Ettevõtjad taotlevad toetusi loiult
Allikas: Vooremaa, Helve Laasik Link originaalloole http://vooremaa.ddn.ee/... 10. juuni 2008 Leader meetme raames piirkonna arengustrateegia koostamiseks vajaliku uuringuna Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuses tehtud maakonna ettevõtjate uuringu järgi selgus, et meie maakonna ettevõtjad taotlevad toetusi loiult – 69 protsenti küsitlusele vastanud ettevõtjatest ei ole taotlenud mingeid toetusi.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Katrin Rajamäe sõnul on küsitletud ettevõtjatest toetusi taotlenud ja raha saanud 27 protsenti ning toetusi on taotlenud ja saanud negatiivse vastuse vaid neli protsenti vastanutest.
Toetuste jagajana märkisid Jõgevamaa ettevõtjad eelkõige EASi ja PRIAt ning KIKi.
Enamasti kirjutab ettevõtja taotluse ise
Pooltel juhtudel koostab rahataotlusprojekte ettevõtte juht. Projektikirjutaja on tööle võtnud vaid kuus protsenti küsitletud ettevõtetest, 23 protsenti ostab teenust spetsiaalselt ettevõttelt ehk konsultandilt ja 24 protsenti küsib vajadusel vastavatest institutsioonidest nõu.
Kahetsusväärne on, et PRIA projektide puhul pole kelleltki tasuta nõu küsida. Kunagi asutatud teabelevikeskused sel moel ei toimi ja PRIA projektidele on praegu väga raske konsultatsiooni saada. PRIAst ei saa nõu projekti kirjutamise ja koostamise kohta, selleks peavad ettevõtjad pidama palgal vastava koolituse saanud projektikirjutajat või ostma teenust.
Ligikaudu pooled Jõgevamaa ettevõtjatest on kursis toetuste taotlemise võimalustega, pea kolmandik aga ei ole toetuste taotlemisvõimalustega kursis ja tahaksid rohkem infot ning 15 protsenti pole üldse kursis. Ainult üks protsent vastas, et on hästi kursis ja kolme protsenti vastanutest ei huvita toetused üldse.
Infrastruktuuritoetus omavalitsustele
"Toetustega ongi see kurb lugu, et teatud tegevusvaldkonnad on üldse toetustega katmata nagu näiteks kaubandus, mis meie maakonnas on üsna levinud tegevusala. Toetust me uue kaupluse avajale pakkuda ei saa. Samuti on välistatud tegevusala veondus," rääkis Katrin Rajamäe. Tema sõnul ongi kõige kurvem just see, et traditsioonilistes valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele on üsna vähe võimalik toetusi pakkuda. Kui tegemist on lihtsama tootmisettevõttega, mis ei tooda midagi uuenduslikku ja ainulaadset, või on tegemist allhanketööde tegijatega, siis neile polegi midagi pakkuda.
Varem oli ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetus, uuel programmperioodil saavad seda toetust taotleda vaid kohalikud omavalitsused, loomaks ettevõtjatele võimalusi. Senini pole omavalitsused seda toetuse liiki kuigi aktiivselt kasutanud.
Paljud ettevõtjad ei tee kohaliku omavalitsusega koostööd ja sellepärast nad nimetatud toetusest ka ei tea ega oskagi küsida.
Info toetuste kohta levib enamasti ettevõtjalt ettevõtjale, mõni on lugenud ka ajalehest ja osa otsib infot interneti koduleheküljelt.
EAS on tellinud kliendi rahulolu uuringu, sellest selgus, et meie maakondliku arenduskeskuse kohta leiavad ettevõtjad info pea pooltel juhtudel internetist, veerandil juhtudel tuttavate kaudu ja viiendik saab teavet koolitustelt või infopäevadelt. Ajalehte ei nimetanud vastanud klientidest esmase info allikana keegi.
Leader meetme raames piirkonna arengustrateegia koostamiseks tellis Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus maakonna ettevõtjate uuringu.
Mõiste LEADER tähendab “seosed erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel” ja see on tuletatud prantsusekeelsest terminist Liaison Entre Action de Developpement de l'Economie Rurale. Leader on Euroopa Liidu algatusprogramm, mille abil edendatakse elu maapiirkonnas kohalike inimeste algatuste ning koostöös ettevalmistatava ja rakendatava piirkonna arengustrateegia kaudu.
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles