkondasid edendav koostöö.

"Kui viia kokku näiteks põllumajandustootjad, põllumajandusega seotud alaliitude esindajad ning kohalikud tegevusgrupid, siis võib tekkida mitmeid koostööpunkte, mis toovad piirkonnale kasu."

Maaeluvõrgustik on valmis maaeluarendajatele looma infokanaleid põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametiga (PRIA) ning põllumajandusministeeriumiga. "Kindlasti ei korda me seda, mida teevad teised institutsioonid. Näiteks ei hakka me korraldama seminare uue taotlusvooru avanemisel, sest seda teevad teised. Pigem on meie roll luua võimalused koostööks nii Eesti-siseselt kui ka väljaspool riiki," räägib Kõiv. Kui LEADERi tegevusgrupid teevad omavahel koostööd, siis samasugust kogemust saab rakendada ka näiteks põllumajandustootjate, naisorganisatsioonide ning maaturismiettevõtete puhul.

Aitavad näha, mida mujal tehakse

Bremse hinnangul on väga oluline teada ja näha ka seda, mis teised teevad. "Kui Lätis ei ole näiteks õppereisid välismaale abikõlblikud, siis Eestis peetakse õppereisidel käimist õigeks asjaks. See on võimalus teiste tegevusest midagi õppida. Plussiks on ka see, et reisi ajal on meeskond koos, nad mõtlevad koos ja näevad asju läbi uue prisma," kiidab ta.

Maaeluvõrgustik lööb hea meelega kaasa tegevusgruppide seminaride korraldamisel. "See on Euroopa tava, et seminari korraldamise algatus tuleb tegevusgruppidelt ning sinna juurde kaasatakse maaeluvõrgustik oma spetsialistide ja kontaktidega," lausus Kõiv, kelle sõnul loovad nemad vajaduse korral kontakti kõikide asjasse puutuvate osapooltega. "Näiteks viimasel seminaril oli meil kohal neli poolt: PRIA, kes on taotluste vastuvõtja, põllumajandusministeerium, kes on õigusaktide looja, kohalikud tegevusgrupid, kes on asja elluviijad, ning maaeluvõrgustik, kes informatsiooni haldab.

Kõiv ennustab, et sel aastal tuleb seminare oluliselt rohkem kui mullu, sest tegevusgrupid on muutunud aktiivsemaks ning korraldavad usinalt ka rahvusvahelisi seminare.

Eesti edulugudest saab telesaade

Maaeluvõrgustiku ülesandeks on kokku koguda ka Eesti edulood. Bremse sõnul on selliseid lugusid juba palju, kuna suurem osa tegevusgruppidest on praegu strateegia koostamise juures, mis eeldab töörühmades töötamist, seminare ja mõttekodasid. "Näiteks peeti Hiiumaal seminar teemal, kuidas noori maale tagasi tuua, ning sinna olid kaasatud kõrvalvallad.

Meeskonnatöö käigus hakatakse ajama ühte asja ning see tekitab energia, millele LEADER-programm lisab toetusega ainult jõu," rääkis Bremse.

Üks maaeluvõrgustiku ülesanne on propageerida maaelu ja näidata maaelu positiivsemat poolt. Selleks tahetakse käima lükata telesaade, kuhu oleksid kaasatud tegevusrühmad, kellele antakse võimalus oma piirkonda tutvustada. "Sellest peaks tulema pikem maaelusari, kus näidatakse, et maaelu pole ainult see, mis poe nurga taga toimub," selgitas Kõiv. Kui telesaade ei saa teoks sellel sügisel, siis lükatakse see käima järgmisel aastal. Lisaks hakatakse maaelu võlusid senisest rohkem tutvustama ajakirjanduses ning messidel.