Leader määrus sillutab teed tulevikku
Allikas: Maaeluvõrgustik, Krista Kõiv, maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja19. juuni 2008 12. juunil 2008 allkirjastas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme (meede 4) raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse tingimuste määruse.
Leader-programm on üks edukamaid Euroopa Komisjoni algatusi, mis sai alguse 1991. aastal ning on läbinud juba kolm perioodi: Leader I, Leader II ja Leader +.
Leader toetusskeemi edu aluseks on, et maapiirkondadele antakse võimalus kohapeal otsustada toetuste jagamise üle. Kohalikud tegevusgrupid koostavad oma tegevuspiirkonna arengustrateegia ja kuulutavad välja projektikonkursid.
Kokku on Eesti riik on otsustanud selle skeemi kaudu jagada 10 % Maaelu arengukava 2007 - 2013 eelarvest. See on 1,34 miljardit krooni, mis teeb keskmiselt aastas üle 200 miljoni krooni eest Leader - telje kaudu jaotatavaid toetusi.
Eestis tegutseb hetkel kokku 24 kohalikku tegevusgruppi ja nende tegevusgruppide piirkond on moodustab 93% kogu Eesti maapiirkonnast. Loomisel on ka kaks uut kohalikku tegevusgruppi Harjumaal.
30. juunil lõppeb Leader toetusskeemi rakendamise esimene etapp Riikliku arengukava 2004 - 2006 Leader-tüüpi meetme raames. Algamas on uus toetusperiood ja kohalikud tegevusgrupid saavad taotleda toetust oma piirkonna strateegia rakendamiseks Maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme raames.
Maaelu arengukava 2007 – 2013 Leader-meetme määrusega “Leader meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” kehtestatakse kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise tingimused, nõuded ja kord.
Võrreldes lõppeva perioodi Leader-tüüpi meetme toetusskeemiga on nõuded kohalikule tegevusgrupile jäänud praktiliselt samaks. Tegevuspiirkonna elanike arv peab jääma vahemikku 10 000 – 100 000. Kohaliku tegevusgrupi liikmeteks on kohalike omavalitsuste, ettevõtjate või füüsilisest isikust ettevõtjate ning mittetulundusühingute või sihtasutuste esindajad. Kohaliku tegevusgrupi liikmeks peab olema vähemalt kaks kohalikku omavalitsust (vallad koos vallasiseste linnadega ning linnad elanikearvuga kuni 4000).
Suvel saavad tegevusgrupid esitada toetustaotluse strateegia rakendamiseks
Kohalikud tegevusgrupid, kes said toetust meetme 3.6 „Kohaliku initsiatiivi arendamine – Leader-tüüpi meede” raames ja on valmis saanud oma piirkonna strateegia, saavad uuel perioodil taotleda toetust strateegia rakendamiseks.
Strateegia rakendamiseks peab kohalik tegevusgrupp:
- välja töötama strateegia meetmed,
- koostama iga-aastase rakenduskava strateegia meetmete rakendamiseks,
- vastavalt rakenduskavale kuulutama välja taotlusvoorud projektitoetuse taotlejatele,
- pärast projektikonkursi toimumist andma kirjaliku kinnituse projektitoetuse taotlejatele, sh vastavuse osas kohaliku tegevusgrupi piirkonna strateegiale.
Projektitoetuse taotlejad, selleks, et saada Leader meetme raames toetust, peavad esitama taotluse esmalt kohalikule tegevusgrupile. Taotlusvoorud kuulutab välja kohalik tegevusgrupp. Pärast kohalikult tegevusgrupilt heakskiidu saamist saab projektitoetuse taotleja esitada taotluse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse (PRIA), ning ka PRIAst heakskiidu saamise järgselt asuda tegevuse ellu viima.
Kohalikule tegevusgrupile on strateegia rakendamine laiapõhjalisem tegevus, kui lõppeva Leader-tüüpi meetme strateegia ettevalmistavad tegevused.
Sellel põhjusel on määrusega täpsustatud nõue täpsemalt kirjeldada, milliste põhimõtete järgi toimub projektide väljavalimine projektitoetuste korral. Projektide üldised valikukriteeriumid peavad olema sätestatud põhikirjas. Projektide valikukriteeriumid võivad olla välja toodud ka kohaliku tegevusgrupi tööd korraldavates muudes dokumentides, kuid sellisel juhul peab põhikirjas sisalduma vastav viide.
Kohaliku tegevusgrupi strateegia rakendamiseks toetuse taotluste vastuvõtt on Põllumajandusministeeriumi andmetel planeeritud juuli lõppu ja augustisse. Täpse toetuse taotlusvooru aja annab teada PRIA.
Võrreldes lõppeva Leader-tüüpi meetmega tuleb taotlus esitada kohaliku tegevusgrupi asukohajärgsesse PRIA piirkondlikusse büroosse, enne oli selleks PRIA keskus, Tartus.
PRIAle esitatakse tegevusgrupi toetuse taotlus ja strateegia, mille rakendamiseks toetust taotletakse. Koos taotlusega esitatakse PRIAle ka käesoleva aasta strateegia rakenduskava. Käesoleva aasta strateegia rakenduskava sisaldab põhiliselt tegevusgrupi enda tegevusi seoses strateegia meetmete väljatöötamise ja rakendamiseks ettevalmistamisega, tegevusgrupi arendamisega ja ka koostöö-alasteks tegevusteks.
Leader meetme määruses on kirjeldatud ka strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve moodustumise alused. Eelarve kokku tegevusgruppidele, kes rakendavad oma strateegiaid koosneb kolmest osast: 20% moodustab baaseelarve, 70% eelarvest on arvutatud arvestades kohaliku tegevusgrupi piirkonna sotsiaalmajanduslikke näitajaid ja 10% eelarvest määratakse vastavalt strateegia kvaliteedile.
Tegevusgrupi piirkonna strateegia hindamine
Strateegia kvaliteeti hindab põllumajandusministri poolt moodustatud hindamiskomisjon. Komisjoni koosseis avaldatakse ka PRIA ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.
Määruses on välja toodud strateegia hindamiskriteeriumid, milleks on:
- kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna ühtsus,
- kohaliku tegevusgrupi tasandil partnerluspõhimõtte arvestamine ning mitmesektorilisus,
- kohaliku tegevusgrupi haldamise funktsionaalsus,
- majanduslik elujõulisus ning kaasrahastamise mitmekesisus,
- strateegia uuenduslikkus,
- strateegia seesmine sidusus,
- integreeritud lähenemine teistele arengukavadele ja strateegiatele ning lisanduvus teistele programmidele,
- kohalike arenguvõimaluste kasutamine,
- kohaliku tegevusgrupi tegevustes kogu tegevuspiirkonna kaasatuse määr,
- kohaliku tegevusgrupi tegevustes erinevate elanikegruppide kaasatuse määr,
- noortele suunatud meetmete kasutamine, noorte kaasamine strateegia koostamisse ja teavitustegevusse,
- strateegia jätkusuutlikkus,
- esitatud strateegia selgus, ajakava elluviidavus ning rahastamiskava selgus ja põhjendatus.
Tegevusgrupi strateegia rakendamise baaseelarve ja tegevuspiirkonna sotsiaalmajanduslikke näitajate alusel kujunevale eelarvele võib sõltuvalt strateegia kvaliteedist juurde saada kuni 20%. Samas, hindamise paremusjärjestuses kõige väiksema hindepunktide summa saanud kohaliku tegevusgrupi eelarve jääb baaseelarve ja sotsiaalmajanduslike näitajate alusel arvutatud eelarve tasemele.
Juhul kui kohaliku tegevusgrupi strateegia saab hindamiskomisjonilt alla 20% maksimumhindepunktidest, siis seda taotlust ei rahuldata.
1. novembriks 2008 esitatakse järgmise aasta strateegia rakenduskava
Järgmine oluline tegevus, mida määrusega strateegia rakendamise toetuse raames sätestatakse on strateegia rakenduskava koostamine ja PRIAle esitamine.
2009. aasta ja kõigi järgnevate aastate projektitoetuste vastuvõtuvoorude kohta tuleb PRIAle hiljemalt eelneva aasta 1. novembriks esitada iga–aastane strateegia rakenduskava, mille vorm on määruse lisas. Rakenduskavas kirjeldatakse, millised konkreetsed strateegia meetmed on tegevusgrupil plaanis järgneval aastal avada, samuti ka strateegia meetmete eelarve. Rakenduskava alusel hakkab kohalik tegevusgrupp välja kuulutama projektitaotluste vastuvõtuvoore.
Üldised nõuded projektitoetuse taotlemisel on määruses
Leader meetme määrusega sätestatakse üldised tingimused Leader strateegia meetmete projektitoetuse taotlemisel: taotlejale esitatavad nõuded, toetatavad tegevused, abikõlblikud ja mitteabikõlbliku kulud, nõuded investeeringu ja tegevuse hinnapakkumistele, projektitoetuse määr ja suurus jm kohta.
Projektitoetuse taotlejaks võib olla ettevõtja, sihtasutus, mittetulundusühing, sealhulgas ka kohalik tegevusgrupp ise, seltsing ning kohalik omavalitsusüksus. Projektitoetuse taotleja peab tegutsema selle kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas kust ta toetust taotleb.
Määrusega on paika pandud ka maksimaalsed projektitoetuse määrad ja suurus. Näiteks mittetulundusühingud, sihtasutused ja kohalikud omavalitsusüksused saavad taotleda kuni 90% tegevuse või investeeringuobjekti abikõlblike kulude maksumusest. Ettevõtjad kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest. Juhul kui tegemist on infrastruktuuriinvesteeringuga, siis saab projektitoetust taotleda kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest.
Mittetulundusühingust või sihtasutusest projektitoetuse taotleja omafinantseeringu osaks võib olla ka mitterahaline omafinantseering. Mitterahaline omafinantseering on tegevuse või investeeringu tegemiseks vajalik taotleja poolt tehtud vabatahtlik tasustamata töö ning see võib moodustada kuni 100% omafinantseeringust.
Maksimaalne toetussumma ühe investeeringuobjekti kohta on 3 129 320 krooni, välja arvatud strateegia meetmete puhul, mida rakendatakse Maaelu arengukava 2007 – 2013 kolmanda telje tegevuste raames. Kolmanda telje puhul ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülempiiri 3 129 320 krooni.
Millised on aga projektitoetuse taotlemisel täpsemad nõuded ja milleks konkreetselt toetust saab taotleda, seda otsustab kohalik tegevusgrupp, ning see on kirjeldatud strateegia meetme tingimustes.
Projektitoetust saab taotleda siis, kui kohalik tegevusgrupp oma strateegia meetmete projektitaotluste vastuvõtuvoorud avab. Kohaliku tegevusgrupi piirkonna taotlejatel tasub olla tähelepanelik tegevusgrupi tegemiste suhtes, jälgida taotlusvoorude avanemist jm teavitust.
Leader meetme raames toetuse andmise eesmärgiks on arendada kohaliku initsiatiivi kaudu kohalike tegevusgruppide arengut. Viia toetuse andmise otsustustasand „rohujuure” tasandile. Eesmärk on suurendada kohalike inimeste huvi oma piirkonna arengu ja samas sellega kaasneva vastutuse vastu.
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles