“Suured” ja “väikesed” põllumajanduses – rivaalid või partnerid?
Autor: Merle Adams, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) nõukoja esimees 27. oktoober 2008 Vastuolu suurettevõtja ja väiketaluniku vahel põllumajandussektoris tundub olevat vähemalt sama vana nagu siseriiklike ja Euroopa Liidu toetuste saamine. Ühele grupile tundub, et teine saab toetustest liiga suure tüki, teiselt poolt võidakse ette heita, et väikeste tegijate “virelemise toetamisel” pole mõtet, sest jätkusuutlikku konkurentsivõimelist tootmist ja arengut pole sellelt sektorilt loota.
Viimasel PRIA nõukoja koosolekul arutasime teemat põhjalikult. Siinkohal võtan kokku peamised mõtted. Kahetsusväärselt on vastandanud neid n-ö pooli vahel poliitikudki, visates õli tulle mõne numbriga, millele analüüsi ei lisata. Nii erutas suve lõpul avalikkust väide, nagu läheks poolteist miljardit krooni toetusi Eestis peamiselt 20 suurtootja taskusse.
Siin on koht küsida, kas see on tõsi ja kui, siis kas seda olukorda tuleks muuta?
Suurte tähtsus polegi nii suur
PRIA analüütikud tegid mulluste näitajate põhjal kokkuvõtte. Kokku maksis PRIA välja üle 2,2 miljardi krooni toetusi. Kui arvata 20 suurema summa saanu seast välja need üheksa, kes otseselt ise ei tooda põllumajandussaadusi, nt töötlejad, tõuaretusühistud, liidud, kojad, jmt, siis moodustab TOP 20 toetuste pälvinute summa 186,2 miljonit. See teeb toetuste mullusest üldmahust 8,4 protsenti.
Äsja väljatoodud arvudest näeme, et kui Eestis vähendada näiteks otsetoetuste määra ettekäändel, et nagunii läheb lõviosa sellest suurtootjate kätte, puudutaks selline vähendamine palju suuremat hulka väikeettevõtjaid ja väikeste põllumassiivide harijaid kui suuri tegijaid.
Kõige suurema osa Eestis 2007. a välja makstud toetustest moodustavad otsetoetused (1,38 miljardit) ning maaelu arengukava programmperioodi 2004–2006 toetused (0,72 miljardit krooni). Otsetoetuste hulka kuuluvad näiteks ühtne pindalatoetus, toetused erinevate loomade pidamise eest, pindalapõhised keskkonnatoetused – ja siin on toetuste ühikumäärad kõigile täpselt ühesuurused. Tuhande hektari harija saab ühe hektari kohta täpselt samamoodi 502 krooni ühtset pindalatoetust nagu kahe hektari kasutaja. Summa on neil küll suurusjärkude võrra erinev, kuid mäekõrguselt erinevad ju ka kulutused ning investeeringuvajadus.
Toetus kohustab ka ise tegutsema
Kes need suurtootjatest suurtoetuste saajad siis on? Üle kümne miljoni krooni ulatus mullu saadud toetuste summa kaheksal suurtootjal. Nad kõik kasutavad üle 2500 hektari maad ja kasvatavad loomi, sealhulgas toodavad piima ja said piimakvoodi alusel makstavat toetust. Nende kaheksa suurtootja saadud maaelu arengukava (MAK) meetmete toetused ulatuvad igaühel kokku üle kahe miljoni. MAKi investeeringutoetuste saamisega kaasneb aga kohustus investeerida abikõlblikku projekti lisaks saadavale toetusele ka märkimisväärne omaosalus.
Sellised mahukad omaosalusega investeeringud on jõukohased eelkõige suurematele ettevõtjatele. See võimekus on viinud selleni, et Eesti põllumajanduse produktiivsuse näitajad olid euroliidu mõnegi vana liikmesriigi omaga võrreldes kõrgemad. Põllumajandusministeeriumi andmeil oli meie põllumajanduse kogutoodangu väärtus mullu 10 miljardit krooni, suurenedes 2006. a alushindadega võrreldes 18,2%, ülejäänud ELi riikide keskmine kasv oli samal ajal 4,6%.
Maaelu vajab nii suuri kui väikesi
Maaelu arenguks on vaja oma rolli täita nii suurtel kui väikestel. Ainuüksi kõnealuse TOP20 tootjate-töötlejate juures saab äriregistri andmeil tööd ja palka 2186 töötajat. Statistikaameti andmeil oli põllu-, metsa- ja jahimajanduse valdkonnas tänavu I kvartalis hõivatud ligi 23 900 inimest, teisisõnu – suurettevõtjate palgal olevate töötajate hulk vastab suurtootjate saadavate toetuste osakaalule põllumajandustoetuste üldmahust.
Paljud suurmajandid kasutavad ümberkaudsetelt maaomanikelt renditud maid, makstes neile selle eest tasu. Toodang läheb töötlejatele, kellelt omakorda saavad tööd tuhanded inimesed. Lõpptoodang jõuab aga hinnatud Eesti toiduna meie lauale.
Suurettevõtete läheduses areneb ajapikku välja infrastruktuur, mis selle maapiirkonna jaoks tähendab mõndagi positiivset: liigub ühistransport, püsib kool ja lasteaed, teid hoitakse korras, külapoodi ei suleta, perearstil jätkub patsiente ja ta ei otsi töökohta linna, seltsimajas käib elu ja toimib avalik internetipunkt...
Väiketootjad seevastu maandavad riske ettevõtluses, loovad töökohti seal, kus suurtootmine pole otstarbekas, tegelevad ettevõtlusega ka metsatagustes maanurkades ja aitavad kaasa maaelu mitmekülgsele arengule: mitmekesistavad põllumajanduslikku tootmist, on paindliku tootmise ja töökorraldusega, tundliku sotsiaalse närviga ja tihti kohaliku külaelu eestvedajad ning arendajad.
Elu jätkumine maal on riigi eesmärk
PRIA roll ongi viia enda vahendatavaid toetusi kõigi maaelu valdkondadeni – suurtele ja väikestele, tootmisse ja infrastruktuuri, põllule, lauta, kalavetele, metsa. Erinevate toetuste erinevad tingimused soosivad erinevaid sihtgruppe: mõnel puhul on tingimuseks taotleja sissetuleku ja töötajate arvu alampiir, mõnel hoopis ülempiir. Mõnegi meetme puhul on hindamiskriteeriumides eeliseks taotleja põllumajanduslik eriharidus ja töökogemus või see, kui ta tegutseb ääremaal, mitte suurlinna lähedal.
PRIA vahendatava nn külameetme toetuste abil on maarahva enda initsiatiivil tehtud palju toredat ja vajalikku selleks, et maal oleks üldse mõnusam elada. MAKi meede maaelu mitmekesistamiseks on suunatud sellele, et maaelanikel oleks tegevust ka väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist. LEADERi ühendused üle Eesti aga on koostanud oma tegevuspiirkondades kohaliku elu jaoks ise arengustrateegiaid ja saavad peagi võimaluse selle elluviimiseks ise meetmeid rakendada ning valida välja ellukutsutavad projektid.
Kokkuvõttes on ikka nii, et kes ise maal elu ja tootmist edendada tahab, see leiab kümnete pakutavate toetuste hulgast ka endale sobiva(d) meetme(d). Tegutsejate mastaabid ja tegevusvaldkonnad on väga erinevad ja täiendavad üksteist. Nii see ka jääb ja neid vastandada pole mõtet. Sest maaelu arengukava aastateks 2007–2013 on koostatud nii, et areneda võiksid kõik maaelu valdkonnad ning elu maal jätkuks juba omal jõul ka pärast toetusi. Pärast 2013. aastat peaksid aga maaelu toetused kogu Euroopa Liidus riigiti olema märksa ühtlasemad kui praegu.
Lisaks:
- Artikkel on saadetud avaldamiseks koostöös Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA) maakonnalehtedele, ilmunud on Harju Ekspress , Meie Maa, Nädaline ...
- Merle Adams on ka Leader kohaliku tegevusgrupi Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevjuht, link Rohelise Jõemaa Koostöökogu veebile http://www.joemaa.ee/
Info lisas Krista Kõiv, maaeluvõrgustik 
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles