Ah et igav? Roni siis mööda seina!
Allikas: Postimees (erileht), toimetaja Sulev Oll
28. mai 2008 LEADER võib olla vahend nii noorte köitmiseks kui kaevu ehitamiseks.
Vaatepilt, kus noored kogunesid õhtuti ümber bussiootepaviljoni oli kujunenud juba täiesti harjumuspäraseks, tõdeb Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.
Kas noored ootavad bussi? Kuhu nad soovivad sõita? Ei, ei oota bussi ja kuhu neil ikka minna! Noored on lorud ja istuvad õhtust õhtusse niisama ja vanemad inimesed käivad kaarega mööda, sest ei tea mis halvad mõtted neil noortel peas võivad tiirelda - niisugune oli vanemate inimeste klassikaline hinnang.
Õnneks läks Põlvamaal Veriora vallas teisiti, nendib Rüütle. Leevi külas mõlgutasid pereemad-isad mõtteid ja pidasid aru, kuidas teha nii, et noored tunneksid ennast vajaliku osana kogukonnast. See, et teha nende jaoks kõik valmis ja öelda, et tulge nüüd, on ajutine lahendus. Homme istuks noored jälle nukralt bussiootepaviljonis.
Poodi köit ostma
Tiiu Rüütle jutustab Põlvamaa edulugu väga värvikalt: «Aga mis oleks, kui teha midagi noorte heaks nii, et nad ise ka rõõmsalt kaasa löövad?
Tehtigi! Isad läksid poodi. Mida nad ostsid? Suure köie! Mida veel? Prusse, polte, naelu, kruvisid. Ja tulidki noored, tulid emad, tulid isad, tulid kõik, kes soovisid kaasa lüüa.
Maasse kaevati auke, saeti, puuriti, toksiti haamriga ja tahuti kirvega. Vaid mõni päev ja oligi valmis. Keset külaplatsi seisis uhkelt suur köiest tehtud ronimissein ja nagu muuseas valmis ka klassikaline külakiik.» Emad küpsetasid kooke ja pirukaid, isad andsid haljastusele viimast lihvi ja avamispidu võis alata. Kolm noorimat ehitajat Jasper (7), Kasper (6) ja Pert Martin (4) võtsid appi käärid ning juba lendleski õhus mitu heeliumiga täidetud õhupalli. Need polnud tavalised õhupallid. Nende peale olid kirjutatud kõikide kaasalööjate nimed ja ka telefoninumber palvega, et leidja «meistritega» ühendust võtaks. Pallid hõljuvad vist senini atmosfääris, sest keegi pole helistanud.
Paar päeva tagasi sõitis Tiiu Rüütle Leevi külast mööda ja põikas korraks sisse, et näha, kas noored on ronimas ja kukkumas. Ei olnud! Külm judin käis üle selja. Kas ta leiab nad taas bussiootepaviljonist? Aga ka seal polnud kedagi. Ja siis meenus!
«Nii nagu me toetasime Partnerluskogu noorteaktiivi programmi abil roniseina ja kiige ehitamist, toetasime tegevuskeskuste programmi raames noortetoa sisustamist. Toetuse abil ehitati uus ahi ja osteti muusikaseadmeid. Sealt ma nad leidsingi!» rõõmustas Rüütle. «Vihma ju sadas. Noored istusid ja pidasid uusi plaane. Suvi on ju tulemas! Ja ka ronimissein on terve! Miks nad seda küll ära pole lõhkunud?»
Kuidas Puuri küla endale kaevu sai
Tiiu Rüütlel on varuks veel teinegi lugu, seekord pudeliveest ja kaevudest. Pudelivee nomeklatuur poeriiulitel suureneb aastaaastalt, samas rütmis väheneb veetase Kagu-Eesti salvkaevudes. Pudeliveega aga ju peenraid ei kasta.
Et Põlvamaa Partnerluskogu peamiseks sihiks on elukeskkonna ja seeläbi ka elukvaliteedi parandamine oma piirkonnas, karati ka veemure kallale.
Põlva valla Puuri küla elanikud olid kohe valmis härjal sarvist haarama. Küllalt tihedalt asustatud külas on küll igas hoovis oma salvkaev, aga vett neis vaid mõnekümne sentimeetri jagu. Viisteist peret otsustas, et nii see enam kesta ei saa.
Partnerluskogule esitati taotlus puurkaevu rajamiseks ja vastus oli positiivne. Partnerluskogu rahastas kaevu ehitust LEADER-meetme rahadest 10 000 (156 000 krooni) euro ulatuses, teist samapalju pidi külarahvas ise kokku panema. Õnneks andis külale abikäe Põlva vallavalitsus, panustades valla elanike olmetingimuste parandamiseks poolsada tuhat krooni.
Ideest kaevu valmimiseni kulus kaheksa kuud. Ühe kaevu rajamiseks oli tarvis pabereid ja allkirju alates keskkonnateenistusest ja lõpetades notariga. Nüüd on veidi üle veerand miljoni maksnud kaev olemas.
Aga Puuri küla elanikud said endale midagi, mida ei saa mõõta rahas.
«Neist sai tore kogukond, mida tänu veeprobleemi lahendamisega kaasnenud jandile ei ühenda enam vaid tuliuus puurkaev, vaid uued ideed. Ideed, mille elluviimisega peagi algust tehakse», nendib Tiiu Rüütle. «See on aga juba teine lugu.»
Valgamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiina Ivask:
Partnerluskogul ei ole käsutada suuri rahasid, toetame väiksemaid algatusi, mis aitaksid kaasa muutuste elluviimisel.
Püüame leida tasakaalu nn pehmete tegevuste ning investeeringute vahel. Läbi koolituste, õppereiside, nõustamise tekib kohapeal suutlikkus uusi protsesse algatada ning Leaderi - väliselt ressursse tuua.
Samas vajab enamik häid ideid elluviimiseks raha. Peamiseks märksõnaks on koostöö - seda nii külas, omavalitsuses kui maakonnas.
Meie oleme ellu viinud «valgete laikude» projektid - vähese koostöökogemusega küladele pakuti koos nõustaja abiga esimest positiivset projektikogemust; 12 projekti, mis aitasid kaasa noorte tegevusvõimaluste laiendamisele, üldise heakorra parandamisele ning loodus- ja kultuuriressursi väärtustamisele; alustanud noortevõrgustiku loomisega; pakkunud küladele teadmisi, kuidas alustada ettevõtlusega ning nõu äriplaani koostamiseks ning toestanud ettevõtmisi, mis aitavad kaasa ettevõtete omavahelisele loostööle ning nende kaasamisele piirkondlikku arendusse.
LEADER Eestis
Ave Bremse, Maamajanduse infokeskuse maaeluvõrgustiku osakonna spetsialist Suvel 2008 lõpeb Eestis Leader toetusskeemi esimene etapp ja algab järgmine. Kohalikud tegevusgrupid jõuavad projektitaotluste vastuvõtuni järgmise aasta alguseks.
Leader on üks edukamaid Euroopa Komisjoni algatusi, mis sai alguse 1991. aastal ning on läbinud juba kolm perioodi: Leader I, Leader II ja Leader +.
Idee edu aluseks on, et maapiirkondadele antakse kohapeal võimalus otsustada toetuste jaotamine omal äranägemisel. Piirkonna inimesed ise koostavad arengustrateegia ning asuvad seda ellu viima, kuulutades välja projektikonkursid.
Toetuste jaotamise põhisuundade ja projektide valik peab toimuma erinevate sektorite osalusel ehk partnerluse printsiibil. Selliseid partnerlusi nimetatakse kohalikeks tegevusgruppideks, mis oma vormilt on mittetulundusühingud, kuhu otsuseid tegevate organite hulgas (juhatus, projektikomisjon) peavad kuuluma lisaks omavalitsuste esindajatele ka ettevõtjate ja kohalike ühenduste esindajad.
Otsuste tegemisel peab omavalitsuste esindajate osakaal olema alla poole otsustajate arvust Oluline on käsutada kohalikku toorainet, toetada piirkonna traditsioone ja olla seejuures uuenduslik.
Nüüdseks on Eestis 24 tegevusgruppi.
Eelneva partnerluse kogemusega Põlva, Valga ja Võru partnerluskogud said taotleda «Integreeritud maapiirkonna arengustrateegia» toetust Ülejäänud 21 piirkonda said toetust, mille nimeks on «Oskuste Omandamine» ja mille käigus koostati strateegia ja arendati välja kohalikku tegevusgruppi.
Maal on tekkinud uus huvitav ja positiivne sünergia.
Strateegia ettevalmistamiseks tuleb ju koostööd teha erinevate sektorite vahel ja ka naabervaldadega, leida ühisosad ja vajadused. Kuna aruteludega on tegeletud juba üle aasta, on tekkinud palju häid suhteid inimeste vahel, sündinud huvitavaid ideid.
Kohaliku tegevusgrupi piirkonnas toetusteks jaotatav summa oleneb kolmest põhikomponendist: sotsiaalmajanduslikud näitajad, paasrahastus ja piirkonna arengustrateegia hindamise tulemus.
Eesti riik on otsustanud selle skeemi kaudu jagada 10 % maaelu arengukava 2007-2013 eelarvest See on 1,34 miljardit krooni, mis teeb keskmiselt aastas üle 200 miljoni Leader - telje kaudu jaotatavaid toetusi.
Alates järgmisest aastast võib oodata piirkondlikke taotluste vastuvõttu juba kohalike tegevusgruppide büroodes. Taotlejateks võivad olla nii MTÜ-d, ettevõtjad kui vallad.
Leader - meetmega pannakse paika toetuste piirmäärad, kuid kohalik tegevusgrupp võib teha kitsendusi. Kui otsus on positiivne, edastatakse taotlus PRIA-le, kus toimub ainult abikõlblikkuse kontroll, sisusse ei sekkuta.
Maamajanduse Infokeskuse juurde Jänedal on loodud uus, maaeluvõrgustiku osakond, mille ülesandeks on olla tugistruktuuriks nii Leaderi kohalikele tegevusgruppidele kui ka teistele maaelu arengukava 2007-2013 meetmetest kasusaajatele.
Selliseid üksuseid peavad looma kõik liikmesriigid ja töö tuleb käivitada 2008. aasta lõpuks. Infot tegevusgruppide kohta ja linke nende kodulehekülgedele leiab meie kodulehelt www.maainfo.ee
LEADER aitab areneda tahtjat
Maris Sarv-Kaasik, PRIA pressiesindaja LEADER ei saabu maale Brüsselist ega Tallinnast, elu maal edendatakse programmist saadava raha abil kohalike inimeste algatuste ja koos kokkuseatud plaanide tulemusel.
Aeg-ajalt kostub siit ja sealt ohkamist või koguni süüdistusi, et nüüd tahab riik/ valitsus/ Euroopa Liit meie maaelu üldse välja suretada. Või et eurobürokraatia on ajanud reeglid nii keeruliseks, et midagi teha «polegi nagunii võimalik».
Selle asemel, et kurta ja kiruda, tasub uurida, mida pakub Euroopa Liidu algatusprogramm LEADER.
2006. aastal rahastas programm esimese tegevusena tegevusgruppide oskuste omandamist ja maapiirkonna arengustrateegia koostamist (uuringud, koolitused, infopäevad, tegevuskulud jmt), teiseks aga nende strateegiate rakendamist
Selleks ajaks, kui PRIA 24-le tegevusgrupile 28,8 miljonit krooni toetust määras, oli teise tegevuseni jõudnud kolm gruppi. Kokku katsid 24 LEADER-gruppi Eesti 194 omavalitsusüksusest 181 ning Eesti maapiirkonnast 93 protsenti.
Kui kohalikud tegevusgrupid .kaardile laotada, on näha, et nende piirid ei ühti maakonnapiiridega. LEADER ei lähtu ju administratiivsetest eesmärkidest - põhirõhk on kohaliku algatuse edendamisel, et paraneks elukvaliteet, majandus muutuks mitmekesisemaks, säiliks paiga väärtuslik omapära.
Nii on MTÜ Võrtsjärve Ühendus sündinud Viljandi- ja Tartumaa seitsmest vallast ümber Võrtsjärve. MTÜ Piiriveere Liider, mis kulgeb piki Lämmijärve ja Peipsi idapiiri läbi seitsme valla Võru-, Põlva- ja Tartumaal, liites ka Piirisaare, kasvas kiiresti Eesti üheks suurema liikmeskonnaga tegevusgrupiks.
Kaardilt hakkabki silma, et LEADER-liikumine on nn aaremaal elavam. Tallinna ja Pärnu lähedal on kaardil tugigruppideta valged laigud, aga näiteks Ida- ja Lääne-Virumaale ulatub kokku kuus koostöökeskust. Kagu-Eesti kolme maakonna partnerluskogud olid aga esimesed ja ainsad, kes 2006. aastal endi loodud strateegiate elluviimist alustades PRIAst ligi 2,8 mln krooni suurused toetused said.
LEADERi puhul ei käi otsustamine mitte ülalt alla, vaid n-ö omade, kavandatu peamiste kasusaajate vahel.
Selle poolest erinetakse tsentraliseeritud toetusprogrammidest, mis enamasti keskenduvad konkreetsele valdkonnale, olgu see mõne põllukultuuri või loomade kasvatamise toetus, investeeringuabi kombaini või kalalaeva soetamiseks, lauda ehitamiseks või erametsa rajamiseks.
Maaelu arengukava 2007-2013 seab LEADER-meetme eesmärgiks, et aastateks 2009-2010 oleks enamik valdu kohalike tegevusgruppidega hõlmatud, neil oleks strateegiad välja töötatud ja käsil nende rakendamine.
Lisaks elujärje paranemisele maal tugevneb ühise asjaajamise ja otsustamise käigus kohalik kogukond, tekib uusi teenuseid ja töökohti. Värskelt väärtustatuna saab uut elujõudu kohalik identiteet, paiga eripära, traditsioonid. See elavdab sise-ja välisturismi, mis omakorda innustab paremini tutvustama oma loodus- ja kultuuripärandit
Ehk kõike kokku võttes - LEADER aitab Eesti (maa)elul püsida ja kosuda.
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles